Teenuse sisuks on ühe või mitme kooselava isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas.
Üldjuhul on teenuse eesmärgiks inimese toimetuleku tagamine, kuid eesmärgiks võib olla ka lapse hooldamise ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
Tugiisiku peamised tegevused töös täiskasvanutega on jõustamine ja juhendamine. Jõustamist (motiveerimine, julgustamine, kliendi oskustele ja võimetele keskendumine) vajavad kõik tugiisikute kliendid ning paljud neist ka juhendamist konkreetsete toimingute läbiviimiseks (kodused tööd, asjaajamised jm) või tegevuste planeerimiseks. Tugiisiku teenus aitab vastavalt olukorrale inimese toimetulekuvõimet säilitada, parandada või takistada toimetulekuvõime suurt langust. Täiskasvanu tugiisik kohtub oma kliendiga mistahes kliendile sobivas kokkulepitud kohas: tema kodus, mõnes asutuses, söögikohas vm.
Lapse tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab last igapäevaelus toime tulema, on vajadusel lapsele täiskasvanud saatjaks või abistab õppimisel, aitab vajadusel last suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab last enda eest hoolitsema jms. Tugiisiku teenust saav laps elab oma kodus (sh asenduskodus) ning kohtub tugiisikuga regulaarselt nii oma kodus kui ka teistes kokkulepitud kohtades, alati lapsevanema teadmisel ja nõusolekul.
Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav teenus.
Tugiisikuteenust võivad taotleda kõik inimesed, kes tunnevad, et nende toimetulekut võiks toetada tugiisik.
Tugiisikut võivad vajada näiteks:
Tugiisikuteenuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Kahjuks paljud omavalitsused veel tugiisikuteenust ei paku või ei hüvita, kuid küsida võib sellegipoolest. Kui inimesed avaldavad soovi teenuse saamiseks, siis aitab see kaasa teenuse loomisele.
Tugiisikuteenuse vajajad ei ole alati võimelised (või ei julge) ise teenust taotlema. Igal inimesel on võimalus anda sotsiaaltöötajale teada inimesest, kes võib vajada tugiisikut. Antud info põhjal saab sotsiaaltöötaja ise tegutsema hakata ja välja selgitada, kas ja millist abi inimesel vaja võiks minna.
Sotsiaaltöötaja vastuvõtule minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Kohalik omavalitsus võib tugiisikuteenusele kliendi omaosaluse kehtestada. Teenuse eest võetav tasu ei tohiks takistada teenuse kasutamist. Tasu võtmine ning selle suurus sõltub teenuse saaja majanduslikest võimalustest ja ka tugiisikuteenuse sisust konkreetse teenuse saaja puhul. Paljude tugiisikuteenuse sihtgruppide puhul on tugisikuteenus tasuta.
Tugiisikuteenus lõppeb lepingu lõppemisel.
Kuidas tugiisikuks saada?
Kõigepealt võiks mõelda, kelle tugiisikuks (millise sihtgrupi) soovitakse saada ning millised eeldused endal juba selleks tööks olemas on (isikuomadused, elu- ja töökogemused ning teadmised). Seejärel tuleks planeerida (tugiisiku)koolitusel osalemine ning küsida infot töötamisvõimaluste kohta kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt. Tugiisikuna saab töötada nii väikese koormusega vabatahtlikkuse alusel kui ka tasu eest igapäevaselt täiskoormusega. Tugiisikuteenuse osutamiseks sõlmitakse kirjalik leping ka juhul, kui tugiisik töötab vabatahtlikkuse alusel.
Tugiisikute koolitused keskenduvad tavaliselt tööle mingi konkreetse sihtgrupiga. Samas võib ennast täiendada ka teistel kursustel, kus õpetatakse suhtlemisoskusi, tööd lastega jm vajalikku.
Tugiisiku teenuse kirjeldus ja korraldus raske või sügava puudega lapse perele – SA DHARMA
Teemad puudega lapse pere tugiisiku koolitamiseks
Tugiisiku teenuse statistika