Töötajate usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks töösuhete küsimustes tööandjaga. Töötajate usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ning selged kohustused, mistõttu on tööandjal kergem, turvalisem ja lõppkokkuvõttes odavam kasutada töötajatega suhtlemiseks töötajate usaldusisikut.
Igale tööandjale on kasulik, kui töötajate usaldusisik on valitud.
Erinevalt ametiühingust, esindab töötajate usaldusisik kõigi töötajate huve ja peab nendega arvestama. Seega väljendab töötajate usaldusisik kogu kollektiivi arvamust, mis on tööandjale olulisem kui ühe grupi töötajate arvamus.
Lisaks sellele lubab töötajate usaldusisiku olemasolu tööandjal informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täita läbi töötajate usaldusisiku. Tema puudumisel on tööandja kohustatud ise tagama, et iga töötaja oleks informeeritud ning tal oleks võimalus konsulteerida. Selline lahendus on tööandjale oluliselt keerulisem ning kulukam.
Kõige olulisem töötajate usaldusisiku olemuses on tema nii öelda vahendajaks olemine. Töötajate usaldusisik on see, kellel peab ühelt poolt olema ettevõtte plaanide ja tegemiste kohta kõige värskem informatsioon, teiselt poolt teadmine töötajate seisukohtadest ning hinnangutest. Tal on kohustus vahendada infot tööandjalt töötajatele ning vastupidi. Seetõttu saab tööandja muutuste või uute korralduste kehtestamisel alati pöörduda töötajate usaldusisiku poole töötajate arvamuse teada saamiseks.
Töötajate usaldusisik valitakse töötajate üldkoosolekul. Üldkoosolekul on õigus valida töötajate usaldusisik, kui sellel osalevad vähemalt pooled töötajad. Samas ei sea seadus üldkoosoleku korraldamisele korralduslikke piire – seda võib teha erinevates paikades (näiteks olukordades, kus töötajad asuvad geograafiliselt laiali), erinevatel aegadel (näiteks vahetustega töö korral) aga ka sidevahendeid kasutades (näiteks e-posti teel). Oluline on silmas pidada vaid seda, et kõikidel töötajatel peab olema võimalus osaleda ning vähemalt pooled peavad reaalselt osalema. Eduka üldkoosoleku läbiviimiseks on alati soovitatav tööandja abi. Selleks võib olla nii läbiviimiseks vajalike ruumide andmine kui ka hääletamiseks vajaliku tehnoloogilise lahenduse loomine (näiteks töötajate uksekaartide kasutamine hääletamisel). Samas ei peeta tööandja või tema esindajate osalemist töötajate üldkoosolekul mõistlikuks, kuna see võib takistada töötajate tegeliku arvamuse väljendamist.
Usaldusisiku valimine on salajane. See tähendab, et avalikult hääletada ei või.
Usaldusisiku kandidaate on õigus esitada kõikidel töötajatel ja tööandja juures tegutsevatel ametiühingutel. Tööandjal kandidaatide esitamise õigus puudub.
Kui tööandjal on kahtlus, et töötajate usaldusisiku valimisel on rikutud reegleid, siis on üldkoosoleku korraldajal kohustus tõestada reeglite järgimist.
Kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut ning nende hulgast peausaldusisiku, kes koordineerib ülejäänute tööd.
Peale usaldusisiku valimist on töötajate üldkoosolek kohustatud viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjat teavitama usaldusisiku valimisest ja tema volituste kestvusest.
Usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ja korra otsustab töötajate üldkoosolek. Kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti, kehtivad valitud usaldusisiku volitused 3 aastat.
Iga valitud usaldusisik esindab automaatselt kõiki töötajaid. Kui on valitud mitu usaldusisikut, võib üldkoosolek otsustada anda igale usaldusisikule esindada ainult kindla grupi töötajatest. Selline otsus on eriti põhjendatud olukordades, kus on valitud mitu usaldusisikut töötajate geograafilise paiknemise tõttu. Kuna mitu usaldusisikut saab valida ainult kokkuleppel tööandjaga, on sellise võimaluse andmisel töötajatele mõistlik lisada nõue, et usaldusisikute volitused seotakse kindlate töötajate gruppidega. See väldib olukorda, kus usaldusisikul on õigus tööst vabale ajale arvestades kõigi töötajate arvu, kuigi reaalselt esindab ta sellest vaid osa.
Samas võib üldkoosolek ka usaldusisikute volitusi piirata nii, et mitme usaldusisiku korral on neil õigus töötajaid esindada vaid koos. Sellisel juhul peab tööandja arvestama, et üksikul usaldusisikul puudub õigus siduvaid kokkuleppeid sõlmida.
Usaldusisiku peamised õigused on:
Tööandja peab arvestama, et igale töötajate usaldusisiku õigusele vastab tööandja kohustus. See tähendab, et kui usaldusisikul on õigus tutvuda takistamatult töötingimustega, siis tööandjal on kohustus lubada tal seda teha ning hoiduda takistamisest.
Usaldusisiku peamised kohustused on:
Siin on oluline meeles pidada, et usaldusisiku kohustusele vastab tööandja õigus. Näiteks, kui usaldusisikul on kohustus vahendada tööandja infot töötajatele, siis tööandjal on õigus seda nõuda.