Õigus ohvriabile on kõikidel inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, seega on ohvriabi saamiseks õigustatud iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju.

Lisaks võimaldab ohvriabi seadus taotleda ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist inimestel, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. Seadusega hüvitatakse lisaks füüsilise tervise taastamisega seotud kuludele ka vaimse tervise taastamisega seotud kulusid – seega laieneb ravikulude hüvitamine ka psühholoogilisele nõustamisele ja psühhoteraapiale.

Hüvitist makstakse nii tahtlikult toime pandud kui ka ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustuse, vähemalt kuus kuud kestva tervisehäire või ohvri surma korral. Kuriteo raskus (näiteks kas tegu on raske tervisekahjustusega või mitte) tehakse kindlaks kohtuarstliku ekspertiisiga. Pärast kohtuarstliku ekspertiisi akti koostamist tuleb hüvitise taotlemiseks pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse.

Ohvriabi seadus võimaldab maksta hüvitist ka ettevaatamatuse tõttu toimepandud vägivallakuritegude ohvritele. Seadus laieneb ka Euroopa Liidu kodanikele, sõltumata nende alalisest elukohast (näiteks turistidele) ning “Vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga” ühinenud riigi kodanikele.

2007. aasta 1. jaanuarist viidi ohvriabi seadus kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu 29. aprilli 2004. a direktiiviga 2004/80/EÜ, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist. Selle põhieesmärk on hõlbustada hüvitise kättesaadavust ohvritele piiriülestel juhtudel Euroopa Liidu piires. Direktiiv annab ohvritele võimaluse pöörduda hüvitise taotlusega oma elukohariigi pädeva asutuse poole ja vabastab nad sellega ülemääraste haldusformaalsuste täitmisest. Hüvitise maksmisel piiriülestel juhtudel lähtutakse printsiibist, et hüvitist maksab selle liikmesriigi asutus, kelle territooriumil on kuritegu toime pandud (direktiivi artikkel 2). Liikmesriik maksab hüvitist oma siseriikliku hüvituskava alusel (direktiivi artikkel 12). Eesti õiguses on nimetatud hüvituskava ohvriabi seadus.

Hüvitise taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse.

Hüvitistaotlus tuleb esitada pensioniametile ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest või ohvri surma päevast alates.

Hilisem taotlus vaadatakse läbi:

1. kui ülalpeetav sai ohvri surmast teada rohkem kui kuus kuud pärast surmapäeva ja taotlus on esitatud ühe aasta jooksul ohvri surmast teada saamise päevast alates.
2. kui hüvitise taotleja tervisehäire kestis üle kuue kuu ja taotluse õigeaegne esitamine ei olnud terviseseisundi tõttu võimalik ja kui vastav taotlus on esitatud ühe aasta jooksul pärast terviseseisundi paranemist.

Hüvitise suuruse määramise aluseks võetakse vägivallakuriteoga tekitatud järgmine varaline kahju:

1. töövõimetusest tulenev kahju;
2. ohvri ravikulud;
3. ohvri surmast tulenev kahju;
4. prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju; 
5.  ohvri matusekulud.
   Ohvriabi seaduse alusel hüvitatakse 80% eelpoolnimetatud asjaoludel tekkinud varalisest kahjust, kuid mitte rohkem kui 9590 eurot.

Seadusega sätestatakse matusekulude hüvitiseks kindel summa 448 eurot. Matusekulutuste hüvitamise summa määramisel on lähtutud minimaalsetest matusekulutustest, millest on arvutatud 80 % (seaduse üldine põhimõte, et korvatakse 80 % tehtud kulutustest).

 Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise taotlemise vorm ja vajalike dokumentide loetelu

 Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord

 Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajad