Inimväärse töö mitmemõõtmelise kontseptsiooni väljatöötamine seondub eeskätt ILO peakonverentsi 87. istungjärguga (1999), kus edastati ILO peadirektori aruanne „Inimväärne töö”. Aruande eessõnas tunnistati esmakordselt, et „inimväärne töö on tänapäeval globaalne nõue, millega seisavad silmitsi poliitilised ja äriliidrid üle maailma. Meie ühistulevikus sõltub palju sellest, kuidas seda ülesannet täidame.”
ILO järgi „võtab inimväärne töö kokku inimeste püüdlused oma tööelus. See hõlmab võimalusi tööle, mis on tootlik ja tagab rahuldava sissetuleku ja turvalisuse töökohal ning sotsiaalkaitse perekonnale, paremad väljavaated isikuarenguks ja sotsiaalseks lõimumiseks, inimestele vabaduse väljendada oma huvisid, organiseeruda ja osaleda otsustes, mis mõjutavad nende elu, ja kõigile naistele ja meestele võimaluste ning kohtlemise võrdsuse”.
Inimväärse töö võimaluste jätkuv puudumine, ebaküllaldased investeeringud ja alatarbimine viivad demokraatliku ühiskonna aluskokkuleppe – progressist peavad osa saama kõik – murenemisele. Inimväärse töö kontseptsiooni suhteliselt lühikese eluea jooksul on rahvusvahelisel tasandil jõutud üksmeelele selles, et tootlik inimväärne töö on vaesuse vähendamise võtmeelement. Mitme riigi kogemused näitavad, et mis tahes häirete ja vastuolude risk on suurem seal, kus ignoreeritakse vajadust inimväärse töö järele. Inimväärse töö kontseptsioon kutsub üles majandus- ja sotsiaaleesmärkide lõimimisele ning selliste meetmete oskuslikule kombineerimisele, mis koonduvad ümber ILO nelja strateegilise eesmärgi:
ILO peab erakordselt oluliseks metodoloogia väljatöötamist, mis võimaldaks mõõta edusamme inimväärse töö suunas liikumisel, leides, et inimväärse töö näidikud peaksid hõlmama kõiki nelja ülalmainitud strateegilist eesmärki. Peamiste näidikute kõrval peaksid inimväärse töö näidikud peegeldama ka riigi spetsiifilisi olusid ja prioriteete. Igati tuleks toetada jõupingutusi sellise, kõiki töötajaid hõlmava statistilise andmestiku kogumisel, mis seondub kõnesolevate näidikutega. Inimväärse töö kui mõiste laiahaardeline iseloom tähendab seda, et selle mõõtmisel tuleb hõlmata kõiki inimväärse töö aspekte. Inimväärse töö suunas liikumise hindamiseks ei piisa sellest, kui hõlmatakse üksnes mõne töö aspekti – näiteks tööhõive - näidikuid.