Prindi

Vanemahüvitis

Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kuna vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel.

Õigus vanemahüvitisele

Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.

Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist sellele vanemale. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.

Vanemahüvitise saamise periood

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Vanemahüvitist makstakse 435 päeva. Kui emal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, makstakse vanemahüvitist kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni.

Oma vanemahüvitisele õiguse lõppemise päeva saate teada, kui sisestate kalkulaatorisse rasedus- ja sünnituspuhkuse alguspäeva.

Sisestage rasedus- ja sünnituspuhkuse alguspäev
 
Rasedus- ja sünnituspuhkuse algus:
Viimane vanemahüvitise maksmise päev:

Sellest perioodist on 140 päeva rasedus- ja sünnituspuhkus ning 435 päeva vanemahüvitis.

Kui ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähem kui 30 päeva enne sünnitustähtaega ja sünnitushüvitist makstakse lühemat aega, ei maksta sellevõrra pikemalt vanemahüvitist.

Vanemahüvitise suuruse arvutamine

Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.

Aastatulu jagatakse 12 kuuga, kuid 12 kuust lahutatakse eelnevalt päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus. Näiteks, kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele märtsis 2011 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2010. aasta tulude alusel, jagatakse 2010. aasta kogutulu 12-ga. Kui aga rasedus- ja sünnituspuhkus algab 1. novembril 2011 ning vanemahüvitise maksmine algab peale 20. märtsi 2012, siis vanemahüvitis arvutatakse järgnevalt: 2011. aasta tulud jagatakse 10 kuuga. Arvestamata jäetakse rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud kuud.

Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2013. aastal on 290 eurot ning 2014. aastal 320 eurot.

Kui vanem nimetatud aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist töötasu alammäära suuruses. 2013. aastal on töötasu alammäär 320 eurot ja 2014. aastal 355 eurot.

Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2013. a vanemahüvitise ülempiiriks on 2 234,19 eurot; 2014. aastal 2 378,25 eurot.
Kui emal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ning ta seda ei kasuta, makstakse vanemahüvitist esimese 70 päeva jooksul mitte rohkem kui töötasu alammäära suuruses.

Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise suurus ei muutu. Erandina, kui vanemahüvitise suuruseks on töötasu alammäär ning 1. jaanuarist Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär tõuseb, jätkatakse vanemahüvitise maksmist uue töötasu alammäära suuruses.

Vanemahüvitise arvutamine eelneva töötamise korral Euroopa Liidu liikmesriigis

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui hüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimisele eelneval kalendriaastal töötanud Euroopa Liidu riigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis toimub vastavalt Euroopa Liidu määrusele 883/04. Määruse kohaselt arvestatakse eelnimetatud riikides töötatud aega samaväärselt nagu inimene oleks töötanud Eestis, st eelmisel kalendriaastal Eestis makstud sotsiaalmaks loetakse makstuks ka teistes riikides töötamise ajal. Teises riigis reaalselt teenitud tulu hüvitise suuruse arvutamisel arvesse ei võeta.

Näiteks töötas lapsevanem eelmisel kalendriaastal 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes. Tema keskmine kuutulu arvutatakse Eestis saadud töötasu alusel, näiteks on see 766,94 eurot. Eeldatakse, et 766,94 eurost kuutulu teenis vanem ka Soomes. Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse 10 töötatud kuud keskmise tuluga ja jagatakse aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 766,94 / 12 = 639,12 eurot.

Kui lapsevanem töötas eelmisel kalendriaastal teises EL riigis ning Eestis tal tulu puudus, määratakse vanemahüvitis alampalga suuruses.

Erandina rakendatakse soodsamat kohtlemist emale, kes eelmisel kalendriaastal töötas ainult teises EL riigis, kuid vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastal töötas Eestis ning jäi Eestis rasedus- ja sünnituspuhkusele. Sel juhul loetakse teises riigis saadud töötasuks sama aasta keskmine tulu Eestis.

Hüvitise saaja vahetamine

Vanemahüvitist võib maksta  lapse isale, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on saanud ema, arvutatakse isa hüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal. Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, on hüvitise saajat võimalik vahetada kalendrikuu algusest. Hüvitise saaja vahetatakse alates järgmisest kuust juhul, kui taotlus on esitatud enne jooksva kuu 15. kuupäeva. Väljamakse uuele taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.

Hüvitise saaja vahetamise korral tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada kummagi vanema kohta tõend lapsehoolduspuhkusele jäämise või selle lõpetamise kohta. Ka siis, kui esimene hüvitise saaja on isa, tuleb emal tõendada, et ta ei ole lapsehoolduspuhkusel ning kinnitada, et on nõus hüvitise maksmisega isale.

Vanemahüvitis, teised peretoetused ja pension

Vanemahüvitise maksmise ajal ei maksta vanemale lapsehooldustasu ühegi lapse kohta peres. Lapsetoetust ja teisi peretoetuseid makstakse koos vanemahüvitisega.

Enne 1. jaanuari 2013. a sündinud laste kohta maksab riik vanemahüvitiselt 1% sissemakset II samba kogumispensioni fondi. Alates 1. jaanuarist 2013. hakkab riik tegema sissemakseid pensioni II sambasse kogumispensioni kohustatud isikule, kes kasvatab kuni kolmeaastast last. Riik maksab pensioni II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemakseid tehakse laste eest, kes on sündinud alates 1. jaanuarist 2013. Sisemaksete tegemiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile, sissemaksete saaja ei pea olema vanemahüvitise saaja.

Vanemahüvitise taotlemine

Vanemahüvitise taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, kuhu esitatakse avaldus. Kaasa tuleb võtta pass või ID kaart.

Iga kalendriaasta esimesel kahel kuul on taotlejal vaja esitada TSM vorm makstud sotsiaalmaksu kohta. Sotsiaalkindlustusamet saab üldjuhul vajaminevad andmed erinevatest andmebaasidest, kuid kuna andmed sotsiaalmaksu kohta laekuvad hilinemisega, vajatakse aasta esimestel kuudel TSM vormi tööandjalt. Selle võib saata ka posti teel või edastada elektrooniliselt.

Vanemahüvitist saab taotleda elektrooniliselt   kodanikuportaali kaudu.

Vanemahüvitise väljamaksmine

Vanemahüvitis makstakse välja igas kuus eelmise kuu eest: jaanuarikuu hüvitise väljamakse tehakse veebruaris jne. Hilisemal taotlemisel makstakse hüvitis välja tagantjärgi, kuid mitte rohkem kui 6 viimase kuu eest.

Vanemahüvitis, töötamine ning tulu saamine vanemahüvitise maksmise perioodil

Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada või saada töötasu, kuid kui ühes kuus saadud tulu ületab hüvitise määra (2014 a 320 eurot), siis vähendatakse vastava kuu hüvitist. Hüvitise vähendamine tulu olemasolul on põhjendatud seaduse eesmärgiga säilitada vanemale eelmise kalendriaasta sissetulek. Tulu hulka loetakse kõik tööandja poolt ühel kuul väljamakstud summad sh preemia, puhkusetasu, tööandja poolt makstud toetus jms. Kui näiteks vanemahüvitist saavale töötajale makstakse ühel kuul välja töötasu ja puhkusetasu järgmise kuu eest, siis vanemahüvitise suuruse arvutamisel loetakse kõik väljamakstud summad selle kuu töötasuks. Tööandjad ei erista maksudeklaratsioonis millise kuu eest tasusid makstakse, seega lähtub ka Sotsiaalkindlustusamet hüvitise ümberarvutamisel kalendrikuus tööandja poolt väljamakstud tasud jms.
Kui saadud brutotulu on 320 eurot või alla selle, siis vanemahüvitis ei muutu. Üle 320 eurose  tulu puhul vähendatakse hüvitist.

Alates 1. Jaanuarist 2014 on hüvitise ümberarvutamise valem tulu saamisel: hüvitis = hüvitis– (tulu – hüvitise määr) / 2. Ehk, Hüvitisest lahutatakse hüvitise määra ületav tuluosa, mis on jagatud kahega.
Hüvitise vähendamine algab hüvitise määra ületavast tulust. Iga kahe üle hüvitise määra teenitud euro kohta vähendatakse hüvitist ühe euro võrra. Hüvitise suurus on vähemalt pool isikule määratud hüvitisest, kuid mitte väiksem kui hüvitise määr. Selline vähendamine tagab, et töötasu saamine on alati tasuv ning hüvitise vähendamine on proportsionaalne. Tulu saamisel säilib vanemahüvitise saajale alati vähemalt pool määratud hüvitisest või hüvitise määra suurune vanemahüvitis pluss teenitud töine tulu.

Vähendamise kalkulaator

Sisestades oma vanemahüvitise suuruse ning kalendrikuu tulu (brutosummad), saate välja arvutada uue hüvitise suuruse.



Kuni 2014. aastani kehtis hüvitise ümberarvutamisel järgmine valem:
uus hüvitis = (hüvitis + tulu – hüvitise määr) / 1,2 – (tulu – hüvitise määr).
Vanemahüvitist ei makstud, kui tulu ületas viiekordse hüvitise määra e 2013. a 1 450 euro kuus.

Nendele vanematele, kelle õigus vanemahüvitisele tekkis enne  01.01.2014, kohaldatakse varasemat valemit  juhul kui ümberarvutatud vanemahüvitis on selle  kohaselt soodsam kui uue valemi kohaselt.

Tulu saamise korral tuleb sellest teavitada Sotsiaalkindlustusametit igal kuul, mil tulu saadi. Kui sotsiaalkindlustusametit tulu saamisest ei teavitata, tehakse hüvitise saajale ettekirjutus vanemahüvitise tagasimaksmiseks, kuna andmed tulude kohta saab sotsiaalkindlustusamet hiljem Maksu- ja Tolliameti andmebaasist. Sotsiaalkindlustusametil on õigus rakendada ka sunniraha määramist.

Hüvitist ei vähendata järgmistel juhtudel:

  • Esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul varasemalt teenitud tulu osas;
  • Viimasel hüvitise maksmise kalendrikuul peale hüvitise maksmise lõppemist teenitud tulu osas;
  • Tööandja süülise e seadusvastase käitumise tõttu hiljem väljamakstud töötasu osas;
  • Töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse hüvitise saamise korral;
  • Tulu teenimisel füüsilisest isikutest ettevõtjana.

Laste järjestikused sünnid

Vanemahüvitise seadusega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui ühe lapse eest on vanemale hüvitist makstud ning järgmine laps sünnib alla 2 ja poole aastase vahega ning arvutatud vanemahüvitis järgmise lapse kohta on väiksem kui eelmise lapse kohta, määratakse hüvitis varasemate tulude alusel.

Varasemat hüvitist saav vanem, kellel on õigus sünnitushüvitisele, saab taotleda alates lapse sünnist vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe kompenseerimise.

Vanemahüvitise kohta saab lugeda ka Sotsiaalkindlustusameti  koduleheküljelt 

 Vanemahüvitise seadus
 Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitamise kord 
 Eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuandmete alusel Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse kinnitamine 2013. aastaks
 Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamise kord

Viimati uuendatud: 14. Veebruar 2014 kell 20:23

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus