Enne tööotsingute alustamist peaks läbi mõtlema, millist tööd inimene teha soovib, milleks on ta suuteline, milline on tema eelnev töökogemus ja haridus, millised tööülesanded talle meeldiksid/ millised mitte. Näiteks võiks läbi mõelda selle, kas sobib kollektiivis töötamine või soovitakse pigem individuaalset tegevust, kas sobivad ühelaadsed tööülesanded või soovitakse pigem erinevaid tööülesandeid. Ka peaks inimene läbi mõtlema, kus töökoht paikneda võiks (kas peaks asuma kodule lähemal või ei ole see oluline, kas uue töökoha nimel ollakse valmis ka suuremateks muutusteks – näiteks elukoha vahetuseks või peaks töö võimaldama kodus töötamist jne).

Puudega inimene võiks läbi mõelda erinevad töötamise alternatiivid. Näiteks kui tal on kogemus, et täisajaga töö talle ei sobi, siis ei ole põhjust veel meelt heita, vaid peaks mõtlema sellele, et võimalik on töötada ka osaajaga, paindliku töögraafiku alusel, kodus jne. 

Kui on selge, millist tööd soovitakse teha, siis on kasulik esmalt uurida lähedastelt, sõpradelt ja tuttavatelt võimalikke vabu töökohti. Personalivalikuga tegelevad spetsialistid on väitnud, et ligikaudu 80% töökohtadest leitakse just tutvuste kaudu.

Võimalik on otsida tööd ka personalivalikuga tegelevate ettevõtete kaudu. Mitmed ettevõtted on teinud töö otsimise väga lihtsaks, võimaldades tööd otsida interneti vahendusel.

Kindlasti tasuks ise uurida tööpakkumisi ka ajalehtedest (nii kohalikest kui üleriiklikest päeva- ja nädalalehtedest).

Samas on võimalik pöörduda töö otsimiseks ka  Eesti Töötukassa kohaliku osakonna poole.  

Töötukassal on võimalik osutada teenuseid, mis toetavad ja lihtsustavad sobiva töö leidmist. Selleks on vaja eelnevalt registreerida end tööotsijaks või töötuks. Vahe kahe registreerimise vahel on teenuste pakkumise mitmekesisus. Nii töötule kui tööotsijale antakse teavet tööturuolukorrast ja vabadest töökohtadest ning vahendatakse töökohti.

Töötul on sellele lisaks õigus saada: 

• karjäärinõustamist, mis aitab välja selgitada inimese eeldused mingi töö sooritamiseks;
• tööturukoolitust nii baasteadmiste kui erialateadmiste omandamiseks või uuendamiseks (koolituse kestus võib olla kuni 1 aasta);
• tööpraktikat, mida osutatakse juhul, kui inimene on omandanud teoreetilised teadmised, ent puudub praktiline töökogemus või on tehnoloogiad uuenenud ning vaja oleks praktilist väljaõpet (praktika kestus on kuni 4 kuud sõltuvalt tööülesannete keerukusest); 
• tööharjutust, mis sobib eelkõige inimesele, kes on olnud pikka aega töölt eemal või ei ole kunagi töötanud;
• jne.  

Lisaks eespool nimetatud teenustele on veel teisigi teenuseid, mida Töötukassa saab töötule osutada. Nii on näiteks puudega inimesele võimalik pakkuda teenuseid, mis aitavad tööle saamisel ületada puudest tingitud takistusi. Tööülesannete omandamisel ja töökeskkonda sulandumisel on võimalik saada abi tugiisikult. Vajadusel saab töötukassa konsultant või mõni muu erialaspetsialist (näiteks viipekeele tõlk) abistada suhtlemisel tööintervjuul (abistajaks võib olla ka töötu lähikondlane). Töötukassa saab anda töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi või osaliselt hüvitada tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise, mis tagab puudega inimesele ligipääsu töökohale.  

Eespool kajastatud info lähtus eelkõige sellest, kui inimene alles hakkab tööd otsima. Euroopa Liidu programmperioodi raames rakendatav programm „Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine 2007-2013” pakub võimalusi ka töötavatele puudega inimestele, laiendades tööturuteenuseid neilegi. Nii on võimalik saada karjäärinõustamist, ümberõpet, tööpraktikat, tööruumide- ja vahendite kohandamist, töötamiseks vajalikke abivahendeid jne. Lisaks sellele pööratakse tähelepanu paindlike töövormide propageerimisele, mis samuti peaks laiendama puudega inimese võimalusi töötamiseks.  

Lähemat infot  pakutavate teenuste kohta saab  Eesti Töötukassa kodulehelt või infotelefonil 15501.  

Paranenud on ka töötavate inimeste koolituse võimalused. Haridus- ja teadusminister on kinnitanud riikliku tellimuse täiskasvanute tööalasele koolitusele, mille raames saavad Euroopa Sotsiaalfondi toel 22 miljoni krooni eest tasuta koolitust enam kui 8500 töötavat täiskasvanut 618 erineval kursusel.  Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes” raames korraldab Haridus- ja Teadusministeerium tasuta kursusi 37 kutseõppeasutuses ja rakenduskõrgkoolis üle Eesti. Tööalastel koolituskursustel saab omandada ja täiendada kutse-, ameti- ja erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi, samuti ümber õppida. Kursused on mõeldud töötavatele inimestele, töötuks registreeritud inimesed kursustel osaleda ei saa. Lähemat infot saab  www.hm.ee/tasutakursused ja  www.vabaharidus.ee.

Täiendav info: Tööandjale - Puudega inimese töölevõtmine.