Pekingi Konverentsile järgnenud ajal on toimunud mõningane progress. Majanduse areng on toonud kaasa naiste suurema osaluse tööturul. Naised on saanud haritumaks ja mõnevõrra on paranenud nende karjäärivõimalused. Muudatused seadusandluses on tõstnud teadlikkust soolisest võrdsusest paljudes riikides. Siiski on edusammud erinevates riikides olnud erinevad.

Uued võimalused:

• Naiste suurenenud osalus tööturul ja sellest tulenev majandusliku iseseisvuse kasv;
• Naiste töövõimaluste suurenemine, mis tuleneb majanduse struktuurilistest ümberkorraldustest, endale töökohtade loomisest ja osalemisest ettevõtluses;
• Ühiskondliku teadlikkuse kasv ja toetus kõigi inimõiguste ja põhivabaduste kaitsele areneva globaalmajanduse kontekstis;
• Naiste kasvanud võimalused saada keskastme ja tippjuhtide ametikohti mõningates riikides;
• Paranenud võimalused töö ja perekondlike kohustuste paremaks kokkusobitamiseks;
• Kõrgharidusega naiste suhtarvu järsk kasv, mis ületab mõnedel erialadel meeste vastava arvu;
• Uued ulatuslikumad ja mitmekesisemad karjäärivõimalused naistele; samuti ligipääs kõigile otsustamistasanditele, eriti otsustamispositsioonidele majanduses.

Püsivad või uued takistused:

• Jätkuv sooline segregatsioon hariduses ja tööturul, millest tulenevalt suur hulk naisi töötab madalapalgalistel, väheseid oskusi nõudvatel ja ebakindlatel töökohtadel. Väga väikesel osal naistest on võimalik ligipääs otsuseid langetavatele ametikohtadele;
• Ümberkorraldused majanduses, mis toovad sageli kaasa tööohutuse vähenemise ja sotsiaaltoetuste kahanemise;
•  Jätkuvad erinevused meeste ja naiste palkades;
• Ebatüüpilised tööviisid (ajutine töö ja juhutöö), mis ei ole sageli vaba valiku tulemus;
• Paljudes riikides täielikult puuduv või nõrgalt arenenud sotsiaalse kaitse mehhanism naistele, kes töötavad ajutisel või juhutööl , samuti naistele, kes on töötud;
• Mõnedes riikides puudulik sotsiaalne kaitse naistele raseduse ajal ja sünnitusjärgsel perioodil;
• Meeste ebapiisav tähelepanu töö ja pereelu kokkusobitamise probleemile; - Puudulik tervisekaitse ja tööohutuse standardite rakendamine ja kontroll nendest kinnipidamise üle ajutise töö ja juhutöö puhul;
• Soolise tundlikkuse ebapiisavus tööturul ja sotsiaalsfääris;
• Naiste jätkuvalt vähene ettevalmistamine ja rakendamine uutel infotehnoloogilistel erialadel;
• Tasakaalustamata ja piiratud valikuvõimalused kutseõppes, mis viib noored naised perspektiivitule või madalapalgalisele tööle;
• Isegi kõrgharidusega naistel on raske saada tööd, mis vastaks nende teadmistele ja oskustele;
• Naistel on vähe võimalusi tõusta karjääriredelil ja saada edutatud;
• Puuduvad mehhanismid, et teha naistele kättesaadavaks tööhõivet ja sotsiaalteenuseid puudutav informatsioon;
• Puudub täiuslik ülevaade tasustamata töö vormidest, ulatusest ja jaotusest; - Sooliste stereotüüpide jätkuv tunnustamine, mis viib tasustatud ja tasustamata töö ebavõrdsele jaotamisele meeste ja naiste vahel;
• Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja SRÜ liikmesriikides toimuvatest majanduslikest ümberkorraldustest tingitud raskuste tõttu kannatavad eelkõige naised ning just naised on need, kes kaotavad majandusliku languse perioodidel kõigepealt töö;
• Mõningates riikides tõrjutakse naised välja kiire majanduskasvuga sektoritest;
• Lastetoetuste kadumine seoses riiklike töökohtade likvideerimise või privatiseerimisega. Kasvanud vajadus hoolitseda vanurite eest ilma vastavate soodustusteta;
• Jätkuv ebavõrdsus juurdepääsul koolitusele ja ettevalmistusele, mis soodustaks naasmist tööellu ja annaks eelised ettevõtluse arendamisele ja laiendamisele.

Nende arengute põhjal võib eristada nelja peamist tegevusvaldkonda EMÜ regioonis:

1. strateegiline eesmärk: arendada ja rakendada seadusandlust, et kõrvaldada naiste diskrimineerimine tööle võtmisel ja töötingimustes

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja sotsiaalsetel partneritel:

• Vaadata veelkord üle struktuurilised, õiguslikud ja käitumuslikud barjäärid, mis takistavad võrdset soolist kohtlemist tööelus – soolised eelistused tööle võtmisel, ebavõrdne tasu sama töö või sama väärtusega töö eest, ebavõrdsus töö ja perekondlike kohustuste jagamisel meeste ja naiste vahel, meeste ja naiste ebavõrdne kohtlemine seoses töötajate õiguste ja soodustustega, soolised erinevused töötervishoius ja tööohutuses ja ebavõrdsed karjäärivõimalused ("klaaslagi").
• Teha koostööd valitsusväliste organisatsioonidega, et võtta tarvitusele abinõud nende barjääride kõrvaldamiseks. Tuleb tutvustada seadusandlust, mis ennetab, takistab ja heastab naiste diskrimineerimist tööle võtmisel ja tööprotsessis, muuhulgas diskrimineerimist tulenevalt naise reproduktiivsest rollist ja funktsioonist; näha seadusandluses ette võrdsed võimalused lapsehoolduspuhkuseks, et ergutada isasid, nagu ka emasid, hoolitsema laste eest; valmistada ette erinevate kategooriate spetsialiste, kes oleksid strateegilistel positsioonidel soodustamaks võrdsust tööturul; muuta sissetulekute süsteem mittediskrimineerivaks; vaadata üle tööde klassifikatsioon ja töö hindamise skeemid, et efektiivselt rakendada võrdse töö või võrdse väärtusega töö eest võrdse tasu maksmise printsiipi; arendada ja tugevdada ennetavaid programme, et tagada tööohutus ja kaotada naisi ohustavad riskid; tagada võimalus teha karjääri naistel ja meestel, kes töötavad osalise tööajaga ja muul viisil ebatraditsiooniliselt; lõpetada igasugune seksuaalne ahistamine töökohal.
• EMÜ liikmesriikide valitsustel, erasektoril, sotsiaalsetel partneritel, meedial ja valitsusvälistel organisatsioonidel tuleb organiseerida avalikke kampaaniaid ja arutelusid töö ja perekondlike kohustuste võrdse jaotamise teemadel meeste ja naiste vahel, et muuta stereotüüpe ja eelarvamusi meeste osavõtust pereelust.
• Liikmesriikide valitsustel tuleb Kindlustada, et sõlmitavad kahe- ja mitmepoolsed lepingud oleksid kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega, mis kaitsevad ja soodustavad soolist võrdsust.

2. strateegiline eesmärk: kõrvaldada sooline vertikaalne ja horisontaalne segregatsioon tööturul

EMÜ liikmesriikide valitsustel, erasektoril ja sotsiaalsetel partneritel:

• Analüüsida peamisi põhjusi, miks majanduslikest ümberkorraldustest tingitud muudatused tööturul mõjutavad mehi ja naisi erinevalt; rakendada abinõusid naiste ametialase segregatsiooni kõrvaldamiseks; eriti puudutab see erivajadustega naisi, kellele tuleb võimaldada tööd, mis vastab nende võimetele, samuti tuleb soodustada nende sotsiaalset ja ametialast integratsiooni ja edasiliikumist; pöörata erilist tähelepanu naiste värbamisele sellistele kiirestiarenevatele ja kõrgepalgalistele töökohtadele, mis traditsiooniliselt on hõivatud meeste poolt, näiteks panganduses, tehnoloogiasektoris ja inseneriteaduses; vaadata üle otsustavatele ametikohtadele tööle võtmise ja edutamise kriteeriumid, et toetada naiste jõudmist otsuseid tegevatele ametikohtadele.
• Liikmesriikide valitsustel ja haridusasutustel töötada välja sootundlikud õppekavad, et muuta soolisi stereotüüpe kui peamist horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni põhjust tööelus; laiendada täiskasvanute täiendkoolituse võimalusi, eriti erivajadustega, madala sissetulekuga ja halvemas olukorras olevatele naistele, toetuste, stipendiumide ja sponsoreeritud koolitusprogrammide kaudu.

3. strateegiline eesmärk: luua kindel järelvalve- ja hindamissüsteem

EMÜ liikmesriikide valitsustel: 

• Töötada välja ja rakendada näitajaid, mille abil kontrollida ja hinnata edusamme, mida on tehtud meeste ja naiste võrdväärse osalemise saavutamiseks töö- ja pereelus; esitada parlamendile regulaarselt ülevaade suundadest, takistustest ja positiivsetest kogemustest selles vallas.

1. strateegiline eesmärk: arendada naiste tööhõivet

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja sotsiaalsetel partneritel:

• Töötada välja naiste vajadustele kohandatud tegevuskava, võimaldamaks neil saada erialast väljaõpet, ümberõpet ja eluaegset õpet; soodustada tütarlaste õppimist täppisteaduse, matemaatika, infotehnoloogia ja tehnilistel aladel; ergutada naisi töötama kiiresti arenevates sektorites ja kõrgesti tasustatavatel ametikohtadel.

2. strateegiline eesmärk: edendada naiste võimalusi endale töökohtade loomisel ja tegelemisel ettevõtlusega

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• Soodustada naiste tegevust endale töökohtade loomisel finantsilise abi ja vastavate sotsiaalsete tagatiste abil, lihtsustades asjaajamise korda ja laenusaamise võimalusi ning soodustades väikeettevõtlust.
• EMÜ liikmesriikide valitsustel, erasektoril, sotsiaalsetel partneritel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:
• Suurendada naiste ettevõtluse-alaseid teadmisi vastava koolituse ja kompetentse nõustamissüsteemi abil.
• Liikmesriikide valitsustel, rahvusvahelistel finantsinstitutsioonidel, erasektoril, sotsiaalsetel partneritel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:
• Kindlustada tehniline ja rahaline abi organisatsioonidele, kes tegelevad naisettevõtjate koolitusega; tagada võrdne juurdepääs laenudele; teavitada naisi naisettevõtjatele mõeldud programmidest.

3. strateegiline eesmärk: toetada naiste osalemist tööelus

EMÜ liikmesriikide valitsustel, erasektoril ja sotsiaalsetel partneritel:

• Rakendada abinõusid, mis võimaldaksid naistel ja meestel tasakaalustada tasustatud ja tasustamata tööd ja täita perekondlikke kohustusi, võimaldades muuhulgas töötada kokkuleppeliselt paindliku tööajaga; töötada välja uusi skeeme sotsiaalhoolekandeks, et pakkuda paremaid teenuseid hoolitsemiseks laste, vanurite, haigete ja puudega inimeste eest, juhul, kui nende eest seni hoolitsenud pereliikmed alustavad või taasalustavad tööelu.

1. strateegiline eesmärk: arendada uut lähenemist sotsiaalsele kaitsele tulenevalt uutest suundadest tööhõives

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja sotsiaalsetel partneritel:

• Kindlustada küllaldane rasedusaegne ja sünnitusjärgne kaitse kõigile naistele; kaaluda olemasolevate ja uute sotsiaaltoetuste (sh. haigustoetuste ja pensionide) võimaldamist osalise tööajaga ja ajutistele töötajatele, kes ei ole või on puudulikult kindlustatud olemasoleva süsteemi raames.
• EMÜ liikmesriikide valitsustel, kohalikel omavalitsustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:
• Arendada koostööd, et toetada sotsiaalse kaitse mehhanisme, kaasates sotsiaalseid partnereid (ametiühinguid ja tööandjaid), tervishoiuasutusi, kohalikke omavalitsusi ja valitsusväliseid organisatsioone.

2. strateegiline eesmärk: kindlustada küllaldased pensionid eakatele naistele

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja sotsiaalsetel partneritel:

• Leida võimalusi võtta baaspensioni arvutamisel arvesse tasustamata töö perioode, mis on tingitud pereliikmete eest hoolitsemisest ja sellest tulenevat lühemat tasustatud töö staaži; samuti kaaluda sotsiaalse kaitse skeemide väljatöötamist neile vanematele naistele, kes ei ole kunagi teinud tasustatud tööd ja kellele ei laiene kehtivad skeemid.

3. strateegiline eesmärk: luua täiendavaid sotsiaalse kaitse meetmeid Kesk- ja Ida-Euroopa ning SRÜ riikide naistele

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja sotsiaalsetel partneritel:

• Laiendada koostööd Kesk- ja Ida-Euroopa ja SRÜ riikidega, et aidata neil edendada ja ellu viia sotsiaalse kaitse poliitikat, mille eesmärk on kindlustada üldised sotsiaalteenused, pöörata peatähelepanu kõige vähem kaitstud elanikkonnagruppidele.

1. strateegiline eesmärk: kontroll sooliste erinevuste arvestamise üle vaesuse leevendamise programmides

EMÜ liikmesriikide valitsustel, rahvusvahelistel abiorganisatsioonidel (sh. ÜRO fondidel ja programmidel) ja rahvusvahelistel finantsinstitutsioonidel:

• Hinnata positiivset mõju, mida vaesuse leevendamise programmid avaldavad vaesuses elavatele naistele, arvestades nende võimalusi saada haridust, tööd, maaomandit, laene, kogemusi ja sotsiaalteenuseid ning vajadusel teha selle hinnangu põhjal konkreetseid muudatusi vaesuse leevendamise programmidesse ning avalikustada selle hindamise tulemused.

2. strateegiline eesmärk: toetada ja julgustada naisi

EMÜ liikmesriikide valitsustel, rahvusvahelistel abiorganisatsioonidel (sh. ÜRO fondidel ja programmidel) ja rahvusvahelistel finantsinstitutsioonidel:

• Eelpoolmainitud hinnangute põhjal vaadata üle lähenemine naiste toetamise ja julgustamise programmidele ning projektidele üleminekumajandusega riikides ja arengumaades eesmärgiga kindlustada naiste juurdepääs ressurssidele ja kontroll nende ressursside üle;
• Suurendada ressursse vaesuse leevendamise programmideks eesmärgiga toetada ja julgustada naisi ning teha koostööd valitsusvaheliste organisatsioonidega nende programmide toetamiseks;
• Laiendada koostööd ja koordineerimist erinevate üksuste vahel toetamaks programme, mis aitavad kaasa naiste majandusliku iseseisvuse saavutamisele.

3. strateegiline eesmärk: soolise perspektiivi arvestamine makromajanduses ja sotsiaalpoliitikas

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• Viia peamistesse makromajanduse ja sotsiaalse arengu programmidesse ja riiklikesse arengukavadesse sisse sooline perspektiiv, arendades vajalikke analüütilisi ja metoodilisi abinõusid ja mehhanisme selle kontrollimiseks ja hindamiseks.

ÜRO Ülemaailmsel Inimõiguste Konverentsil Viinis, juunis 1993, defineeriti sooline vägivald kui vägivald, mis seab ohtu põhiõigused, isikuvabaduse ja naiste füüsilise puutumatuse. Naiste vastu suunatud vägivald hõlmab nii füüsilist, seksuaalset kui psühholoogilist vägivalda.

Positiivsed arengud:

• Kasvanud teadlikkus, et vägivalda naiste ja tütarlaste suhtes ei peeta eraasjaks, vaid inimõiguste teemaks;
• Suurenenud panus naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ärahoidmiseks ja tõkestamiseks;
• Koduvägivalla tunnistamine kuriteoks ning kasvanud tähelepanu sellise teo toimepanija vastutusele;
• Regiooni valitsustevaheliste organite poolt vastu võetud standardid ja soovitused nimetatud probleemile lahenduste leidmiseks;
• Rahvuslike tegevuskavade arendamine võitlemaks naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivallaga;
• Tagatud kaitse ohvritele ja tunnistajatele;
• Suurenenud teadlikkus naiste ja tütarlastega kaubitsemise probleemist;
• Valitsusväliste organisatsioonide laiem kaasamine tegevusse, mille eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivald.

Takistused:

• Reaalne vägivalla suurenemine ning naiste ja laste ebapiisav kaitse seksuaalse vägivalla eest, mida pole veel täielikult teadvustatud puuduliku aruandluse ja võrreldavate statistiliste andmete puudumise tõttu;
• Koduvägivald, sh. seksuaalne vägivald abielus, mida siiani paljudes riikides peetakse perekonna siseasjaks;
• Mitteküllaldane seadusandlus seksuaalse ahistamise ja vägistamise (sh. abikaasa vägistamise) lõpetamiseks;
• Puudulikud teadmised koduvägivalla mõjust, selle ärahoidmise võimalustest ja ohvrite õigustest;
• Inimkaubitsemise juhtumite arvu suurenemine regioonis, vaesus ja tööpuudus raskendavad selle probleemiga võitlemist;
• Rahvusvaheliste organiseeritud kuritegelike organisatsioonide laienemine;
• Traditsioonilise soolise tööjaotuse laienemine tasemele, kus naised on üha enam hõivatud seadusega reguleerimata aladel, nagu meelelahutus- ja seksitööstuses, majapidamisteenustes, orjastaval tootmistööl ja muul viisil sunnitööl;
• Vähekaitstud inimgruppide suurenev arv, sh. naised-pagulased ja ümberasustatud regiooni erinevatest konfliktikolletest;
• Riiklike ressursside ebapiisav eraldamine valitsustele, et võimaldada neil võidelda naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla vastu;
• Inimkaubitsemise ohvriks langenud naiste sotsiaalne tõrjutus, mis teeb nad vastuvõtlikuks sellistele probleemidele, nagu narkomaania, AIDS, vägistamine ja muud vägivalla vormid;
• Järjest suurenev infotehnoloogia kasutamine seksitööstuse arendamisel. Peamised tegevusvaldkonnad naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ärahoidmiseks ja tõkestamiseks:

1. strateegiline eesmärk: põhiprintsiipide rakendamine

EMÜ liikmesriikidel:

• Kindlalt väljendada oma poliitilist tahet võitluses soolise vägivalla kõikide vormide vastu, nagu on heaks kiidetud Pekingi Deklaratsioonis ja Tegevusplatvormis ning kindlustada kõikide kodanike turvalisus, sõltumata soost, nii era- kui ühiskondlikus elus;
• Nõustuda, et vägivald naiste suhtes on inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine ja kuritegu ning seadusandlus, selle rakendamine ja karistused peavad olema vastavuses toimepandud teoga;
• Rakendada null-tolerantsi põhimõtet igasuguses vormis naistevastase vägivalla suhtes;
• Nõustuda, et vägivallal tütarlaste suhtes on eriti rasked tagajärjed ning pöörata rohkem tähelepanu seadusandluse rakendamisele seoses vägivallaga laste ja vähemuste suhtes.

2. strateegiline eesmärk: laiendada naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla uurimist ja infovahetust sellel teemal

EMÜ liikmesriikide valitsustel, piirkondlikel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel, uurimisasutustel, tervishoiuasutustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:

• Levitada uurimistulemusi ja statistilisi andmeid ning positiivseid kogemusi vägivalla-vastase võitluse kohta;
• Arendada ja toetada koordineeritud uurimistööd naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla olemuse, ulatuse ja mõju hindamiseks, arvestades mõju nii füüsilisele kui vaimsele tervisele;
• Töötada välja rahvusvaheliselt aktsepteeritavad ühetaolised hindamisskaalad naistevastase vägivalla uurimiseks ning luua kergesti kättesaadav andmebaas, mis sisaldaks naiste vastu suunatud vägivalda puudutavat statistikat, seadusandlust, positiivseid kogemusi jms.

3. strateegiline eesmärk: töö vägivalla ärahoidmiseks ühiskonnas

EMÜ liikmesriikide poliitilistel jõududel, juriidilistel, haridus- ja tervishoiuasutustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja meedial:

• Teha koostööd vägivalla ennetamiseks ja koheseks avastamiseks, korraldades avalikkuse teavitamiseks kampaaniaid, kujundades vägivallavastast suhtumist ühiskonnas ning rakendades vägivallavastast seadusandlust.

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• Vaadata läbi ja tühistada seadusandluse need sätted, mis diskrimineerivad naisi; jõustada, rakendada ja tugevdada seadusandlust naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks, seda nii eraelus kui ühiskonna tasandil;
• Anda finantsilist ja muud abi valitsusvälistele organisatsioonidele, võitluseks vägivalla vastu;
• Vaadata läbi ja tühistada seadusandluse need sätted, mis tõlgendavad homoseksuaalsust kuriteona, hoidmaks ära homoseksuaalsete kalduvustega inimeste tagakiusamist.

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:

• Tugevdada ohvrite kaitset ning julgustada naisi, kes on langenud vägivalla ohvriks, teatama sellest politseile;
• Arendada koostööd võitluseks koduvägivalla vastu;
• Rakendada abinõusid, et selgitada välja need naised ja tütarlapsed, kellel on suurem risk langeda vägivalla ohvriks, nõustada perekondi ja lapsi; luua efektiivne tervishoiualane nõustamissüsteem, sh. seksuaal- ja reproduktiivse tervise küsimustes.

1. strateegiline eesmärk: teadvustada koduvägivald kui ühiskondlik probleem

EMÜ liikmesriikide valitsustel, uurimisasutustel, tervishoiuasutustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja meedial:

• Tunnistada, et koduvägivald, sh, seksuaalne vägivald, ei ole eraasi, vaid inimõiguste rikkumine, millele peab järgnema karistus;
• Organiseerida avalikke kampaaniaid, et propageerida terveid ja tasakaalustatud suhteid, mis põhinevad sugupoolte võrdsusel;
• Levitada informatsiooni ja statistilisi andmeid koduvägivallast ja selle mõjust ühiskonnale ning kehtivast seadusandlusest;
• Luua üheselt tõlgendatavad hindamiskriteeriumid koduvägivalla uurimiseks ja hinnata nende abil vägivalla ulatust, vorme, ohvrite tüüpe ja vägivalla asjaolusid.

2. strateegiline eesmärk: jõustada ja rakendada seadusandlust koduvägivalla vastu võitlemiseks

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• Arendada edasi seadusandlust, mis tunnistab koduvägivalla seadusega karistatavaks ning töötada välja süsteem ohvritega suhtlemiseks;
• Õpetada välja politseiametnikke, sh. naisametnikke, kes tegelevad koduvägivalla juhtumitega.

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:

• Arendada edasi õigussüsteemi, et tagada ohvritele kaitse ja julgustada koduvägivalla ohvreid teatama sellest politseile, et kriminaliseerida perevägivald.

3. strateegiline eesmärk: kindlustada toetus ja kaitse vägivalla ohvriks langenud naistele ja tütarlastele

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:

• Kindlustada vägivalla ohvritele igakülgne praktiline, meditsiiniline, psühholoogiline ja juriidiline abi, töötada välja ohvrite toetusprogramme.

1. strateegiline eesmärk: tugevdada seadusandlust ja selle rakendamist

EMÜ liikmesriikidel:

• Mõista hukka inimkaubitsemine kõigis vormides kui inimõiguste põhialuste rikkumine;
• Tõsta politsei ja piirivalve teadlikkust inimkaubitsemise probleemist, et ära tunda inimkaubitsemise juhtumeid ja võidelda inimkaubitsemise organiseerijatega ning õigesti kohelda ohvreid.

EMÜ liikmesriikidel ja asjaomastel rahvusvahelistel organisatsioonidel:

• Arendada rahvusvahelist koostööd inimkaubitsemise ennetamiseks ja tõkestamiseks ja kaitsta ohvrite inimõigusi;
•  Arendada koostööd päriolu-, transiit- ja sihtkohamaade vahel inimkaubitsemisejuhtumite uurimisel.

2. strateegiline eesmärk: inimkaubitsemise tõkestamine

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja uurimisasutustel:

• Selgitada välja inimkaubitsemise peamised põhjused, pöörates peatähelepanu madalale haridustasemele, kroonilisele tööpuudusele, diskrimineerimisele, vähestele majanduslikele võimalustele, vaesusele, seksitööstusele, seksiturismile ja prostitutsioonile;
• Rakendada abinõusid võitluseks inimkaubitsemise vastu, tugevdades naiste sotsiaalset ja majanduslikku positsiooni ning informeerides ja toetades riskirühmadesse kuuluvaid naisi.

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:

• Edendada naiste majanduslikke võimalusi ja jälgida laste koolikohustuse täitmist ning anda nende põhimõtete toetuseks rahalist ja muud abi;
•  Päritolumaades tõsta potentsiaalsete naismigrantide teadlikkust inimkaubitsemisest.

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• Teha koostööd võitluses inimkaubitsemise vastu; tõsta saatkondade konsulaartöötajate teadlikkust inimkaubitsemise probleemist ning informeerida viisataotlejaid inimkaubitsemise ohtudest.

3. strateegiline eesmärk: inimkaubitsemise ohvrite kaitse ja toetamine

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• Tagada inimkaubitsemise ohvritele inimõigused ning lubada nende viibimist sihtkohariigis humaansetel ja perekondlikel põhjustel, kui selleks on vajadus;
• Tagada kaitse tunnistajatele;
• Päritolumaadel tuleb aktsepteerida oma kodanike tagasivõtmise kohustust.

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:

• Kindlustada ohvrite ja nende pereliikmete õiguste kaitse, pakkuda neile peavarju ja meditsiinilist abi ning toetada ohvrite majandusliku ja sotsiaalse rehabiliteerimise programme.

Pekingi tegevuskava seab EMÜ liikmesriikide valitsustele eesmärgiks suurendada naiste osalust kõikidel tasanditel otsuste tegemisel. Valitsused nõustusid võtma tarvitusele abinõusid, mis kindlustavad naistele ligipääsu võimustruktuuridele ja otsuste tegemisele ja suurendavad naiste osalust otsuste tegemisel ja juhtimises.

Positiivsed muutused:

• Naisparlamendiliikmete arvu suurenemine riikides, kus on kasvanud teadlikkus võrdsusest, toimunud seadusandlikud muudatused ja positiivsed arengud;
• Naiste suurem osalemine kohaliku võimu tasandil üleminekumaades, mis on demokratiseerumise, detsentraliseerimise ja kodanikuühiskonna arengu tulemus;
• Sellest tulenevad naiste paranenud võimalused saada juhtimiskogemusi, teadmisi koostöökogemusi ning liikuda edasi riigitasandi poliitikasse;
• Enamuses lääneriikides on kasvanud naiste osatähtsus valitavates organites, valitsusasutustes ja määratavatel ametikohtadel; sellise arengu on taganud seaduslike meetmete olemasolu soolise võrdsuse kindlustamiseks, naiste kasvanud läbilöögivõime ning mõningatel juhtudel ka suurem poliitiline tahe;
• Naiste aktiivsemast osalemisest tingitud uuenduste ja muudatuste tunnustamine poliitikas.

Takistused:

• Püsivad eelarvamuslikud ja kultuurilised hoiakud, mis jätavad naised kõrvale juhtimisest;
• Jätkuvad rassismi, diskrimineerimise ja sallimatuse ilmingud, mis takistavad mõnede naiste juurdepääsu otsuseid langetavatele ametikohtadele nende kultuurilise või rahvusliku kuuluvuse tõttu;
• Mõnedes üleminekuriikides on vähenenud naiste esindatus otsuste langetamise tasandil; ebapiisav poliitiline tahe ja vähene toetus positiivsetele arengutele, mille eesmärgiks on naiste osatähtsuse suurendamine otsustamisprotsessis;
• Mõned valimissüsteemid seavad naiskandidaadid ebasoodsamatesse tingimustesse;
• Naiste vähene esindatus parteide juhtorganites, valitavates esinduskogudes ja määratavatel kohtadel;
• Naiste traditsiooniline roll pereliikmete eest hoolitsemisel ja ebapiisav hoolekandesüsteem ning ebavõrdne tööjaotus, mis takistab naiste osalemist poliitikas ja otsuste tegemisel;
• Säilinud stereotüübid, muuhulgas naisotsustajate ja naiste saavutuste ebaadekvaatne kajastamine meedias;
• Naiste aeglane edasiliikumine otsuseid tegevatele ametikohtadele, mille põhjuseks on soolised eelistused tööle võtmisel ja meeste domineerimine nendel ametikohtadel;
• Lisatakistused naistele, kes kuuluvad riskigruppidesse seoses nende rassilise, usulise, ealise või seksuaalse kuuluvusega, samuti puuetega naistele. Nende arengute põhjal võib eristada järgmisi peamisi tegevusvaldkondi:

1. strateegiline eesmärk: teavitada avalikkust naiste osalemise positiivsest mõjust otsuste langetamisel

EMÜ liikmesriikide valitsustel, parlamentidel, poliitilistel parteidel, meedial ja valitsusvälistel organisatsioonidel:

• Organiseerida avalikkuse teavitamise kampaaniaid ja arutelusid, et tõsta teadlikkust meeste ja naiste võrdse osaluse vajalikkusest otsuste langetamisel;
• Viia sooline perspektiiv sisse aruteludesse poliitiliste, majanduslike, kaitsealaste, sotsiaalsete ja kultuuriliste küsimuste üle ning kaasata naiseksperte.
• EMÜ liikmesriikide valitsustel, poliitilistel parteidel, haridusasutustel, meedial ja valitsusvälistel organisatsioonidel:
• Organiseerida kampaaniaid ja programme, ka poistele ja tüdrukutele, eesmärgiga kõrvaldada stereotüüpe ja eelarvamusi naiste osalemisest võimutasandil ja otsuste langetamisel ning tutvustada naiste osalemise kasulikku mõju.

2. strateegiline eesmärk: luua usaldusväärne järelevalve- ja hindamissüsteem

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• Luua usaldusväärne süsteem, et kontrollida ja hinnata meeste ja naiste võrdset osalemist poliitilistes parteides ja valitavates organites;
• Koguda, üldistada ja levitada uurimistulemusi ja informatsiooni takistuste ja edusammude põhjustest naiste jõudmisel kõrgematele otsustamistasandile;
• Informeerida parlamente regulaarselt arengutest, takistustest ja positiivsetest kogemustest naiste osalemisel otsuste tegemise protsessis.

1. strateegiline eesmärk: jätkuvad seadusandlikud muudatused

EMÜ liikmesriikide valitsustel, parlamentidel ja poliitilistel parteidel:

• Kaaluda muudatuste vajadust seadusandluses (näiteks põhiseaduses ja valimissüsteemis), mis kindlustaksid meeste ja naiste tasakaalustatuma osaluse valitavates võimuorganites;
• Tunnistada vajadust kaasata erineva taustaga naisi poliitikasse kõikidel tasanditel, et rakendada demokraatliku esindatuse põhimõtet:

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja poliitilistel parteidel:

• Seada eesmärgiks saavutada meeste ja naiste võrdne osalus valitavates esinduskogudes ja poliitilistes parteides kõikidel tasanditel;
• Hinnata erinevaid võimalusi naiste edutamiseks(näiteks vabatahtlikud kokkulepped, kvoodid ja plaanilised näitajad) ja rakendada kõige kasulikumaid abinõusid, mis kindlustaksid meeste ja naiste võrdse osaluse valitavates esinduskogudes;

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• Õhutada poliitilisi parteisid arendama tegevust, mis suurendaks naiste tõenäosust saada valituks.

2. strateegiline eesmärk: suurendada potentsiaalsete valitavate naiskandidaatide hulka

Poliitilistel parteidel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:

• Kindlustada naistele ligipääs poliitika-alastele nõustamisprogrammidele, väljaõppele ja informatsioonile, mis puudutab poliitilist tegevust;
• Pakkuda erineva taustaga naistele võimalusi saada poliitilisi kogemusi, luues soodsaid tingimusi nende osalemiseks poliitikas nii kohalikul kui riiklikul tasandil;
• Soodustada meeste ja naiste võrdset osalust organisatsioonide otsustamistasandil.

1. strateegiline eesmärk: seada eesmärgid ja tegutseda nende eesmärkide saavutamiseks

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• Seada eesmärgid naiste esindatuse suurendamiseks valitsuses ja määratavatel ametikohtadel, saavutamaks võrdset esindatust;
• Soodustada naiste arvu jätkuvat kasvu ühiskondlikes komiteedes, komisjonides ja nõustamisasutustes, et saavutada võrdset osalust;
• Esitada rohkem naiskandidaate kõrgematele ametikohtadele rahvusvahelistes organisatsioonides.

2. strateegiline eesmärk: tagada võrdsed võimalused ametisse määramisel EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• Kindlustada läbipaistvus kõrgetele ametikohtadele määramisel valitsuses ja muudele tähtsatele ametikohtadele kinnitamisel ning otsida potentsiaalseid kandidaate vastaval alal tegutsevate naiste hulgast;
• Teha avaliku teenistuse ametikohad kättesaadavaks uutele kandidaatidele ja selgitada välja sobivad naiskandidaadid nende ametikohtade täitmiseks.

1. strateegiline eesmärk: kaasata naisi otsuste tegemise protsessi

Tööandjatel, ametiühingutel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:

• Võtta tarvitusele vajalikud abinõud, et kaasata naisi ja naisorganisatsioone kõikidesse otsustamisprotsessidesse, nõustades naisi ja suurendades nende osalust ametiühingutes ja muudes ühendustes.

Tööandjatel ja ametiühingutel:

• Soodustada meeste ja naiste tasakaalustatud osalemist vastutavatel kohtadel tööandjate ja töötajate organisatsioonides ning kollektiivlepingute sõlmimisel;

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

•  Innustada riiklikult finantseeritavaid ühinguid pakkuma teenuseid, mis soodustavad meeste ja naiste võrdset osalemist otsuseid langetavatel ametikohtadel ja soolist võrdsust arengustrateegiates.

2. strateegiline eesmärk: kindlustada võrdsed võimalused tööle võtmisel ja ametialasel edutamisel

Tööandjatel ja ametiühingutel:

• Arendada positiivset tegevust, rakendades võrdsuse printsiipi karjäärivõimalustes ja otsuseid tegevatele ametikohtadele määramises;
• Vaadata läbi kõrgetele otsuseid tegevatele ametikohtadele tööle võtmise kriteeriumid erasektoris ja ametiühingutes ,et kindlustada meestele ja naistele võrdsed võimalused;
• Arendada töökorraldust, mis soodustaks naiste jõudmist vastutavatele ametikohtadele;
• Soodustada naiste tõusu karjääriredelil, pöörates muuhulgas tähelepanu töö ja perekondlike kohustuste võrdsele jaotamisele meeste ja naiste vahel.

Tööandjatel, ametiühingutel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:

• Soodustada naiste tõusu karjääriredelil, eriti noorte naiste ja tööjõuturule tagasipöörduvate naiste nõustamise, väljaõppe ja ümberõppe abil.

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• Soodustada naiste karjäärivõimalusi ja otsuseid tegevate ametikohtade võrdset jaotamist meeste ja naiste vahel riiklikus sektoris.

Institutsionaalsete mehhanismide roll naiste olukorra parandamisel ja vajadus selliste mehhanismide järele kerkis päevakorrale Esimesel Ülemaailmsel Naiste Konverentsil Mehhikos. Sellest alates on institutsionaalsete mehhanismide arengut regulaarselt käsitletud olulise küsimusena võrdõiguslikkuse saavutamisel.

Positiivsed arengud:

• Soolist võrdõiguslikkust tagavate olemasolevate institutsionaalsete mehhanismide edasiarendamine ja ümberkujundamine ning uute loomine;
• kasvav arusaamine soolisest võrdõiguslikkusest;
• täielik inimõiguste tagamine naistele, mille aluseks on nii objektiivsed põhjused kui ka humaansuse põhimõtete levik;
• naiste olukorra parandamise vajalikkuse teadvustamine ja soolise võrdõiguslikkuse arendamine.

Takistused:

• riiklike mehhanismide puudumine või nõrkus;
• ebavõrdne rahaliste ja inimressursside jaotus avalikus sektoris;
• regiooni mõningates piirkondades ei mõisteta piisavalt soolise võrdõiguslikkuse küsimuste kui inimõiguste ja demokraatia olulise osa poliitilist tähtsust;
• Soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks puudub poliitiline tahe ja õiguslik alus efektiivse strateegia väljatöötamiseks ja rakendamiseks;
• suures osas EMÜ riikides ei mõisteta, et sooline võrdõiguslikkus on heade valitsemistavade, demokraatia ja inimõiguste lahutamatu osa;
•  aeglane ja osaline progress soolise võrdõiguslikkuse rakendamisel ning vastavate statistiliste andmete ja prognooside analüüsimisel, soolise võrdõiguslikkuse indikaatorite puudumine.

Nende arengute põhjal võib eristada kolme peamist tegevusvaldkonda:

1. strateegiline eesmärk: tugevdada institutsionaalsete mehhanismide volitusi

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• - vaadata läbi saavutused ja vajakajäämised pärast Pekingi Konverentsi loodud institutsionaalsetes mehhanismides ja hinnata nende mõju riigi poliitikale;
•  - eelneva hinnangu põhjal astuda uusi samme nende mehhanismide tugevdamiseks
• – selgelt määratleda ja teadvustada mehhanismide volitused, osa ja vastutus. Varustada neid vajalike inimressurssidega ja rahaliste vahenditega ning kindlustada nende olemasolu kõige kõrgemal tasemel valitsusasutustes ja muudes otsuseid tegevates institutsioonides, nii-et soolisel võrdõiguslikkusel oleks kindel koht kõigis poliitikavaldkondades ja valitsuse vastutus soolise võrdõiguslikkuse küsimuses laieneks neile valdkondadele.

2. strateegiline eesmärk: kindlustada institutsionaalsete mehhanismide ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise (gender mainstreaming) jätkuv roll

EMÜ liikmesriikide valitsustel:

• tunnistada, et esmane vastutus soolise võrdõiguslikkuse eest lasub valitsusel; 
• kindlustada, et riiklikud mehhanismid asetatakse kõrgeimale võimalikule poliitilisele tasandile;
• kindlustada, et muudatused poliitilisel maastikul ei avaldaks negatiivset mõju soolise võrdõiguslikkuse institutsionaalsete mehhanismide olemasolule, rollile ja tähtsusele;
• mitmekesistada ja tugevdada riiklikke mehhanisme, vajadusel luua ombudsmani ametikohad

3. strateegiline eesmärk: kindlustada toetus üleminekumaade ja arengumaade riiklikele mehhanismidele

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika valitsusvälistel organisatsioonidel:

• toetada kapitalimahutusi riikidesse, kus institutsionaalsed mehhanismid on nõrgad või vähearenenud;
• paigutada ressursse valitsusvälistesse organisatsioonidesse ning pakkuda neile rahalist abi ja kogemusi, näiteks koolitusprogrammide, õppereiside, personalivahetuse ja nõustamise abil.

1. strateegiline eesmärk: luua soolise võrdõiguslikkuse järelevalve süsteem

EMÜ liikmesriikide valitsuste institutsioonilistel mehhanismidel:

• esitada poliitiline tegevuskava soolist võrdõiguslikkust tagava seadusandluse väljatöötamiseks ja luua sõltumatud organid, mis tagavad seadusandluse rakendamise ja kontrolli selle üle;
• ergutada erasektorit ja sotsiaalseid partnereid looma mehhanisme ja rakendama soolise võrdõiguslikkuse kavasid.

EMÜ liikmesriikide valitsustel ja mitmepoolsetel organisatsioonidel:

• koguda ja analüüsida võrreldavaid andmeid soolisest võrdõiguslikkusest ;
• töötada välja usaldusväärne ja võrreldav soolise võrdõiguslikkuse indikaatorite süsteem, et arendada, kontrollida ja hinnata tegutsemist soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks;

EMÜ liikmesriikide valitsustel, erasektoril ja sotsiaalsetel partneritel:

• luua soolise võrdõiguslikkuse kavad ja hinnata regulaarselt saavutatud tulemusi.

2. strateegiline eesmärk: soolise perspektiivi toetamine ressursside jaotamise protsessis

EMÜ liikmesriikide ministeeriumidevahelistel ja ministeeriumisisestel valitsusmehhanismidel: 

• teha soolist analüüsi eelarvevahendite paigutamise osas valitsusalade lõikes. Selle alusel anda eelarve koostajatele soovitusi sootundlikuks ressursside jaotamiseks, mis tagaks inimressursid ja rahalised vahendid soolise võrdõiguslikkuse printsiibi rakendamiseks.

3. strateegiline eesmärk: soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja kasulike kogemuste ärakasutamine

EMÜ liikmesriikide valitsusmehhanismidel:

• vahetada regulaarselt kogemusi, mis on saadud soolise mainstreamingu rakendamisel poliitiliste arengute protsessis;
•  levitada saadud kogemusi erineva tasandi otsustajate hulgas ja kasutada neid näiteks ametnike koolitusprogrammides

1. strateegiline eesmärk: luua regulaarse dialoogi abil ühendus tsiviilühiskonna erinevate osade vahel

EMÜ liikmesriikide riiklikel mehhanismidel:

• arendada suhteid erinevate institutsioonide vahel kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil (naiste organisatsioonid ja teised valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud, tööandjate organisatsioonid, erinevad majanduslikud ja sotsiaalsed ühendused, akadeemilised ringkonnad ja meedia), et saada kasulikke kogemusi ja teadmisi, samuti saavutada nende toetus soolise võrdõiguslikkuse ja naiste inimõiguste tagamisele;
• tugevdada neid suhteid ja saavutada regulaarse dialoogi abil järjepidev koostöö valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide vahel;
• tagada koostöö järjepidevus, soodustades noorte naiste osalemist.

Valitsusvälistel organisatsioonidel ja uurimisasutustel:

• jagada oma kogemusi ja teha sooliste uuringute tulemused teatavaks meediale, sotsiaalsetele partneritele, haridusasutustele ja valitsusasutustele, et viimased saaksid neid tulemusi edaspidises tegevuses arvestada ;
• tegeleda erinevate sooliste probleemidega ja teha koostööd vastavate riiklike mehhanismidega, et selgitada oma seisukohti, vaateid ja ettepanekuid;
• tihendada rahvusvahelist ja siseriiklikku kogemuste vahetamist sootundlike organisatsioonide, sh, naisteorganisatsioonide vahel.

2. strateegiline eesmärk: toetada ühiskondlike organisatsioonide tegevust

EMÜ liikmesriikide valitsusmehhanismidel:

• Anda rahalist ja tehnilist abi autonoomsetele organisatsioonidele ja institutsioonidele, mis tegelevad soolise võrdsuse küsimustega;
• tagada avalikkusele juurdepääs statistikale ja informatsioonile, mis puudutab soolise võrdõiguslikkuse küsimusi;
• innustada meediat muutma soolisi stereotüüpe ja arendama positiivset ettekujutust suhetest naiste ja meeste, poiste ja tüdrukute vahel.