Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine on töötajatele hea viis seista ühiselt paremate töötingimuste eest. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib  kollektiivlepingu seadus.

Tööandjal on kolm olulist põhjust kollektiivlepingu sõlmimiseks:

• korraga saab kindlaks määrata suure hulga töötajate töötingimused;
• kollektiivleping võimaldab teatud juhtudel teha seadusest erandeid;
• kehtiva kollektiivlepingu ajal kehtib töörahu.

Suure hulga töötajate töötingimuste korraga kindlaks määramine võimaldab tööandjal eelkõige hoida kokku aega ja raha ning tagada töötajate võrdne kohtlemine. Nii saab iga-aastased palgaläbirääkimised iga töötajaga eraldi asendada kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistega, mille käigus määratakse kindlaks kõigi töötajate palk korraga. Lisaks saab kollektiivlepinguga paika panna tööandja vara kasutamise korra (näiteks sauna kasutamine), tähtpäevade tunnustamise (töötaja sünnipäev, abiellumine jne) või muud sellised kokkulepped, mis muidu eeldaksid töötajatelt eraldi arvamuse küsimist ning korra kehtestamist. Selliste kokkulepete paigutamine kollektiivlepingusse tagab töötajate võrdse kohtlemise ning kõigi osapoolte suurema rahulolu, kuna ollakse reeglitest ja nende saamisloost teadlikud.

Teiseks oluliseks põhjuseks kollektiivleping sõlmida, on asjaolu, et teatud juhtudel lubab seadus teha kollektiivlepinguga seaduse nõuetest erandeid. Nii võimaldab seadus tööaja arvestusperioodi tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni.

Kolmas ning mõnel juhul kõige olulisem on põhjus kollektiivlepingut sõlmida, on sellega kaasnev töörahu hoidmise kohustus. See tähendab, et tööandjal on keelatud korraldada töötajate mõjutamiseks töösulgu ning töötajatel streiki. Seega tagab kollektiivleping selle kehtimise ajal tööandjale töötegemise katkematuse.

Lisaks eelnevale aitab kollektiivlepingu sõlmimine kindlasti kaasa töökollektiivi ühtsuse tõusule ning töötajate rahuolu suurenemisele. Sisuka kollektiivlepingu sõlmimine näitab töötajate soovidega arvestamist ning vähendab tööandja ja töötaja vahel puhkeda võivate vaidluste arvu. Kõik see omakorda tõstab tootlikkust ning vähendab tööandja kulusid töötajatega suhtlemisel.

Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena.

Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad.

Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul , tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik, näiteks Riiklik Lepitaja  või läbirääkimistesse kaasatud ekspert.

Kollektiivläbirääkimiste alustamiseks peab huvitatud pool teatama teisele poolele läbirääkimiste alustamise soovist ning esitama omapoolse kollektiivlepingu projekti. Sisulised läbirääkimised peavad algama 7 päeva jooksul teate saamisest.

Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad ning teavitavad sellest teist poolt. Kui läbirääkimisi peetakse tööajal, vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst  keskmise palga säilitamisega.

Läbirääkimisi pidavatel pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele asjatundjaid ja eksperte. Asjatundjate ja ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool.

Loomulikult on läbirääkimistel osalevatel esindajatel, asjatundjatel, ekspertidel ja teistel isikutel neile teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladuste salajas hoidmise kohustus. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on karistatav.

Kollektiivlepingus saab kokku leppida peaaegu kõiges. Lähtuda tuleb üldisest õiguse põhimõttest, et lepinguga ei saa panna kohustusi lepingu pooleks mitteolevatele isikutele (näiteks tööandja ja ametiühingu vahel sõlmitud lepinguga ei saa panna kohustusi ametiühingusse mittekuuluvale töötajale).

Muus osas sisuliselt piirid puuduvad. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises.

Tähele tuleb vaid panna, et sõlmitavad tingimused ei oleks töötajale seaduses kindlaks määratust halvemad. Sellised kokkulepped kollektiivlepingus ei kehti.

Seadus annab pooltele õiguse määrata töötajate ring, kellele kollektiivleping rakendub. Erinevate töötajate gruppide puhul (näiteks taksondusega tegelevas ettevõttes taksojuhid ja kontoritöötajad) või töötajate jagunemisel geograafiliselt (tööandjal on kaks poodi, millest üks asub Narvas ja teine Pärnus) on põhjendatud mitme kollektiivlepingu sõlmimine ühes ettevõttes. Sellisel juhul saavadki pooled kokku leppida, milline leping kellele kohaldub. 

Kui kollektiivlepingus ei ole töötajate ringi kindlaks määratud, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Seda olenemata asjaolust, kas lepingu on sõlminud töötajate usaldusisik või ametiühing. 

Kuigi kollektiivlepingu seadus ütleb, et kui kollektiivlepingu on sõlminud ametiühing, siis see kehtib ainult sellesse ametiühingusse kuuluvatele töötajatele, see nii tegelikult ei ole. Riigikohus on asunud seisukohale ( lahend nr 3-2-1-133-07), et tööandjal on kohustus rakendada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, olenemata sellest, kas nad kuuluvad töötajaid esindavasse ühingusse või mitte. Kollektiivlepingu rakendamine üksnes töötajate ühingusse kuuluvatele töötajatele on vastuolus töötajate ebavõrdse kohtlemise keeluga.

Kui kollektiivlepingu on sõlminud tööandjate ja töötajate liidud või keskliidud, siis kehtib see kõikidele töötajatele, kes töötavad lepingu sõlminud tööandjate liitu või keskliitu kuuluva tööandja juures. Lähtuvalt eelpool nimetatud riigikohtu lahendist, ei oma ka siin tähtsust, kas töötaja kuulub ametiühingusse või mitte.

Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Siiski võib lepingus ette näha, et selles kokkulepitu hakkab kehtima tagasiulatuvalt (näiteks 3. märtsil sõlmitud lepinguga sätestada, et töötajate palk tõuseb tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist) või hiljem (näiteks 3. märtsil sõlmitud lepinguga sätestada, et töötajate palk tõuseb 1. augustist). 

Kollektiivleping kehtib ühe aasta, kui selles ei ole kokku lepitud teisiti. Seega sõltub konkreetse kollektiivlepingu kehtimine selles sisalduvast kokkuleppest.

Kollektiivleping lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue samasisulise kollektiivlepingu sõlmimisel. 

Sõltumata kollektiivlepingu lõppemise põhjusest, tuleb selle tingimusi täita edasi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Mingisugust ajalist piiri selleks ette nähtud ei ole. Seega peab tööandja kollektiivlepingu sõlmimisel arvestama võimalusega, et ta peab kokkulepitud tingimusi järgima igavesti.

Kollektiivlepingu seadus annab pooltele võimaluse laiendada sõlmitud kollektiivlepingut tööandjatele (ja nende juures töötavatele töötajatele), kes ei kuulu kollektiivlepingu osapooleks olevasse tööandjate liitu. Laiendada on võimalik ainult kollektiivlepingut, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel. Laiendada ei saa ühe tööandja ja ametiühingu vahel sõlmitud lepingut.

Laiendada saab ainult palga ning töö-ja puhkeaja tingimusi. See ei tähenda, et kollektiivleping ise ei võiks sisaldada ka teisi kokkuleppeid. Teised kokkulepped lihtsalt ei laiene.

Kollektiivlepingu laiendatud tingimused avaldatakse väljaandes  Ametlikud Teadaanded ning need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval. Seni on laiendatud lepingud hõlmanud üleriigilist töötasu alammäära ning transpordi- ja tervishoiutöötajaid.

Kui tööandja ei kuulu laiendatud lepingu sõlminud tööandjate liitu, ei pea ta kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes laiendatud tingimusi edasi rakendama.

Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid puudutav uus kollektiivleping on sõlmitud. Lisaks tuleb kollektiivlepingut tutvustada igale uuele töötajale tööleasumisel. Muul ajal on tööandja kohustatud kollektiivlepingut tutvustama, kui töötaja seda soovib.

Kollektiivläbirääkimistega ja kollektiivlepingutega seotud vaidluste ja riikliku järelevalve osas saab infot siit.

Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik töötajate poolt esitada 15. tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Täpsema info leiab siit.

 Kollektiivlepingu seadus

 Töötajate usaldusisiku seadus

 Ametiühingute seadus