Rahvusvahelises tööõiguses räägitakse viimasel kümnel aastal kaitstud paindlikkuse ehk flexicurity põhimõttest, mis seab eesmärgiks kahe esmapilgul vastandliku väärtuse üheaegse edendamise.

Kaitstud paindlikkuse põhimõtte kohaselt soovitakse üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust ning töötajate sissetuleku- ja tööhõivekindlust. Seejuures on tähelepanu eriti nõrgema konkurentsivõimega töötajatel, näiteks alaealistel, vanemaealistel, puudega töötajatel, aga ka naistel stereotüüpsete perekohustuste täitmise tõttu.

Kaitstud paindlikkuse kuldne kolmnurk seob paindliku tööõiguse tõhusate sotsiaalkindlustuse süsteemide ja aktiivsete tööturumeetmetega. Töötajale tähendab kaitstud paindlikkuse põhimõtte rakendumine seda, et tema värbamine ja ka vabastamine on lihtsam, aga olukorras, kui ta tööhõivest välja langeb, on talle kättesaadavad tulemuslikud tööturuteenused, mille abil kiiresti uus töö leida. Ja kui inimene jääb töötuks, tagab töötuskindlustus talle piisava sissetuleku ajaks, mil ta otsib uut tööd.

Kaitstud paindlikkuse kolmnurka toetab elukestev õpe ja tugev sotsiaaldialoog.

Euroopa Komisjon andis kaitstud paindlikkuse rohelise raamatu välja 2006. a novembris, sellele järgnes konsultatsiooniprotsess liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega. Konsultatsioonide tulemusena koostati kaitstud paindlikkuse teatis (COM(2007)359final), mis avaldati 27.06.2007. Teatis esitas ka võimalikud kaitstud paindlikkuse saavutamise teed (pathways towards felxicurity). Euroopa Liidu Nõukogu kiitis teatise ja kaitstud paindlikkuse suunad heaks 06.11.2007.