Mõned näited pettusjuhtumitest
- Eakas inglise keelt mittevaldav naine soovis leida tööd välismaal. Töövahendusfirma lubas korraldada koristaja ametikoha Suurbritannias. Töövahenduse hinnaks oli 5000 krooni, mille naine maksis sularahas ilma selle kohta mingit tõendit saamata. Teenuse pakkumise lepingut ei sõlmitud, samuti ei informeeritud naist sellest, kellena ja millise tööandja juures ta Suurbritannias tööle asub. Lennupiletid ning täpsema info tulevase tööandja kohta lubas ettevõtte esindaja anda väljalennuga samal päeval lennujaamas. Väljalennu päeval töövahendusfirma esindajat lennujaamas aga ei olnud ning mobiiltelefoni vastu ei võetud.
- Töövahendusfirma pakkus tööd Eestis elavale Vene Föderatsiooni passiga mehele, kes soovis tööle asuda Saksamaale. Kuna Saksamaal kehtib piirang Euroopa Liidu töötajate vabale liikumisele, on seal tööle asumiseks vajalik tööluba ning Vene Föderatsiooni passi omanikel ka tööviisa. Töövahendusfirma soovitas inimesel varjata seda, et ta sõidab Saksamaale tööle ning vormistada turismiviisa, millega töötamine on ebaseaduslik ning selle avastamise korral ootab töötajat karistus. Ebaseadusliku töövahenduse eest soovis töövahendusfirma 7000 krooni.
- Noormees soovis ehitajana tööd Soomes. Töövahendusfirma sõlmis noormehega töövahendusteenuse pakkumiseks lepingu, milles näitas, et CV tõlkimine soome keelde ning elamispaiga leidmine maksab kokku 3000 krooni. Noormehele väljastati ka kviitung, et ta on 3000 krooni maksnud CV tõlkimise ning elukoha leidmise eest. Tegelikkuses töövahendusfirma CV-d ei tõlkinud ning elukohta ei otsinud, seega oli 3000 krooni tasu võetud ebaseaduslikult.
- Naine soovis leida tööd Iirimaal baaridaamina. Töövahendusfirma soovis sobiva tööpakkumise eest 4000 krooni ning sõlmis selleks naisterahva elukaaslasega n-ö sponsorlepingu. See tähendab, et töövahendusfirmale maksis töövahenduse eest 4000 krooni naise elukaaslane, mitte naine, kes oli tööotsija. Kuigi tasu ei võetud otseselt tööotsija enda käest, oli tegemist siiski ebaseadusliku tasu võtmisega, sest seda võib küsida vaid tööandjalt, mitte teiselt eraisikult.
Viimati uuendatud: 26. Oktoober 2012 kell 17:00
