Lapsendamist reguleerib Perekonnaseadus (vastu võetud 18.11.2009, jõustus 01.07.2010 (vaata 11.peatükk). Viide: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012012

Lapsendada on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe. Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik. Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda lapsendada soovija elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes teeb kodukülastuse, valmistab ette pereuuringu ning aitab lapsendajal kohtule vastavad dokumendid ette valmistada, suunab koolitusele.  Kontaktid leiate siit: http://www.omapere.ee/page.php?page=Soovid+lapsendada&sxSearchHighlight=maavalitsus

Lapsendamise kohta saab rohkem infot MTÜ Oma Pere koduleheküljelt: www.omapere.ee. Sealt leiab ka „Lapsendamise käsiraamatu“ http://www.omapere.ee/handbook/, mis on lapsendamise soovi korral kindlasti soovitatav läbi lugeda.

Eestis on viimastel aastatel lapsendatud 40-50 last aastas. Perekondi on lapsendamise järjekorras hinnanguliselt paarsada. Pere jaoks on oluline läbi mõelda millises vanuses ja milliste eripäradega lapse lapsendamiseks valmis ollakse (kas ka näiteks õe-venna koos lapsendamiseks). Alati tasub mõelda kas ollakse valmis ka veidi suurema kui beebieas lapse lapsendamiseks ning milliste tervislike iseärasustega pere toime tuleks. Lisaks on Eestis teisi vorme, mille kaudu saab lapse perre vastu võtta (hoolduspere, eestkostepere). Lapsendamise vestlusele minnes tasub uurida ka teiste võimaluste kohta. Lapsendamine on väga oluline samm nii lapse kui uute vanemate elus ja vajab pikka ja põhjalikku ettevalmistust.

Asenduskodudes (endise nimega lastekodud) elab Eestis käesoleval ajal ca 1200 last, aga mitte kõik lapsed ei ole lapsendamiseks juriidiliselt vabad. Paljud neist on juba koolieas lapsed või lapsed, kellel on mitu õde-venda või erivajadustega lapsed.

Rahvusvaheline lapsendamine:

Rahvusvahelist lapsendamist reguleerib Perekonnaseaduse § 165 ja Haagi riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioon. Viide: https://www.riigiteataja.ee/akt/78553

Siiani on peamiselt olnud tegu Eestist välisriiki lapsendamisega. Väga harvad on juhtumid, kui lapsendatakse välisriigist Eestisse.

Rahvusvahelise lapsendamise alla ei kuulu peresisesed lapsendamised, kui lapse ema või isa uus abikaasa lapsendab lapse peresiseselt. Rahvusvaheline lapsendamine tähendab, et ühes riigis elav laps kolib püsivalt elama teise riiki teise riigi lapsendajate juurde.

Eestist välisriiki lapsendamine saab olla ainult erandjuhtum ja võib toimuda juhul, kui lapse eest ei ole mingil põhjusel võimalik vajalikul määral hoolitseda Eestis. Välisriiki lapsendamist võib kaaluda ainult juhul, kui Eestist on lapsele piisavalt kaua ja põhjalikult peret otsitud ja ei ole leitud ning lapse eestkostja hinnangul ei ole asenduskodu sellele lapsele sobilik kasvukeskkond. Kui lapsendaja elukoht ei ole Eestis, ei või kohus lapsendamist otsustada ilma Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud rahvusvahelise lapsendamise komisjoni loata. Komisjon on kolmeliikmeline.

Eestil on käesoleval ajal otselepingud lapsendamiseks kolme riigiga: USA, Rootsi ja Soome. Viimastel aastatel on välisriiki lapsendamised toimunud peamiselt Rootsi ja Ameerika Ühendriikidesse. 2011. aastal lapsendati Eestist välisriikidesse 15 last.

Rahvusvahelise lapsendamise (kui lapsendatav ja lapsendaja elavad eri riikides) küsimustes pöörduge Sotsiaalministeeriumisse, laste ja perede osakonda. Kontaktisik Aire Nurm, tel. 6 269 342, e-post: aire.nurm|ä|sm.ee.