Lapsehoiuteenus
Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
Lapsehoiuteenuse õigusliku reguleerimise eesmärk oli suurendada laste turvalisust olukorras, mil lapsed on antud ajutiselt võõraste inimeste hoole alla. Lapsehoiuteenus ja sellele esitatavad nõuded on reguleeritud alates 1. jaanuarist 2007 
Sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHKS).
Paljud lapsehoiuteenuse osutajad võimaldavad lapsevanematele selliseid hoiutingimusi, mida lasteaedades ei pakuta. Näiteks beebide hoidmine, tavapärasest tööajast erineval ajal hoidmine või personaalne lapsehoid. Võrreldes lasteaedadega on lapsehoiuteenuse puhul lapsevanemal suurem kohustus teenuse osutajaga lapsehoidmise tingimustes kokku leppida. Samuti on lapsevanemal lapsehoidja sobivuse hindamiseks õigus uurida lapsehoidja ettevalmistust ning töökogemust. Lapsehoiuteenuse eest tasub üldjuhul lapsevanem. Osad kohalikud omavalitsused toetavad lapsevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel. Näiteks makstakse lapsehoiutoetust või tehakse lapsevanemaga teenuse eest tasumist täpsustav leping. Lapsehoiuteenuse rahastamise korrad ja tingimused on kohalikes omavalitsustes erinevad.
Kohaliku omavalitsuse kohustused
• SHKS ei kohusta kohalikku omavalitsust lapsehoiuteenust oma eelarvest finantseerima;
• Kui kohalik omavalitsus otsustab lapsevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel aidata, peab volikogu kehtestama vastavad tingimused ja korra;
• Erandina kohustab SHKS kohalikku omavalitsust korraldama raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenusele suunamist ning rahastamist riigieelarvest eraldatud summadest.
Lapsehoidjale esitatavad nõuded
• Täieliku teovõimega, hea vaimse ja füüsilise tervisega (SHKS § 25² lg 1 p 2-6); • Lapsehoidjal peab olema lapsehoidjana tegutsemiseks kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. Lapsehoidja kutseomistamise kohta saab informatsiooni Pedagoogilise Seminari kodulehelt
• Ilma lapsehoidja kutsetunnistuseta saavad lapsehoidjana töötada SHKS § 48 lg 15 alusel (kuni 2012.a.) isikud, kellel on täna olemas:
a. pedagoogiline või sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus või
b. keskharidus, muu keskeri- või kõrgharidus ning läbitud 160h sotsiaaltöö ja 160 h pedagoogika täiendkoolitus;
• Lapsehoidja peab läbima tervisekontrolli ja omama perearsti poolt väljastatud tervisetõendit;
• Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peavad kõik täisealised pereliikmed olema täieliku teovõimega ja hea vaimse tervisega, läbima tervisekontrolli (nakkushaigused, kopsu röntgen) ja omama perearsti poolt väljastatud tervisetõendit.
Lapsehoiuteenuse nõuded
Ühel lapsehoidjal on lubatud hoida:
• Teenusel viibiva lapse eluruumis max 5 last;
• Teistes sobivates ruumides max 10 last;
• Kahe lapsena arvestatakse
a. raske ja sügava puudega lapsi,
b. alla 3-aastased lapsi,
c. hoidja enda samal ajal hooldamist vajavad raske või sügava puudega hooldatavad ja alla 3-aastaseid lapsi.
Lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuded
Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapse eluruumi, peavad lapsehoidmise ruumid vastama rahvatervise seaduse (§ 8 lg 2 p 8¹) alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele.
Tervisekaitsenõuete kohta saab täpsemat informatsiooni ka nimetatud sotsiaalministri määruse 
seletuskirjast.
Lapsehoiuteenuse tegevusloa taotlemine
Tegevusluba on nõutav riigi või kohaliku omavalitsuse rahastatava lapsehoiuteenuse osutamiseks. Soovi korral võib teenusepakkuja taotleda tegevusluba ka juhul, kui teenust ei rahastata riigi või kohaliku omavalitsuse poolt. Kui tegevusluba on olemas, peab teenuse osutaja (sõltumata teenuse rahastajast) pakkuma kõikidele klientidele teenust, mis vastab SHKS esitatud nõuetele. Tegevusluba taotletakse teenuse osutamise asukohajärgselt maavanemalt.
Tegevusloaga lapsehoiuteenuse osutajate (kontakt)andmed on kõigile huvilistele kättesaadavad internetis Majandustegevuse registris, samas on ka kättesaadavad tegevusloa taotluse vormid.
