Raamkokkulepe (i.k framework agreement) on Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerite vahel sõlmitavate kokkulepete üks liik.
Raamkokkulepete õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 154 ja 155, mis sätestavad järgmist:
Artikkel 154 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 138)
- Komisjoni ülesandeks on edendada tööturu osapooltega konsulteerimist liidu tasandil ja ta võtab kõik vastavasisulised meetmed nende dialoogi hõlbustamiseks, tagades osapooltele tasakaalustatud toetuse.
- Sel eesmärgil konsulteerib komisjon enne sotsiaalpoliitiliste ettepanekute tegemist tööturu osapooltega liidu meetmete võimaliku suuna üle.
- Kui komisjon pärast sellist konsulteerimist peab liidu meetmeid soovitavaks, konsulteerib ta tööturu osapooltega kavandatava ettepaneku sisu üle. Tööturu osapooled edastavad komisjonile arvamuse või vajaduse korral soovituse.
- Lõigetes 2 ja 3 osutatud konsultatsioonide korral võivad tööturu osapooled teatada komisjonile oma soovist algatada artiklis 155 sätestatud menetlus. Asjaomase protsessi kestus ei ületa üheksat kuud, kui asjaomased tööturu osapooled koos komisjoniga ei otsusta ühiselt seda pikendada.
Artikkel 155 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 139)
- Kui tööturu osapooled soovivad, võib nendevaheline dialoog liidu tasandil tuua kaasa lepingusuhted, kaasa arvatud kokkulepete sõlmimine.
- Liidu tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendatakse tööturu osapoolte ja liikmesriikide kehtivate menetluste või tavade kohaselt, artiklis 153 käsitletud küsimustes aga allakirjutanute ühisel taotlusel nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal. Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt, kui asjaomases kokkuleppes on üks või mitu sätet, mis käsitlevad valdkondi, mille puhul on artikli 153 lõike 2 alusel nõutav ühehäälsus.
Seega on olemas kaks võimalust raamkokkulepete jõustamiseks:
- Euroopa Nõukogu otsus (praktikas direktiiv);
- siseriiklike sotsiaalpartnerite abil.
Raamkokkuleppeid võib kohaldumisala järgi jaotada kolmeks:
- kogu tööturgu hõlmavad;
- ühte sektorit hõlmavad;
- sektorite vahelised ehk kahte või enamat sektorit hõlmavad.
Kogu tööturgu hõlmavaid raamkokkuleppeid on tänaseks sõlmitud seitse. Nendeks on:
- lapsehoolduspuhkust puudutav kokkulepe, mis sõlmiti 14.12.1995 ning jõustati direktiiviga 96/34/EÜ;
- osaajaga töötamist puudutav kokkulepe, mis sõlmiti 06.06.1997 ning jõustati direktiiviga 97/81/EÜ;
- tähtajalisi töölepinguid puudutav kokkulepe, mis sõlmiti 18.03.1999 ning jõustati direktiiviga 99/70/EÜ;
- kaugtööd puudutav kokkulepe, mis sõlmiti 16.07.2002 ning jõustatakse siseriiklike sotsiaalpartnerite abil;
- tööga seotud stressi kokkulepe, mis sõlmiti 08.10.2004 ning jõustatakse siseriiklike sotsiaalpartnerite abil;
- ahistamist ja vägivalda töökohal puudutav kokkulepe, mis sõlmiti 26.04.2007 ning jõustatakse siseriiklike sotsiaalpartnerite abil;
- uus lapsehoolduspuhkust puudutav kokkulepe, mis sõlmiti 18.06.2009 ning suure tõenäosusega jõustatakse sarnaselt tema eelkäijale direktiiviga.
Esimene sektorite vaheline raamkokkulepe sõlmiti 25.04.2006 ning see on kokkulepe töötajate tervise kaitse tagamiseks läbi kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete nõuetekohase käitlemise ning kasutamise kohta, mis jõustatakse siseriiklike sotsiaalpartnerite abil.
Kõik kogu tööturgu hõlmavad raamkokkulepped ning esimene sektorite vaheline kokkulepe on tõlgitud ning avaldatud eesti ja ingliskeelsete paralleeltekstidena kogumikus, mille elektrooniline versioon on kättesaadav
siit.
Lisaks on tõlgitud räni puudutava kokkuleppe lisad, sh põhjalik Hea Tava Teatmik.
Siseriiklike sotsiaalpartnerite abil jõustatavate raamkokkulepete paremaks rakendamiseks on koostatud põhjalikud aruanded ning muud abimaterjalid:
Infot raamkokkulepete Eestis rakendamise kohta saab
Eesti Ametiühingute Keskliidult ning
Eesti Tööandjate Keskliidult.
Lingid: