I TEENUSE SISU
II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS
III TEENUSE OSUTAJA 
IV KLIENDI TAGASISIDE JA JÄRELEVALVE 
V MUU INFO

I TEENUSE SISU

Teenuse eesmärk 

Teenuse eesmärk on toetada inimese igapäevast toimetulekut hooldusteenuse osutamisega nii harjumuspärases keskkonnas kui asutuses.

Lisaks on hooldusteenuse eesmärk toetada inimese elukvaliteeti ja kindlustada turvaline keskkond. Samuti võimaldab hooldusteenus lähedastele puhkust ja vaba aega.

Teenuse sihtgrupp 

Hooldusteenus on mõeldud isikule, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt hooldusvajadus igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel või kelle iseseisev toimetulek igapäevastes kodustes tingimustes ei ole enam võimalik. Olenevalt vajaduste ja tegevusvõime hindamistulemustest võib teenust osutada kas lühiajaliselt või pikaajaliselt nii isiku kodus kui teenust pakkuvas asutuses.

Terviseseisundi probleemid võivad olla seotud näiteks kuulmise, nägemise, suhtlemise, liikumise, allergia või valuga, naha, suu, hammaste vms seisundiga. 

Tegevusvõime puhul vaadeldakse tegevusi, mis seostuvad enese eest hoolitsemisega ja vaba aja sisustamisega ning tulenevad sensomotoorsest, kognitiivsest ja psühhosotsiaalsest tegevusvalmidusest.

Isiku abivajadus võib olla tingitud ajutisest või püsivast funktsioonihäirest või mitme funktsioonihäire kombinatsioonist.

Teenuse osutamise aluseks olevad õigusaktid

Sotsiaalhoolekande seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja isikuandmete kaitse seadus ning sotsiaalministri määrused „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“, „Täiskasvanute hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuded“ ja „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutustes“.

Seotud teenused

Isikule võib samaaegselt osutada ka muid tema toimetulekut arendavaid, säilitavaid, toetavaid ja parandavaid teenuseid.

Hooldusteenus on seotud tervishoiuteenustega, näiteks koduõendusteenuse, geriaatrilise seisundi hindamise teenuse ning taastus- ja hooldusraviteenustega.

Õendusabi eesmärk on patsiendi tervisliku ja funktsionaalse seisundi stabiliseerimine, säilitamine ja võimalusel parandamine.

Hooldusteenusega integreeritult osutatav õendusabiteenus võib olla tagatud seda sisse ostes, ise pakkudes (vajalik tegevusloa olemasolu) või perearsti ja pereõega koostööd tehes.

Hooldusteenus võib olla seotud ka koduteenusega, kattes sellega kodus elava isiku koduabi vajadust.

Teenuse kirjeldus

Hooldusteenuse osutamise käigus tehakse hooldustoiminguid. Hooldustoimingud on näiteks mähkmete vahetamine, pesemine, toitmine. Hooldusteenust osutab vastava erihariduse või koolitusega töötaja.

Hooldusteenust võib osutada lühiajalise või pikaajalise teenusena isiku kodus või asutuses. Lühiajalist hooldusteenust osutatakse asutuses või isiku kodus ajutise ehk intervall- või päevase hooldusena. Pikaajalist hooldusteenust pakutakse nii isiku kodus kui asutuses nii päevaselt kui ööpäevaselt

Päevase hooldusteenuse puhul pakutakse lisaks hooldustoimingutele ka toitlustamist, sõltuvalt isiku vajadustest ka sotsiaalnõustamist, rehabiliteerimist, huvidel ja hobidel põhinevaid tegevusi, abivahenditega seonduvat nõustamist ning muid toetavaid ja toimetulekut tagavaid toiminguid ja teenuseid.

Intervallhooldus on mõeldud inimese vajaduste ja funktsionaalse võimekuse taastamiseks peale haigust või lisaturvalisuse ja kõrvalabi vajaduse tagamiseks. Lisaks on intervallhooldus mõeldud mitteformaalsele hooldajale, näiteks pereliikmele või lähedasele, puhkuse võimaldamiseks. Intervallhoolduse käigus pakutakse lisaks hooldustoimingutele toitlustamist, majutust, sõltuvalt isiku vajadustest ka sotsiaalnõustamist, rehabiliteerimist, huvidel ja hobidel põhinevaid tegevusi, abivahenditega seonduvat nõustamist ning muid toetavaid ja toimetulekut tagavaid toiminguid ja teenuseid.

Pikaajalise hooldusteenuse tegevuste hulka kuuluvad lisaks hooldustoimingutele ka majutus, toitlustamine, sotsiaalnõustamine, rehabiliteerimine, huvidel ja hobidel põhinevad tegevused, abivahenditega seonduv nõustamine ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused. 

Hoolekandeasutus (näiteks üldhooldekodu või pansionaat) on päevaselt või ööpäevaselt tegutsev asutus, kus viibivatele isikutele tagatakse hooldamine (päevasel ajal või ööpäev läbi), vajaduse korral ka perearstiteenus, õendusabi ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad teenused.

Hooldusteenuse osutamisel on mitu etappi, kuid olenevalt juhtumist võivad teenuse etapid olla erinevad.*

Hooldusteenuse etapid:

1. Abivajaduse ilmnemine/märkamine ja registreerimine/fikseerimine. 
Isiku abivajadust võivad märgata sotsiaaltöötaja, koduteenust osutav töötaja, mitteformaalne hooldaja, pereliige, teenuse osutaja või mõni muu tähelepanelik isik.
2. Isikuga kontakti loomine ning koostöös vajaduste ja tegevusvõime hindamine tunnustatud hindamisinstrumendiga (hindamisinstrument hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks).
Abivajadust ja tegevusvõimet võivad hinnata sotsiaaltöötaja, perearst, pereõde, hooldusjuht.
3. Otsuse tegemine.
Koostöö teiste erialade spetsialistidega, näiteks pereõde, perearst. Oluline on otsuse tegemisse kaasata isik ja/või tema lähedased.
4. Koostöös hooldusplaani koostamine.
5. Vahe- või kordushindamine.
6. Hooldusplaani täiendamine/muutmine. 
7. Järel- või lõpphindamine.

Hooldusteenust osutaval asutusel peab olema piisav hulk koolitatud ja töökogemusega sotsiaaltööspetsialiste ja hooldustoiminguid teostavaid töötajaid, et hooldusteenust planeerida, pakkuda, hinnata ja vajaduse korral muuta. Töötajate hulk ja kvalifikatsioon peavad vastama teenuse tüübile ja keerukusele ning asutuse suurusele ja elanikkonna biopsühhosotsiaalsetele vajadustele.**

Hooldusteenuse kvaliteedi tagamiseks tuleb asutusel välja töötada kvaliteedijuhtimissüsteem.

Teenuse osutamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, mis sisaldab: 

• teenusele seatud nõudeid;
• klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);
• tagasisidesüsteemi (nt rahulolu-uuring);
• kaebuste lahendamise protseduuri;
• kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

Teenuse kättesaadavus

Teenus peab olema kättesaadav kõikidele isikutele, kelle puhul on tuvastatud abivajadus ning sobivaks teenuseks on hinnatud hooldusteenus.

Kättesaadavuse tagamiseks võivad kohalikud omavalitsused teha teenuste osutamisel koostööd.

Kohalik omavalitsus on kohustatud tagama hooldusteenuse kättesaadavuse täisealisele isikule, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt hooldusvajadus igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel või kelle iseseisev toimetulek igapäevastes kodustes tingimustes ei ole enam võimalik.  

II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS

Teenuse taotlemine ja vastutav isik

Teenuse taotlemiseks tuleb isikul või tema seaduslikul esindajal pöörduda taotlusega kohaliku omavalitsuse poole, kus selgitatakse teenuse saamise tingimusi ja korda. Vajalik on ka perearsti väljavõte olulisematest terviseprobleemidest, kasutatavatest ravimitest jms. Lisaks on teenuse osutamise planeerimisel vajalik perearsti arvamus tervishoiuteenuse vajalikkuse ja mahu kohta. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või teenuse osutaja hindab isiku vajadust taotletava teenuse järele.

Teenust saama õigustatud isikul on õigus valida endale ise sobiv teenuse osutaja. Kui isik ei leia endale ise vajaliku hooldusteenuse pakkujat, abistab teenuse leidmisel kohalik omavalitsus.

Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib pöörduda ka otse teenuse osutaja poole ilma kohalikku omavalitsust kaasamata.

Suunamise teenust saama

Teenust saama suunamise aluseks on isiku või tema seadusliku esindaja esitatud taotlus ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja/või perearsti või geriaatrilise hindamise meeskonna hinnatud vajadus taotletava teenuse järele. Hindamiseks võib kasutada Sotsiaalministeeriumi kodulehel kättesaadavat hindamisinstrumenti hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja teavitab avaldajat otsusest ning kui inimesel on õigus teenust saada, soovitab või aitab leida inimesele sobivaid teenusepakkujaid. Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja inimese toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui inimene sellega ei nõustu, on tal õigus esitada vaie maavanemale sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõike 3 alusel.

Teenust vajav inimene või tema seaduslik esindaja lepib kohaliku omavalitsuse ja teenuse osutajaga kokku teenuse osutamise algusaja, koha ja mahu. Teenuse osutamiseks sõlmitakse leping, mis muu hulgas hõlmab ka teenuse finantseerimist.

Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut ja tema lähedasi ja/või seaduslikku esindajat suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, kui isik on võimeline öeldut või loetut mõistma. Kui isik ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse isiku õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, isiku seaduslikku esindajat.

Vajalikud algdokumendid

Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus ja/või teenuse osutaja. Näiteks võib teenuse taotlemisel vaja minna:

• kliendi või tema esindaja koostatud taotlust;
• ärakirja isikut tõendavast dokumendist;
• pere-, eri- või raviarsti koostatud väljavõtet kliendi haigusloost;
• omavalitsuse garantiikirja, kui teenust rahastab kohalik omavalitsus.

Menetluse pikkus

Lähtutakse haldusmenetluse seadusest ja avaliku teabe seadusest.

Teenuse osutamise koht

Hooldusteenuse osutamise kohaks on päevaselt või ööpäevaselt tegutsev hoolekandeasutus või isiku kodu.

Teenuse finantseerimise/ maksumuse põhimõtted 

Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 alusel võib isikult võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus.

Hinnatud teenusevajaduse korral ei või omaosaluse suurus olla teenuse saamisel takistuseks.

 

III TEENUSE OSUTAJA

Teenuse osutaja

Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik ja kohalik omavalitsus. 

Nõuded personalile

Hooldusteenuse osutaja peaks töötajate värbamisel lähtuma spetsialistide erialasest ettevalmistusest. 

Hooldustöötajad peavad olema erialase ettevalmistusega ja vastama hooldustöötaja kutsestandardis kehtestatud nõuetele

Kui hooldusteenuse raames pakutakse ka näiteks füsioteraapiat, sotsiaaltöötaja jt spetsialistide abi, peavad töötajad olema erialase ettevalmistusega ja vastama eriala kutsestandardis kehtestatud nõuetele.

Hoolekandeasutuses peab töötama piisav hooldus- ja/või õendusabi pakkuv töötajaskond, et pakkuda ja säilitada kõrgeimat võimalikku füüsilist, vaimset ja psühhosotsiaalset heaolu igale isikule vastavalt vajaduste hindamistulemustele ja hooldusplaanile. 

Hooldusteenust vahetult osutav isik ei tohi olla süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. 

Nõuded teenuse osutamise ruumidele, inventarile

Olenevalt sihtgrupist kehtivad hoolekandeasutusele sotsiaalministri määruses „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ või „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ sätestatud nõuded.

 

IV KLIENDI TAGASISIDE JA JÄRELEVALVE 

Kliendi tagasiside

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige: 

• klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);
• tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);
• kaebuste lahendamise protseduuri.

Teenuse väljundid

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

Teenuse kasutamise tulemusena säilib või suureneb teenust saava isiku elukvaliteet. Tulemuslikkust hindavad teenust saav isik, teenuse osutaja, sh vahetult teenust osutav isik, ja rahastaja. 

Kaebuste käsitlemine/ menetlemine/ järelevalve

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast.

Teenust saavat isikut ja (olemasolu korral) tema seaduslikku esindajat teavitatakse enne teenuse osutamist kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist.

Järelevalve

Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. 

Järelevalve paremaks korraldamiseks on välja töötatud juhend ja vormid

Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. Sõltuvalt kaebuse sisust saab pöörduda asjaomase järelevalveasutuse poole. 

 

V MUU INFO 

Info teenusekirjelduse koostamise kohta

Teenusekirjeldus on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee. 

Teenusekirjelduse muutmise ettepanekutega võib pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole info|ä|sm.ee.