Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud inimesel on uue töö leidmiseni võimalik taotleda töötutoetust või töötuskindlustushüvitist.

Töötuskindlustushüvitis ja selle saamise tingimused

Töötuskindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitise töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksetest laekunud rahast. Töötuskindlustusmakse määrad on kindlustatul 2,8% ja tööandjal 1,4%. Töötuskindlustushüvitisi maksab  Eesti Töötukassa.

Töötuskindlustushüvitist on õigus saada neil töötutel, kes viimase 36 kuu jooksul on maksnud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuu eest. See tähendab, et hüvitist on võimalus taotleda ka inimestel, kes on lühemaajalise töötamise järel korduvalt töötuks jäänud. Hüvitist ei saa need töötud, kelle viimane töösuhe lõpetati töötaja enda algatusel, poolte kokkuleppel, töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.

Töötuskindlustushüvitise suurus sõltub töötu eelmisest töötasust. Töötuse esimesel 100 päeval on hüvitise suurus 50 protsenti eelnevast töötasust ning 40 protsenti alates 101. päevast. Hüvitistelt arvutatakse maha ka tulumaks, mis on praegu 21 protsenti. Kui inimene on töötuskindlustushüvitise taotluses soovinud, et arvesse võetaks maksuvaba tulu, siis arvestab töötukassa tulumaksu vaid sellelt hüvitise osalt, mis ületab maksuvaba tulu.

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks on vaja esitada töötukassale avaldus, vastava vormi saab töötukassa kodulehelt  www.tootukassa.ee. Koos avaldusega tuleb esitada viimase töösuhte lõppemise põhjust ja aega tõendav dokument, milleks on näiteks tööleping, tööandja tõend (töötajale viimase 3 kuu väljamakstud töötasude kohta), käskkiri (avalikust teenistusest vabastamisel) või muu dokument. Samuti tuleb esitada tõend kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse kohta.

Töötutoetus ja selle saamise tingimused

Et toetust saada, peab inimene olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuul vähemalt 180 päeva kas töötanud või tegelenud tööga võrdsustatud tegevusega (näiteks õppimine, tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana, ajateenistuskohustuse täitmine, kuni 8-aastase lapse või kuni 18-aastase puudega lapse kasvatamine, hooldajatoetuse saamine, hooldamine perekonnas hooldamise lepingu alusel, haiglaravi, kinnipidamisasutuses viibimine jne). Töötutoetust on töötul õigust saada ka siis, kui ta lahkus töölt omal soovil. Toetust ei maksta sel ajal, kui töötu saab töötuskindlustushüvitust.

Töötutoetuse suurus on riigieelarvega kindlaks määratud. Selle päevamäär 2013. aastal on 3,28 eurot (s.o umbes 35% töötasu alammäärast ehk umbes 101,5 eurot kuus). Toetust määrab ja maksab Töötukassa ning seda finantseeritakse riigieelarvest.

Töötutoetuse määramise üle otsustamiseks küsib Töötukassa konsultant Teilt ja sisestab seejärel Töötukassa infosüsteemi asjakohased andmed. Seda, milliseid andmeid Teie käest küsitakse, saata vaadata   töötutoetuse taotlemise avalduse näidisvormilt.  Lisaks tuleb esitada vähemalt 180-päevast töötamist tõendav dokument, milleks võib olla tööleping, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslik leping vms. Samuti tuleb esitada ka töösuhte lõpetamist tõendav dokument.

Toetuse ja hüvitise maksmine

Töötuskindlustushüvitist makstakse kas 180, 270 või 360 päeva, olenevalt sellest, kui kaua on makstud töötuskindlustusmakseid.

Töötu, kes sai hüvitist 180 päeva, võib pärast seda taotleda kuni 90 päevaks töötutoetust. Eelduseks on, et muud töötutoetuse saamise tingimused on täidetud.

Töötutoetust makstakse üldjuhul 270 päeva jooksul ehk ligikaudu 9 kuud, kuid ka siin on erandeid.

Kui viimane töösuhe lõpetati töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu, makstakse töötutoetust kuni 210 päeva.

Töötutel, kelle vanaduspensionieani on jäänud vähem kui 180 päeva ja kes on seejuures saanud toetust 270 või 210 päeva, on õigus hüvitisele 180 päeva. Kui aga töötu jõuab vanaduspensioniikka, lõpetatakse töötutoetuse maksmine. 

Nii töötutoetust kui ka töötuskindlustushüvitist makstakse tagantjärele, kusjuures esimese 7 päeva eest ei maksta ei toetust ega hüvitist. Kui töötu õppis enne töötuna arvele võtmist õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, siis ei maksta töötutoetust esimese 60 päeva eest.

Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise saamise eelduseks on määratud ajal töötukassasse pöördumine.

Kui töötul on õigus saada toetust 1. maist ja Töötukassasse pöördumise aeg oli määratud 27. maile, siis selle ajavahemiku eest arvutatakse ka toetus. Kahe pöördumise vahele jäävate päevade arv korrutatakse päevamääraga 3,28 eurot ja summa kantakse töötu pangakontole.

Töötuskindlustushüvitise maksab töötukassa järgneva kuu 10. päevaks. Kui töötul on õigus saada toetust 5. maist, siis hüvitist makstakse 10. juuniks.

Töötuskindlustusest EL-s (Töötukassa infomaterjal)
Töötuskindlustushüvitis ELi riikides (Töötukassa infomaterjal)