Kõike välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmisega seonduvat reguleerib Eestis "Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus" (https://www.riigiteataja.ee/akt/109122010004). Seadusest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi ülesandeks varjupaigataotlejate vastuvõtmise korraldamine ja kokkuleppel kohalike omavalitsustega rahvusvahelise kaitse saajate elama asumise korraldamine.

Mõisted

Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on viivitamatult pärast Eestisse saabumist esitanud enda pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja endale rahvusvahelise kaitse saamiseks varjupaigataotluse, mille suhtes ei ole Politsei- ja Piirivalveamet otsust teinud.Rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse.

Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu.

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas:
1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või
2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või
3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.

Ajutine kaitse on erandlik menetlus, mille eesmärk on anda massilise sisserände või eeldatava massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalastele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et varjupaigasüsteem ei suuda nimetatud sisserännet menetleda, kahjustamata enda tõhusat toimimist ajutist kaitset taotlevate välismaalaste huvides. Siiani ei ole ajutise kaitse menetlust veel kordagi rakendatud.

Varjupaigataotluste ja ajutise kaitse alusel esitatud elamisloa taotluste menetlemise eest vastutab Politsei- ja Piirivalveamet (http://www.politsei.ee/et/teenused/rahvusvaheline-kaitse/). ja ajutise kaitse saajate vastuvõtmist korraldab Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus – Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus (www.ivv.ee), mis asub Ida-Virumaal Illuka vallas Jaama külas. Varjupaigataotlejad suunab vastuvõtukeskusesse Politsei- ja Piirivalveamet.

Vastuvõtukeskus korraldab taotlejale varjupaigamenetluse või ajutise kaitse menetluse ajal järgmiste teenuste osutamise:
1) majutamine;
2) vastuvõtukeskuses elava taotleja ja turvalisuse kaalutlusel väljaspool vastuvõtukeskust elava taotleja varustamine toiduainetega või toitlustamine, varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega ja rahaga hädapärasteks pisikulutusteks. Toiduainetega varustamine või toitlustamine on asendatud rahalise toetusega, mis on võrdne minimaalseteks tarbimiskulutusteks makstava toimetulekutoetusega;
3) vältimatu abi ja tervisekontroll;
4) hädavajalikud tõlketeenused ja eesti keele õpetamine;
5) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
6) seaduse alusel läbiviidavate toimingute sooritamiseks vajalik transporditeenus;
7) muud esmavajalikud teenused.

 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus
 Politsei- ja Piirivalveamet: rahvusvaheline kaitse