Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine on töötajatele hea viis seista ühiselt paremate töötingimuste eest. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib  kollektiivlepingu seadus.

Kollektiivlepinguga saab nõuda ühiselt ning julgemalt paremaid tingimusi.

Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühing  või töötajate usaldusisik, kellel on tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitstus töösuhtes (näiteks töölepingu ülesütlemise osas), mistõttu saab töötajate esindaja julgemalt esitada tööandjale nõudmisi.

Samas ei ole töötajal kartust, et töötingimused võiksid kollektiivlepingu tulemusena halveneda võrreldes seadusega. Seadusest halvemaid tingimusi kollektiivlepinguga kokku leppida ei saa. 

Kui ühele töötajale kehtib mitu kollektiivlepingut, mis reguleerivad sama asja erinevalt, siis talle kohaldatakse selle tingimuse osas kõige soodsamat lepingut.

Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena. 

Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad.

Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul,  tema puudumisel  töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik, näiteks Riiklik Lepitaja  või läbirääkimistesse kaasatud ekspert. 

Kollektiivläbirääkimiste alustamiseks peab huvitatud pool teatama teisele poolele läbirääkimiste alustamise soovist ning esitama omapoolse kollektiivlepingu projekti. Sisulised läbirääkimised peavad algama 7 päeva jooksul teate saamisest. 

Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad ning teavitavad sellest teist poolt. Kui läbirääkimisi peetakse tööajal, vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst  keskmise palga säilitamisega. 

Läbirääkimisi pidavatel pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele asjatundjaid ja eksperte. Asjatundjate ja ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Loomulikult on läbirääkimistel osalevatel esindajatel, asjatundjatel, ekspertidel ja teistel isikutel neile teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladuste salajas hoidmise kohustus. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on karistatav.

Kollektiivlepingus saab kokku leppida peaaegu kõiges. Lähtuda tuleb vaid üldisest õiguse põhimõttest, et lepinguga ei saa panna kohustusi lepingu pooleks mitteolevatele isikutele (näiteks tööandja ja ametiühingu vahel sõlmitud lepinguga ei saa panna kohustusi ametiühingusse mittekuuluvale töötajale).

Muus osas sisuliselt piirid puuduvad. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises.

Tähele tuleb vaid panna, et sõlmitavad tingimused ei oleks töötajale seaduses kindlaks määratust halvemad. Sellised kokkulepped kollektiivlepingus ei kehti.

Kollektiivlepingu kehtimine konkreetsele töötajale sõltub kollektiivlepingu sõlminud poolte tahtest. Seadus annab pooltele õiguse määrata töötajate ring, kellele kollektiivleping rakendub. Erinevate töötajate gruppide puhul (näiteks taksondusega tegelevas ettevõttes taksojuhid ja kontoritöötajad) või töötajate jagunemisel geograafiliselt (tööandjal on kaks poodi, millest üks asub Narvas ja teine Pärnus) on põhjendatud mitme kollektiivlepingu sõlmimine ühes ettevõttes. Sellisel juhul saavadki pooled kokku leppida, milline leping kellele kohaldub.

Kui kollektiivlepingus ei ole töötajate ringi kindlaks määratud, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Seda olenemata asjaolust, kas lepingu on sõlminud töötajate usaldusisik või ametiühing.

Kuigi kollektiivlepingu seadus ütleb, et kui kollektiivlepingu on sõlminud ametiühing, siis see kehtib ainult sellesse ametiühingusse kuuluvatele töötajatele, see nii tegelikult ei ole. Riigikohus on asunud seisukohale ( lahend nr 3-2-1-133-07), et tööandjal on kohustus rakendada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, olenemata sellest, kas nad kuuluvad töötajaid esindavasse ühingusse või mitte. Kollektiivlepingu rakendamine üksnes töötajate ühingusse kuuluvatele töötajatele on vastuolus töötajate ebavõrdse kohtlemise keeluga.

Kui kollektiivlepingu on sõlminud tööandjate ja töötajate liidud või keskliidud, siis kehtib see kõikidele töötajatele, kes töötavad lepingu sõlminud tööandjate liitu või keskliitu kuuluva tööandja juures. Lähtuvalt eelpool nimetatud riigikohtu lahendist, ei oma ka siin tähtsust, kas töötaja kuulub ametiühingusse või mitte.

Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Siiski võib lepingus ette näha, et selles kokkulepitu hakkab kehtima tagasiulatuvalt (näiteks 3. märtsil sõlmitud lepinguga sätestada, et töötajate palk tõuseb tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist) või hiljem (näiteks 3. märtsil sõlmitud lepinguga sätestada, et töötajate palk tõuseb 1. augustist).

Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud. Seega sõltub konkreetse kollektiivlepingu kehtimine selles sisalduvast kokkuleppest.

Kollektiivleping lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue samasisulise kollektiivlepingu sõlmimisel.

Sõltumata kollektiivlepingu lõppemise põhjusest, tuleb selle tingimusi täita edasi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Mingisugust ajalist piiri selleks ette nähtud ei ole.

Kollektiivlepingu seadus annab pooltele võimaluse laiendada sõlmitud kollektiivlepingut tööandjatele (ja nende juures töötavatele töötajatele), kes ei kuulu kollektiivlepingu osapooleks olevasse tööandjate liitu. Laiendada on võimalik ainult kollektiivlepingut, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel. Laiendada ei saa ühe tööandja ja ametiühingu vahel sõlmitud lepingut.

Laiendada saab ainult palga- ning töö-ja puhkeaja tingimusi. See ei tähenda, et kollektiivleping ise ei võiks sisaldada ka teisi kokkuleppeid. Teised kokkulepped lihtsalt ei laiene.

Kollektiivlepingu laiendatud tingimused avaldatakse väljaandes  Ametlikud Teadaanded ning need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval. Seni on laiendatud lepingud hõlmanud üleriigilist töötasu alammäära ning transpordi- ja tervishoiutöötajaid.

Kollektiivlepingute kohta saab alati infot küsida ametiühingult või töötajate usaldusisikult.

Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid puudutav uus kollektiivleping on sõlmitud. Lisaks tuleb kollektiivlepingut tutvustada igale uuele töötajale tööleasumisel. Muul ajal on tööandja kohustatud kollektiivlepingut tutvustama, kui töötaja seda soovib.

Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivlepingutega seotud vaidluste ja riikliku järelevalve osas saab infot siit.

Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik töötajate poolt esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Täpsema info leiab siit.

 Kollektiivlepingu seadus

 Töötajate usaldusisiku seadus

 Ametiühingute seadus