End töötuna arvele võtnul on uue töö leidmiseni võimalik taotleda töötutoetust või töötuskindlustushüvitist, et osaliseltki kompenseerida tööst ilmajäämist.

Töötuskindlustushüvitis ja selle saamise tingimused

Töötuskindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitise töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksetest laekunud rahast. Töötuskindlustusmakse määrad on kindlustatul 2,8% ja tööandjal 1,4%. Töötuskindlustushüvitisi maksab  Eesti Töötukassa.

Töötuskindlustushüvitist on õigus saada neil töötutel, kes viimase 36 kuu jooksul on maksnud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuu eest. See tähendab, et hüvitist on võimalus taotleda ka inimestel, kes on lühemaajalise töötamise järel korduvalt töötuks jäänud. Hüvitist ei saa need töötud, kelle viimane töösuhe lõpetati töötaja enda algatusel, poolte kokkuleppel, töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.

Töötuskindlustushüvitise suurus sõltub töötu eelmisest töötasust. Töötuse esimesel 100 päeval on hüvitise suurus 50 protsenti eelnevast töötasust ning 40 protsenti alates 101. päevast. Hüvitistelt arvutatakse maha ka tulumaks, mis on praegu 21 protsenti. Kui inimene on töötuskindlustushüvitise taotluses soovinud, et arvesse võetaks maksuvaba tulu, siis arvestab töötukassa tulumaksu vaid sellelt hüvitise osalt, mis ületab maksuvaba tulu.

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks on vaja esitada töötukassale avaldus, vastava vormi saab töötukassa kodulehelt  www.tootukassa.ee. Koos avaldusega tuleb esitada viimase töösuhte lõppemise põhjust ja aega tõendav dokument, milleks on näiteks tööleping, tööandja tõend (töötajale viimase 3 kuu väljamakstud töötasude kohta), käskkiri (avalikust teenistusest vabastamisel) või muu dokument. Samuti tuleb esitada tõend kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse kohta.

Töötutoetus ja selle saamise tingimused

Töötutoetust on õigus saada kõigil töötutel, sealhulgas neil, kes lahkusid töökohast omal soovil. Toetust ei maksta sel ajal, kui töötu saab töötuskindlustushüvitist. Et toetust saada, peab inimene olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuul vähemalt 180 päeva kas töötanud või tegelenud tööga võrdsustatud tegevusega (näiteks õppimine, tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana, ajateenistuskohustuse täitmine, kuni 8-aastase lapse või kuni 18-aastase puudega lapse kasvatamine, hooldajatoetuse saamine, hooldamine perekonnas hooldamise lepingu alusel, haiglaravi, kinnipidamisasutuses viibimine).

Töötutoetuse suurus on riigieelarvega kindlaks määratud. Selle päevamäär 2011. aastal on 2,11 eurot (s.o umbes 63 eurot kuus). Toetust määrab ja maksab Töötukassa ning seda finantseeritakse riigieelarvest.

Töötutoetuse määramise üle otsustamiseks, küsib Töötukassa konsultant Teilt ja sisestab seejärel Töötukassa infosüsteemi asjakohased andmed. Seda, milliseid andmeid Teie käest küsitakse, saata vaadata   töötutoetuse taotlemise avalduse näidisvormilt.  Lisaks tuleb esitada vähemalt 180-päevast töötamist tõendav dokument, milleks võib olla tööraamat, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslik leping. Juhul kui tööraamatut või töölepingut ei ole, tuleb esitada ka töösuhte lõpetamist tõendav dokument.

Toetuse ja hüvitise maksmine

Töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist makstakse seadustega kindlaksmääratud aja jooksul.

Töötuskindlustushüvitist makstakse kas 180 või 270 päeva, olenevalt sellest, kui kaua on makstud töötuskindlustusmakseid.

Töötu, kes sai hüvitist 180 päeva, võib pärast seda taotleda kuni 90 päevaks töötutoetust. Eelduseks on, et muud töötutoetuse saamise tingimused on täidetud.

Töötutoetust makstakse üldjuhul 270 päeva jooksul ehk ligikaudu 9 kuud, kuid ka siin on erandeid.

Kui viimane töösuhe lõpetati töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu makstakse töötutoetust kuni 210 päeva.

Töötutel, kelle vanaduspensionieani on jäänud vähem kui 180 päeva ja kes on seejuures saanud toetust 270 või 210 päeva, on õigus hüvitisele 180 päeva. Kui aga töötu jõuab vanaduspensioniikka, lõpetatakse töötutoetuse maksmine. 

Nii töötutoetust kui ka töötuskindlustushüvitist makstakse tagantjärele, kusjuures esimese 7 päeva eest ei maksta ei toetust ega hüvitist. Kui töötu õppis enne töötuna arvele võtmist õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, siis ei maksta töötutoetust esimese 60 päeva eest.

Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise saamise eelduseks on määratud ajal töötukassasse pöördumine.

Kui töötul on õigus saada toetust 1. maist ja Töötukassasse pöördumise aeg oli määratud 27. maile, siis selle ajavahemiku eest arvutatakse ka toetus. Kahe pöördumise vahele jäävate päevade arv korrutatakse päevamääraga 2,11 eurot ja summa kantakse töötu pangakontole.

Töötuskindlustushüvitise maksab töötukassa järgneva kuu 10. päevaks. Kui töötul on õigus saada toetust 5. maist, siis hüvitist makstakse 10. juuniks.

Töötuskindlustusest EL-s (Töötukassa infomaterjal)
Töötuskindlustushüvitis ELi riikides (Töötukassa infomaterjal)