Kui töösuhtest tulenevat vaidlust ei õnnestu lahendada omavaheliste läbirääkimiste teel, on tööandjal õigus pöörduda kohtusse.

Kohtusse esitatavas hagiavalduses tuleks välja tuua asjaolud, mis omavad vaidluses tähendust. Näiteks töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel tuleb näidata lepingu ülesütlemise aeg ja alus. Vajalik on kirjeldada, milles seisneb lahkarvamus poolte vahel, see tähendab, mida töötaja on jätnud tegemata või teinud ebaseaduslikult.

Oma ütlusi ja nõudeid peab põhjendama ja selleks tuleb välja tuua dokumentaalselt kinnitust leidvad asjaolud (tööleping, töötaja ja tööandja omavahelised kokkulepped või kirjavahetus jms) või viited muudele tõenditele ja tunnistajatele. Nimetatud dokumentaalsed tõendid, mis tööandja nõuet põhjendavad, tuleb lisada tehtavale avaldusele. Kui nõude põhjendamiseks peab avaldaja vajalikuks kutsuda istungile tunnistaja, näidatakse avalduses tunnistaja nimi ja aadress.

Kohus lahendab lisaks individuaalsetele töövaidlustele ka kollektiivseid vaidlusi. Kollektiivlepinguga seotud vaidluste puhul on oluline eristada kollektiivlepingu sõlmimisest tekkinud vaidlusi ning kõiki teisi vaidlusi.

Kõik vaidlused, mis ei ole tulene asjaolust, et pooled ei saa kollektiivlepingu tingimuste osas kokkuleppele, on lahendatavad kohtus. Sellisteks vaidlusteks võivad olla kollektiivlepingu täitmisest tulenevad lahkhelid, aga näiteks ka teise poole keeldumine kollektiivläbirääkimisi üldse alustada.

Selliseid vaidlusi ei loeta kollektiivseks töötüliks ning nende puhul ei teki töötajatel streigi õigust ning tööandjal töösulu õigust. Samuti ei ole riiklik lepitaja kohustatud sellist vaidlust lahendama.

Kohtusse pöördumise kohta saab täpsemat infot  siit.