I TEENUSE SISU
II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS
III TEENUSE OSUTAJA 
IV KLIENDI TAGASISIDE JA JÄRELEVALVE 
V MUU INFO

I TEENUSE SISU

Teenuse eesmärk 

Isikliku abistaja teenuse eesmärk on puudega inimese abistamine igapäevastes füüsilistes tegevustes, toetades seeläbi tema võimalikult iseseisvat toimetulekut osalemise suurendamisega ühiskonnaelu erinevates valdkondades, sh hariduses ja tööhõives. 

Lisaks on teenuse eesmärk puudega inimese pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormuse vähendamine ning nende sõltumatuse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamine, sh tööturul osalemise võimaldamine.

Teenuse sihtgrupp 

Isikliku abistaja teenus on mõeldud isikutele, kellel on funktsioonihäire, mille tõttu nad ei tule iseseisvalt igapäevaste tegevustega toime ja vajavad nende sooritamiseks isiklikku abistajat.

Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Seega peab teenuse saaja olema võimeline isiklikku abistajat juhendama. Teenuse saaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuse osutajat juhendama. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

Kui isiklikku abistajat vajab alaealine või piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.

Teenuse osutamise aluseks olevad õigusaktid

Sotsiaalhoolekande seadus.

Seotud teenused

Isikule võib samaaegselt osutada ka muid tema toimetulekut arendavaid, säilitavaid, toetavaid ja parandavaid teenuseid.

Teenuse sisu kirjeldus

Isiklik abistaja abistab teenust saama õigustatud isikut lähtuvalt tema puudest tulenevatest vajadustest liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel (raske kõnepuude puhul), hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, samuti majapidamistöödes ja teiste toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab. Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st ta ei aja üksinda isiku asju, vaid isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu füüsilise abistamisega mitteseotud tegevused, nt meditsiini- ja tervishoiuteenuste, tõlketeenuste, nõustamisteenuste, juriidiliste teenuste, remondi- ja ehitusteenuste jmt osutamine. 

Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded ja tööaeg sätestatakse isikliku abistaja ja teenust saava isiku vahelises töö- või võlaõiguslikus lepingus. Teenust saav isik vastutab isikliku abistaja juhendamise eest. 

• teenusele seatud nõudeid;
• klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);
• tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);
• kaebuste lahendamise protseduuri;
• kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

Teenuse osutamise maht

Teenuse osutamise sagedus ja kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest.

Teenuse kättesaadavus 

Teenus peab olema kättesaadav kõikidele isikutele, kelle puhul on tuvastatud abivajadus ning sobivaks teenuseks on hinnatud isikliku abistaja teenus.

Kättesaadavuse tagamiseks võivad kohalikud omavalitsused teha teenuste osutamisel koostööd.

 

II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS

Teenuse taotlemine ja vastutav isik

Teenuse taotlemiseks tuleb isikul või tema seaduslikul esindajal pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse poole, kus selgitatakse teenuse saamise tingimusi ja korda.

Teenust saama õigustatud isikul on õigus valida endale ise sobiv isiklik abistaja. Kui isik ei leia endale ise isiklikku abistajat, abistab isikliku abistaja leidmisel kohalik omavalitsus.

Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse osutaja poole pöörduda ka otse ilma kohalikku omavalitsust kaasamata.

Suunamise teenust saama

Teenust saama suunamise aluseks on isiku või tema seadusliku esindaja esitatud avaldus ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja/või rehabilitatsioonimeeskonna hinnatud vajadus taotletava teenuse järele. Hindamiseks võib kasutada Sotsiaalministeeriumi kodulehel kättesaadavat hindamisinstrumenti isikliku abistaja teenuse vajaduse määramiseks.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja teavitab avaldajat otsusest ning kui inimesel on õigus teenust saada, soovitab või aitab leida sobivaid teenusepakkujaid. Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja inimese toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui inimene sellega ei nõustu, on tal õigus esitada vaie maavanemale sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõike 3 alusel.

Teenust vajav inimene või tema seaduslik esindaja lepib kohaliku omavalitsuse ja teenuse osutajaga kokku teenuse osutamise algusaja, koha, mahu ja isikliku abistaja töökohustused.

Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, kui isik on võimeline öeldut või loetut mõistma. Kui isik ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse isiku õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, isiku seaduslikku esindajat.

Vajalikud algdokumendid

Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus ja/või teenuse osutaja.

Menetluse pikkus

Lähtutakse haldusmenetluse seadusest ja avaliku teabe seadusest.

Teenuse osutamise koht

Teenuse osutamise koht sõltub isiku vajadustest. Teenust osutatakse näiteks inimese kodus, töökohal või asjaajamisel väljaspool teenuse saaja kodu (nt poes käimine).

Teenuse finantseerimise/ maksumuse põhimõtted 

Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 alusel võib isikult võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus.

Hinnatud teenusevajaduse korral ei või omaosaluse suurus olla teenuse saamisel takistuseks.

 

III TEENUSE OSUTAJA

Teenuse osutaja

Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohalik omavalitsus ja riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu.

Nõuded personalile

Isiklik abistaja on palgaline töötaja, kes vastavalt lepingule abistab teenust saama õigustatud isikut füüsiliselt tegevustes, millega isik puude tõttu iseseisvalt toime ei tule.

Isiklik abistaja ei tohi olla süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Üldjuhul ei või isiklikuks abistajaks olla teenust saava isiku pereliige, kuivõrd täisealine pereliige on kohustatud isikut abivajaduse korral nagunii toetama.

Nõuded teenuse osutamise ruumidele, inventarile

Kuna teenuse osutamise koha määrab teenuse saaja, ei ole nõudeid teenuse osutamise ruumidele ja inventarile sätestatud.

 

IV KLIENDI TAGASISIDE JA JÄRELEVALVE 

Kliendi tagasiside

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige: 

• klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);
• tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);
• kaebuste lahendamise protseduuri.

Teenuse väljundid

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

Teenuse kasutamise tulemusena säilib või suureneb teenust saava isiku võimalikult iseseisev toimetulek ning teenuse kasutajale tagatakse võimalus aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Tulemuslikkust hindavad teenust saav isik, teenuse osutaja, sh vahetult teenust osutav isik, ja rahastaja. 

Kaebuste käsitlemine/ menetlemine/ järelevalve

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast.

Teenust saavat isikut ja (olemasolu korral) tema seaduslikku esindajat teavitatakse enne teenuse osutamist kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist.

Järelevalve

Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. 

Järelevalve paremaks korraldamiseks on välja töötatud juhend ja vormid

Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. Sõltuvalt kaebuse sisust saab pöörduda asjaomase järelevalveasutuse poole. 

 

V MUU INFO 

Info teenusekirjelduse koostamise kohta

Teenusekirjeldus on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee. 

Teenusekirjelduse muutmise ettepanekutega võib pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole info|ä|sm.ee.