Eesti seadused inimkaubandust ei defineeri, kuid oleme ratifitseerinud Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava protokoll naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise kohta (nn
Palermo protokolli) Seega tuleks Eestis kasutada nimetatud protokolli definitsiooni .
Lühidalt öeldes: inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja enda poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt.
Oluline on mõista, et kuigi raskes majanduslikus olukorras olev inimene võib tõepoolest nõustuda prostituudiks hakkamise või mõne kehaosa loovutamisega, siis fakt, et kolmandad isikud tema tegevuse pealt kasu lõikavad, teda ekspluateerivad jõudu, pettust, haavatavat seisundit ära kasutades, teeb ka niinimetatud vabatahtlikust ohvri.
Sotsiaalministeerium on hetkel välja töötamas inimkaubanduse ohvri tuvastamise juhist. Kui see valmis on, saavad nii sotsiaaltöötajad, lastekaitsjad, politseinikud kui teised ohvreid paremini tuvastada, mis peaks omakorda tagama abi kõikidele hättasattunutele.