Prindi

Asenduskodu

Asenduskoduteenus on reguleeritud  sotsiaalhoolekande seaduses.

Alates 1. jaanuarist 2007 seadustati asenduskodud. Kuigi asenduskoduteenust on lastekodu nime all osutatud aastaid, ei kasutatud seda mõistet seadustes. Nendes kasutati terminit „ööpäevaringne hoolekandeasutuses hooldamine“, mis polnud nii täpne, sest sisaldas laste puhul ka ajutist varjupaigas viibimist.

Asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna.

Asenduskodus võib elada laps, kelle vanemad ei ole võimelised tema eest hoolt kandma, sest:

1.vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
2.vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3.vanema isikuhooldusõigus on piiratud või täielikult ära võetud;
4.vanemad on eelvangistuses või kannavad karistust vanglas.

Samuti on asenduskoduteenusele õigustatud laps, kelle osas on kohtulahend lapse vanematest eraldamise kohta.

Laps võib asenduskodus elada kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni lõpetab päevases õppevormis õpingud, mida on alustanud enne 18-aastaseks saamist. Pärast põhi- või keskhariduse omandamist võib noor jääda asenduskodusse kuni järgmise õppeaasta alguseni juhul, kui ta teeb sisseastumiseksameid kutsekooli, rakenduskõrgkooli või ülikooli bakalaureuse- või magistriõppesse. Samuti võib noor jääda asenduskodusse seni, kuni ta omandab esmase kutse- või kõrghariduse kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis või kõrgkooli bakalaureuse- või magistriõppes.

Riiklikud asenduskodud korraldatakse ümber

Riik toetab lapse- ja perekesksete asutuste teket uute peremajade ehitamisega. Üldjuhul ehitatakse uued peremajad uude asukohta, et lapsed saaksid asenduskodus elades kasutada kõiki avalikke teenuseid (haridus, tervishoid, kultuur jne).

Ministeerium tegi lastesõbralike peremajade ehitamise plaanidega algust juba 2004. aastal. Tänaseks on valminud peremajad Pärsti vallas, Vinnis, Pärnus ja Narva-Jõesuus. Lähiaastatel on ministeeriumil kavas reorganiseerida kõik riigile kuuluvad asenduskodud. 

Uute majade ehitamist finantseeritakse muuhulgas Euroopa Liidu struktuuritoetustest ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vahenditest. Riigile kuuluvate asenduskodude reorganiseerimisel antakse uued peremajad üle kohalikele omavalitsustele. 

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine“ meetme „Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ehitatakse seitsmesse asukohta kokku 29 peremaja. ERF asenduskodude projektide eelarve on kokku (ERF + kaasfinantseering)  10,8 miljonit eurot, sh. on ERF vahendeid 9,2 mln eurot. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames ehitatakse nelja piirkonda kokku 11 peremaja, mille eelarve on kokku 6,6 miljonit Šveitsi franki (ca 5 miljonit eurot), sh. on Šveitsi Konföderatsiooni toetus 5,6 mln franki (ca 4,3 mln eurot). 

Asenduskodu pere suurus

Asenduskoduperes elavate laste piirarv väheneb järk-järgult: kuni 2010. aastani võis ühes asenduskoduperes elada kuni 10 last, alates 2010. aastast kuni 8 last ning 2015. aastast kuni 6 last.

Kuigi asenduskodu muutub järjest lapsekesksemaks, tuleks võimalusel ikkagi eelistada lapse kasvatamist tema enda perekonnas. Kui see aga osutub võimatuks, siis eelistada lapsendamist, lapsele füüsilisest isikust eestkostja määramist või perekonnas hooldamist. Võrreldes asenduskoduga on need asendushoolduse vormid lapsesõbralikumad, sest tegemist on perekonnaga, mitte lihtsalt pereeluga sarnaste tingimustega.

Asenduskoduteenuse osutamine ja nõuded asenduskodule

Asenduskoduteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kes omab teenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtivat tegevusluba. Kõigi tegevusluba omavate asenduskoduteenuse osutajate andmed kantakse  majandustegevuse registrisse

Lapse elukohajärgne maavanem, lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus ja asenduskoduteenuse osutaja sõlmivad asenduskoduteenuse osutamiseks halduslepingu. Asenduskoduteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asenduskoduteenuse halduslepingu lisa. Juhtumiplaani vormi kehtestab  sotsiaalminister määrusega.

Lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelev ametnik külastab asenduskoduteenusel viibivat last tema arenguga tutvumiseks ning lapse heaolu hindamiseks vähemalt kaks korda aastas.

Asenduskodu peres peab ööpäevaringselt tööl viibima vähemalt üks kasvatusala töötaja. Kui aga peres on üle poole lastest alla kolmeaastased või raske või sügava puudega, siis peab päevasel ja õhtusel ajal kohal olema täiendavalt veel üks kasvatusala töötaja. 

Asenduskoduteenust võib pakkuda ka füüsilisest isikust perevanem, kes elab ööpäevaringselt koos asenduskoduperega. 

Seadus kehtestab nõuded kasvatusala töötajate ja perevanemate teovõimele, isiksuseomadustele, haridusele, lastega töötamise kogemusele jmt. Muuhulgas ei tohi kasvatusalatöötaja või perevanem olla kohtulikult karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Samuti kehtib kasvatusala töötajatele ja perevanematele nõue läbida sotsiaaltööalane või pedagoogiline täiendkoolitus, mida neile pakutakse riigi kulul Tervise Arengu Instituudis.

Asenduskoduteenuse osutaja kohustused:

Asenduskoduteenuse osutaja peab tagama asenduskodus viibiva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse ning asenduskodus viibiva lapse kohta käiva teabe ja dokumentide kogumise. Nimetatud kohustuse täpsem sisu on kehtestatud  sotsiaalministri määruses.

Lisaks peab asenduskoduteenuse osutaja:

-teavitama lapse surmaga lõppenud õnnetusest viivitamata politseid ning kõiki halduslepingu osapooli;
-tagama, et temaga lepingulises suhtes olev kasvatusala töötaja vastaks seadusega kehtestatud nõuetele;
-olema valmis asenduskoduteenuse osutamiseks vähemalt neljale lapsele.

Asenduskoduteenuse tervisekaitsenõuded on kehtestatud  sotsiaalministri määruses. 

Asenduskoduteenuse rahastamine

Asenduskoduteenus on riiklikult rahastatav teenus, mille hinna ning maksimaalse maksumuse asenduskoduteenusele õigustatud lapse kohta kalendriaastas kehtestab  Vabariigi Valitsus määrusega.

Riigi eraldatav asenduskodus viibiva lapse pearaha laekub  lapse elukohajärgsele maavalitsusele, kes maksab teenuse eest asenduskoduteenuse osutajalt saadud arvete alusel. 

Hoolekandekontseptsioonis püstitatud eesmärgi saavutamisele – anda asendushoolduse korraldamine ja finantseerimine täies ulatuses üle kohalikule omavalitsusele – aitab kaasa sotsiaalhoolekande seaduses tehtud muudatus, mille alusel on Maavanemal õigus anda kohalikule omavalitsusüksusele halduslepinguga asenduskoduteenuse rahastamise korraldamine koos asenduskoduteenuse halduslepingu sõlmimise õigusega. 

Kohalikul omavalitsusel on õigus kasutada saadud raha ülejääki selleks, et arendada või osutada lastele ja peredele suunatud sotsiaalteenuseid, mis ennetavad laste sattumist asenduskodusse. 

Võimalust on kasutanud Tallinna linnavalitsus, kes sõlmis Harju maavalitsusega halduslepingu, mille kohaselt korraldab linn ise oma haldusterritooriumil asenduskoduteenuse osutamist.

Asenduskoduteenuse osutajad MTR-s tegevusloa andmete alusel

 Asenduskoduteenuse osutajad MTR-s tegevusloa andmete alusel

Asendushoolduselt elluastumine

Lapse paigutamisel hooldamisele väljapoole kohaliku omavalitsuse halduspiirkonda hoolitseb valla- või linnavalitsus tema sidemete säilitamise eest endise kodukohaga, loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks ja aitab kaasa tema elluastumisele.

Elluastumistoetus

 Riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse vanemliku hoolitsuseta isikule, kes lapsena kasvas hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping ühekordset elluastumistoetust. Toetust makstakse juhul kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest. Elluastumistoetust makstakse neljakümnekordses lapsetoetuse määras.

Tugiisikuteenus

Euroopa Sotsiaalfondi poolt toetatud tugiisiku teenust asenduskoduteenuselt ja perekonnas hooldamiselt elluastuvatele noortele osutas 2010-2011 Eesti asenduskodu töötajate Liit. Lisainfo www.eatl.ee. Tugiisiku teenuse lõppraport ja teenuse vormid leitavad    siit.

Rahvusvahelised dokumendid ja materjalid:

 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele Rec(2005)5. Hoolekandeasutustes kasvavate laste õiguste kohta. 

 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele Rec(2005)5. Hoolekandeasutustes kasvavate laste õiguste kohta.  (Seletav raport inglise keeles)

ÜRO juhised laste alternatiivseks hoolduseks (  ENG)

Asendushoolduse standardid Euroopas (  EST)(  RUS)

Suunised praktikutele: asendushoolduselt lahkumine ja järelhooldus  ( EST;ENG)

Uuringud:

  Karu, M. Turk P. (2011) Asenduskodudes kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks

Viimati uuendatud: 16. November 2012 kell 13:25

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus