Sarnaselt enamuse teiste riikidega on ka Eestis mehed ja naised leidnud tööalast rakendust erinevatel ametialadel (tööturu horisontaalne segregatsioon) ning erinevatel ametitasemetel (vertikaalne segregatsioon). Hoolimata Eesti ühiskonnas viimasel kümnendil toimunud muutustest ei ole tegevusalade sooline jaotus selle aja jooksul aga märkimisväärselt muutunud. Naised on traditsiooniliselt ülekaalus tegevusaladel, mida ühiskonnas küll väga oluliseks peetakse, kuid mis ei ole sellest hoolimata väga kõrgelt hinnatud (näiteks sotsiaal- ja tervishoiu ning hariduse valdkond). Mehed domineerivad omakorda sellistel aladel nagu ehitus, energeetika, veondus. Mehi on naistest märgatavalt rohkem juhtivate ametikohtade töötajate hulgas, nagu näiteks seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid, kuid samas ka oskus- ja käsitööliste ning seadme- ja masinaoperaatorite hulgas. Naised see-eest on ülekaalus teenindus- ja müügitöötajate, ametnike ning tippspetsialistide seas. Selgelt naiste ja meeste töödeks jaotunud tööturg kitsendab ka järgmise põlvkonna valikuvõimalusi. Traditsioonilised ootused ja eeskujud poistele ja tüdrukutele, naistele ja meestele ahendavad nii eri- ja kutsealade valikuid kui ka tööandjate võimalusi leida kõrgetasemelist ja haritud tööjõudu.

Tööturu sooline jaotus avaldab omakorda mõju naiste ja meeste palkadele, mille erinevus n. keskmise brutotunnipalga osas on kogu taasiseseisvumisjärgsel perioodil püsinud ligikaudu 25% juures. See on üks suuremaid Euroopa Liidus. Naiste madalam palk viib ka madalamate pensioniteni, mistõttu on naistel kogu elukaare vältel madalam sissetulek.

Palgavahede peamised põhjused võib jagada kolmeks:

Esiteks töötavad naised ja mehed eri sektorites ning sektorid, kus naised töötavad, on madalamalt tasustatud ja väärtustatud.
Teiseks on naistel raskem oma töökohal tippu jõuda. Mehi edutatakse kiiremini ning kõrgemale ja seetõttu neid ka tasustatakse paremini.
Kolmandaks põhjuseks on lihtsalt diskrimineerimine – naised saavad sageli madalamat palka ka siis, kui muud näitajad (positsioon, haridus, kvalifikatsioon) on meeskolleegidega samaväärsed. Põhjendamata palgavahe suurusele aitavad Eestis muuhulgas kaasa nii individuaalsed palgaläbirääkimised kui palkade avalikustamise piirangud.

Ühiskondlikus plaanis vaadatuna on soolise palgalõhe tagajärjeks see, et naised on meestest majanduslikult halvemas olukorras. See võib omakorda kaasa tuua sõltuvuse perekonnast või partnerist, nii mõnigi kord ka vaesuse. Majanduslikult teistest sõltuvad inimesed ei saa enamasti langetada iseseisvaid otsuseid, mis omakorda piirab nende vabadust otsustada oma elu üle. Sõltuvus partnerist ning seeläbi otsustusvabaduse piiratus on muuhulgas ka üheks põhjuseks, miks Eestis on levinud lähisuhtevägivald ning miks ohvrid seda tihtipeale aastaid taluvad.

Töötajate ja tööandjate õiguste ja kohustuste kohta seoses naiste ja meeste võrdõiguslikkusega töökohal loe  soolise võrdõiguslikkuse seadusest .

Eesti-Prantsuse partnerlusprojekti „Meeste ja naiste võrdõiguslikkus – tõhusate ja jätkusuutlike ettevõtete põhimõte ja eesmärk” raames toimus 8. juulil tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku avaüritus. Võrgustik on avatud kõigile tööandjatele nii era-, avalikust kui ka mittetulundussektorist, lisaks sotsiaalpartneritele, ametiühingute esindajatele,  töötajate usaldusisikutele, soolise võrdõiguslikkuse ekspertidele ning üksikisikutele, kelle töö võimaldab neil edendada soolist võrdõiguslikkust organisatsioonis. 

Neil tööandjatel, sotsiaalpartneritel või ekspertidel, kes soovivad võrgustikuga liituda või võrgustiku tegevusega kursis olla, palume saata vastavasisuline e-kiri Käthlin Sanderile. Teie kontakt lisatakse postilisti, mille kaudu teavitatakse liikmeid ja huvilisi võrgustiku tegevusest.

Koostöökokkuleppe tekst

 Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku tutvustus
Kadi Viik (Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja, partnerlusprojekti Eesti-poolne juht)

 Prantsusmaa kogemus soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamisel
Ülevaade õppevisiidist Pariisi (15.-19. juuni 2008)Heddi Lutterus (ETTK)

Programm „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010” viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel „Inimressursi arendamise rakenduskava” alusel prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu” meetme „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine” raames. Programmi eelarve on 5,8 miljonit krooni, millest Euroopa Sotsiaalfond katab 4 930 000 krooni ja Eesti riik 870 000 krooni.

Naistele ja meestele peavad olema tagatud võrdsed võimalused tööle võtmisel ja edutamisel. Vaatamata de jure võrdsusele on naiste ja meeste õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tegelikkuses erinevad ja seda sageli naiste sotsiaal-majandusliku staatuse kahjuks. Sooliselt neutraalsed poliitikad ja praktikad võivad taastoota ning süvendada struktuurset ebavõrdsust (näiteks tööturu sooline segregatsioon ning sooline palgavahe).

Eestis on probleemiks vähesed teadmised ja kogemused soolise ebavõrdsuse vähendamiseks haridus- ja tööturul ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise normide järgimiseks organisatsioonide tasandil.

Riiklik programm on sihtsuunitlusega ning vajalik suurte valdkondlike muutuste esile kutsumiseks. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise programm on otseselt seotud struktuurivahendite kasutamise strateegilise raamistiku ja Ühenduse strateegilistes suunistes (Community Strategic Guidelines) kirjeldatud üldeesmärkidega. Programmi elluviimine toetab kõikide ühenduse soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamiseks ettenähtud strateegiate rakendamist Eestis – naiste ja meeste võrdse kohtlemise normide täitmist, erimeetmete väljatöötamist ja elluviimist soolisest ebavõrdsusest tulenevate tööturuprobleemide lahendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia alaste teadmiste ja oskuste laialdasemat levitamist.

Programmi eesmärk on suurendada töötajate ja tööandjate soolise võrdõiguslikkuse alast teadlikkust, toetada naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaste õigusnormide rakendamist, samuti aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamist toetava perepoliitika kujundamisele.

Programmi sihtgrupiks on ministeeriumite ja nende allasutuste ning kohalike omavalitsuste ametnikud, tööandjad, töötajad, ametiühingute esindajad, usaldusisikud, tööotsingu- ja kohanemiskoolituste pakkujad, poliitikakujundajad, poliitika mõjude hindajad, sotsiaalpartnerid, valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, soolise võrdõiguslikkuse eksperdid, sotsiaalteadlased, üliõpilased, juristid, ajakirjandus ja tööealine elanikkond, et seeläbi saaks kaasatud ka mitteaktiivsed ja alaealised kui potentsiaalsed tööjõuturul osalejad.

Programmi tegevused on jaotatud nelja tegevuste blokki programmi alameesmärkidest lähtuvalt.

Soolise võrdõiguslikkuse õigusnormide rakendamise tagamiseks koostatakse soolise võrdõiguslikkuse seadusest kommenteeritud väljaanne, mis on eelkõige mõeldud juristidele (kohtunikele, advokaatidele, ettevõtete juristidele, personalijuhtidele jt). Lisaks antakse välja ka soolise võrdõiguslikkuse seadusest lühiülevaate voldik, mis seletab seaduse arusaadavalt lahti ka juriidilist haridust mitteomavatele inimestele.

Töötajate ja tööandjate teadlikkuse suurendamiseks soolisest võrdõiguslikkusest toetatakse programmi vältel 2008. aasta suvel loodud Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustikku, mis võimaldab soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks organisatsioonides teabe, kogemuste ning heade tavade vahetamist; tehakse uuring soolise palgalõhe olemuse kohta; viiakse läbi soolise võrdõiguslikkuse monitooring  ühiskonna hoiakute väljaselgitamiseks; tehakse laiaulatuslikum meediakampaania, mis ühtlasi tõstaks soolise võrdõiguslikkuse teema suuremalt esile, selgitaks soolisest ebavõrdusest tulenevaid mõjusid, keskendudes eelkõige soolisele palgalõhele; koolitatakse tööandjate ja töötajate esindajaid, soolise võrdõiguslikkuse konsultante, tööotsingu- ja kohanemiskoolituste pakkujaid ning avaliku sektori juhte.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia rakendamine töö- ja haridusturul tõlgitakse ja levitatakse Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia alaseid juhendmaterjale, seda nii eesti kui vene keeles; koostatakse ja avaldatakse järg analüütilisele artiklikogumikule „Teel tasakaalustatud ühiskonda: Mehed ja naised Eestis”, samuti nii eesti kui vene keeles.

Antud programmi puhul on tähelepanu pööratud ka paremale töö, pere- ja eraelu ühitamise võimaldamisele, väärtustades nii isaks kui emaks olemist. Antud teemal viiakse läbi konverents ja avaldatakse levitamiseks lastevanematele suunatud infovoldik, seda nii eesti kui vene keeles.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni toetusel 2001.-2003. aastal läbiviidud programm “Rohkem ja paremaid töökohti naistele” oli suunatud naisettevõtjate osakaalu ja naiste tööhõive suurendamisele. Projekti tulemusena loodi 100 uut töökohta ja 8 uut naisorganisatsiooni.

Vanemate naiste tööturul osalemise suurendamiseks ja vanuselise diskrimineerimise vähendamiseks koostati Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni eksperdi poolt 2004.a. juhendmaterjal „ Vanemate naistöötajate tööhõive Eestis“, ILO seeriast „Sooaspekti arvestamine erinevatel eluperioodidel“.

Naiste karjääri toetava projekti  „Women to the Top“ raames käivitati mentorprogrammid viies Eesti eraettevõttes ja tõlgiti raamat, mis käsitleb organisatsiooniteoreetilisi küsimusi feministlikust vaatenurgast („Sugupoolte aspekt organisatsioonis”). Projekt viidi ellu koostöös Rootsi, Taani ja Kreeka soolise võrdõiguslikkuse institutsioonidega Euroopa Ühenduse soolise võrdõiguslikkuse raamstrateegia programmi (2001-2005) raames.
Projekti kohta vaata lähemalt: http://www.women2top.net/

Projekt "Tavasid muutes: meesjuhtide uued eeskujud." viidi ellu 2004. aasta septembrist kuni 2005. aasta novembrini Islandi, Rootsi, Ungari, Austria ja Eesti erinevate organisatsioonide koostöös Euroopa Ühenduse soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevusprogrammi raames. Projekti eesmärk oli aidata nii meesjuhtidel isiklikult paremini oma tööd ja pereelu ühildada kui ka mõjutada neid sellist võimalust oma alluvatele andma, aidates sellega kaasa vananenud soorollide muutmisele ning stereotüüpidest vabanemisele. Rohkem infot projekti tegevustest ning projektipartneritest leiate  mai,  juuli ja  oktoobri infolehest, samuti projekti kodulehelt www.leadingfathers.info.

Euroopa Ühenduse soolise võrdõiguslikkuse raamstrateegia (2001–2005) raames rahastatav projekt „Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtte rakendamine uutes liikmesriikides – Ungari pilootprojekt“ viidi ellu 15 kuu jooksul 2005. aasta septembrist kuni 2006. aasta novembrini.

Projekti põhipartner oli Ungari Sotsiaal- ja tööministeerium, teisteks osalejateks Ungari sihtasutus SEED, valitsusväline organisatsioon Gender Mainstreaming EWIV, Poola Töö- ja sotsiaalministeerium ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.

Projekti raames viidi Ungaris läbi alusuuring, mille eesmärk oli välja selgitada tipp- ja keskastme juhtide võrdsete võimaluste ning naiste ja meeste võrdõiguslikkusega seotud probleemide alane teadlikkus, suhtumine neisse teemadesse, vastavasse õiguslikku raamistikku ning organisatsioonilistesse tingimustesse. Samuti uuriti organisatsioonide konkreetsete tegevuste ning kogemuste ja võimalike probleemilahenduste kohta. Ungaris viidi läbi veel ka kaks võrdõiguslikkuse foorumit, programm „Koolita koolitajat“ ning SEEDi töötoad. Ungari kampaania toetamiseks toodeti ka lühike teleklipp, mis keskendub palgatöö ning tasustamata töö võrdsemale jaotamisele naiste ja meeste vahel.

Lisaks neile tegevustele töötati projekti raames GEM EWIVi ekspertide juhtimisel välja  soolise võrdõiguslikkuse arengu juhtimise käsiraamat ning  kontseptuaalne kava võrdõiguslikkuse institutsionaliseerimiseks riiklikul tasandil. Mõlemad viimatinimetatud materjalid on ka eesti keelde tõlgitud (järgi linke). Samuti tõlgiti eesti keelde neli projekti kulgu kajastavat uudistelehte ( 1,  2,  3,  4).

Projekti kohta leiate pikema ülevaate  projekti lõppkonverentsi aruandest ning projekti koduleheküljelt aadressil  www.genderpilot.hu

Euroopa Liidu Transition Facility 2006 programmi raames viiakse 2007-2008 ellu Eesti-Prantsuse mestiprojekt „Meeste ja naiste võrdõiguslikkus – tõhusate ja jätkusuutlike ettevõtete põhimõte ja eesmärk”.

Projekti eesmärk on tõsta erasektori ettevõtjate teadlikkust õigusnormidest, poliitikatest, vahenditest ja parimatest tavadest soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ettevõtetes.

Projekti raames:

1. Selgitatakse küsitlusega välja erasektori tööandjate arvamused, suhtumised ja senised kogemused;
2. Koostatakse ülevaade EL liikmesriikide erasektoris meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutatud suunistest, meetoditest, vahenditest;
3. Töötatakse koos välisekspertide, tööandjate ja töötajate esindajatega välja juhendid soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide integreerimiseks organisatsiooni juhtimisse;
4. Korraldatakse seminarid ekspertidele ning tööandjate ja töötajate esindajatele tõstmaks nende teadlikkust vastavatest õigusnormidest ning parandamaks teadmisi ja oskuseid soolise võrdõiguslikkuse edendamise vahendite ja meetodite kasutamiseks;
5. Luuakse erasektori tööandjate ja huvirühmade võrgustik, mis toetab teabe, kogemuste ning heade tavade vahetamist soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja koostööd sugudevahelise ebavõrdsuse vähendamiseks organisatsiooni tasandil.

 Sotsiaalvaldkonna arengud 2000-2006, Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 2/2008
 Naised-mehed Eesti tööturul: palgaerinevuste hinnang, T. Rõõm ja E. Kallaste, PRAXIS 2004
 Naistöötajate õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ABC