Alates 01.07.2009 muutus haigushüvitiste maksmise kord. Muudatused on tingitud järgnevate õigusaktide uuenemisest:

• ravikindlustuse seadus
• töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• sotsiaalministri 26.09.2002 määrus nr 114 “Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid” ja
• sotsiaalministri 19.09.2002 määrus nr 109 “Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord”.

Muudatused haigushüvitise maksmisel:

• haigushüvitist makstakse kindlustatule alates haigestumise 4. päevast
• haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja  keskmisest töötasust
• alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa.

Tööandja ei  pea hüvitist maksma siis, kui töövabastuse põhjusteks on:

• kutsehaigus
• tööõnnetus
• tööõnnetus liikluses
• tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine
• vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel
• kergemale tööle viimine
• haigestumine või vigastus raseduse ajal.

Täpsemalt on loetletud liikide korral hüvitise määradest võimalik lugeda  haigekassa kodulehelt.

Peamised muudatused töövõimetuslehtede esitamisel:

Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.

Tööandja jätab tema poolt väljamakstavate haiguslehtede originaalid endale ja esitab haigekassale nendest lehtedest koopiad, kuhu teeb nõuetekohased kanded.

Kõikide haiguslehtede (sh kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassal esmaste lehtede kannetest. Samuti on jätkuvalt vaja pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (sh lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning teostada haigushüvitiste põhjendatuse järelvalvet.

Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale 7 kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast järgmiselt:

• kindlustatud isiku hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe originaali
• haiguslehe originaali, juhul kui haigusleht ei kuulu väljamaksmisele tööandja poolt
• kõigi tööandja poolt väljamakstavate haiguslehtede koopiad.

Näited haiguslehtede esitamisest ja hüvitise maksmisest  haigekassa kodulehel. 

Muudatused töövõimetuslehe vormil

Alates 01.07.2009 muutusid ka osade andmeväljade sõnastused ja nimetused töövõimetuslehe vormil. Näiteks andmeväli „Tööinspektsiooni otsuse kuupäev teisele tööle üleviimise võimatuse korral” on asendatud andmeväljaga „Ajutiselt tööülesannete täitmisest keeldumine või teenistuskohustuste täitmisest vabastamine”, kuhu tööandja märgib kuupäeva, millest alates töötaja keeldus töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või avaliku teenistuse seaduse alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest. Töövõimetuslehe uue vormiga on võimalik tutvuda   haigekassa kodulehel.

Täiendavaid küsimusi töövõimetushüvitiste kohta on võimalik haigekassale esitada meiliaadressil: tooandja|ä|haigekassa.ee