Prindi

I TEENUSE SISU

Teenuse eesmärk 

Teenuse eesmärk on isiku abistamine kodu ja isikliku eluga seotud igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, et aidata kaasa elukvaliteedi säilitamisele ja parandamisele harjumuspärases keskkonnas ja väljaspool kodu. 

Teenuse sihtgrupp 

Koduteenus on mõeldud isikutele, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt kõrvalabivajadus kodustes tingimustes igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja väljaspool kodu asjaajamisel.

Terviseseisundi probleemid võivad olla seotud näiteks kuulmise, nägemise, suhtlemise, liikumise, allergia või valuga, naha, suu, hammaste vms seisundiga.

Tegevusvõime koosneb tegevustervikutest (enese eest hoolitsemine, töö ja vaba aeg) ning tegevusvalmidustest (sensomotoorsed, kognitiivsed ja psühhosotsiaalsed). Tegevusvõime alalhoidmise ja edendamise eesmärk on inimese toimetulek igapäevastes toimetustes ja tegemistes. 

Isiku kõrvalabi vajadus tuleneb tegevusvõimest teatud tegevuste sooritamiseks, näiteks ei pruugi inimene suuta süüa valmistada või terviseseisundi probleemi tõttu ise poes käia. 

Elukeskkond võib samuti olla inimese kõrvalabivajaduse põhjuseks, näiteks võib inimene elada 5. korrusel majas, kus puudub lift, kuid isiku terviseseisund takistab tal treppidel liikumist. Sellisel juhul aitab koduteenuse osutamine lahendada need igapäevaelu vajadused, mille rahuldamiseks peaks inimene kodust väljuma, näiteks poes käimine. 

Teenuse osutamise aluseks olevad õigusaktid

Sotsiaalhoolekande seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

Seotud teenused

Isikule võib samaaegselt osutada ka muid tema toimetulekut arendavaid, säilitavaid ja toetavaid teenuseid. Olenevalt isiku vajadustest ja võimekusest võib osa isikuid vajada koduabi koos isikuabiga ning osa teenuse kasutajatest vaid koduabi.

Koduteenuse efektiivsus sõltub reeglina teiste teenustega integreeritusest. Näiteks võib koduteenuse siduda ka koduõendusteenusega, geriaatrilise seisundi hindamise teenusega, taastus- ja hooldusraviteenustega, päevase hooldusabiteenusega (koduhooldusteenus) ja kodu kohandamise teenusega. 

Teenuste integreerimine võib olulisel määral aidata isikul kodustes tingimustes edasi elada. 

Teenuse kirjeldus

Koduteenuse tegevuste käigus abistatakse isikut igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel, välja arvatud füüsilist kontakti vajav abistamine. 

Isiku vajaduste hindamiseks võib kasutada Sotsiaalministeeriumi kodulehel kättesaadavat hindamisinstrumenti hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks.

Koduabi tähendab ennekõike abi igapäevaelu toimingutes, nagu toiduainete, tööstuskaupade ja ravimite ostmine inimese elukohale lähedal asuvast kauplusest ja apteegist, abistamine kütmisel, eluaseme korrastamisel (koristamine, akende pesemise korraldamine), riiete korrastamine (triikimine, pesemine või pesemise korraldamine, parandamine), abistamine toidu valmistamisel ning saatmine asjaajamisel.

Koduteenuse sisu ja osutamise aeg määratakse kindlaks lepingus koostöös teenuse kasutaja ja koduteenuse osutajaga. Koduteenuse lepingus kokku lepitud teenuse sisu ja mahtu muudetakse vastavalt vajadusele.

Teenuse osutamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, mis sisaldab: 

  • teenusele seatud nõudeid;
  • klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);
  • tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);
  • kaebuste lahendamise protseduuri;
  • kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

Teenuse osutamise maht

Teenuse osutamise maht ja teenuse osutamise kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest. 

Teenuse kättesaadavus 

Teenus peab olema kättesaadav kõikidele isikutele, kelle puhul on tuvastatud abivajadus ning sobivaks teenuseks on hinnatud koduteenus.

Kättesaadavuse tagamiseks võivad kohalikud omavalitsused teha teenuste osutamisel koostööd. 

II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS

Teenuse taotlemine ja vastutav isik

Teenuse taotlemiseks tuleb isikul või tema seaduslikul esindajal pöörduda taotlusega kohaliku omavalitsuse poole, kus selgitatakse teenuse saamise tingimusi ja korda.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või teenuse osutaja hindab isiku vajadust taotletava teenuse järele.

Kui isik ei leia endale ise vajalikku koduteenuse pakkujat, abistab isikut kohalik omavalitsus.

Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib pöörduda ka otse teenuse osutaja poole ilma kohalikku omavalitsust kaasamata.

Suunamise teenust saama

Teenust saama suunamise aluseks on isiku või tema seadusliku esindaja esitatud avaldus ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja/või rehabilitatsioonimeeskonna hinnatud vajadus taotletava teenuse järele. Hindamiseks võib kasutada Sotsiaalministeeriumi kodulehel kättesaadavat hindamisinstrumenti hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja teavitab avaldajat otsusest ning kui inimesel on õigus teenust saada, soovitab või aitab leida inimesele sobivaid teenusepakkujaid. Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja inimese toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui inimene sellega ei nõustu, on tal õigus esitada vaie maavanemale sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõike 3 alusel.

Teenust vajav inimene või tema seaduslik esindaja lepib kohaliku omavalitsuse ja teenuse osutajaga kokku teenuse osutamise algusaja, koha ja mahu. Teenuse osutamiseks sõlmitakse leping, mis muu hulgas hõlmab ka teenuse finantseerimist.

Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, kui isik on võimeline öeldut või loetut mõistma. Kui isik ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse isiku õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, isiku seaduslikku esindajaVajalikud algdokumendid

Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus ja/või teenuse osuta

Vajalikud algdokumendid

Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus ja/või teenuse osutaja.

Menetluse pikkus

Lähtutakse haldusmenetluse seadusest ja avaliku teabe seadusest.

Teenuse osutamise koht

Teenuse osutamise koht sõltub isiku vajadustest, näiteks osutatakse teenust inimese kodus või asjaajamisel väljaspool teenusesaaja kodu (näiteks tervishoiuasutuses käimine).

Teenuse finantseerimise/ maksumuse põhimõtted 

Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 alusel võib isikult võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus.

Hinnatud teenusevajaduse korral ei või omaosaluse suurus olla teenuse saamisel takistuseks.

 

III TEENUSE OSUTAJA

Teenuse osutaja

Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik ja kohalik omavalitsus. 

Nõuded personalile

Nõuded personalile:

Koduteenust vahetult osutav isik on palgaline töötaja, kes osutab teenust vastavalt lepingule.

Koduteenust vahetult osutav isik vastab soovituslikult järgmistele nõuetele:

  • on täisealine;
  • on läbinud koduteenuse osutaja koolituse ja/või töötanud eelnevalt teenuse sihtgrupiga;
  • sobib teenuse saajaga.

Koduteenuse osutaja töös on väga olulised hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud isikuomadused. 

Koduteenuse osutaja on soovitavalt hooldustöötajale vastava erialase ettevalmistusega ja/või vastab hooldustöötaja  kutsestandardis kehtestatud nõuetele.

Koduteenuse korraldajana on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus teenuse finantseerijana nõuda teenuse osutajatelt kõrgemat kvalifikatsiooni. Erialase ettevalmistuseta töötajale on kohalik omavalitsus ja/või teenuse osutaja kehtestanud vähemalt erialase väljaõppe läbimise nõude. Erialane koolitus sisaldab vahetult  teenust osutavale isikule erioskuste õpet, et tagada võimalikult vajadustele vastav teenus.

Kuna teenuse osutaja võib kasutada koduteenuse osutamise raames ka teenusesaaja raha (toiduainete ostmine, arvete maksmine), on oluline, et teenust vahetult osutav isik ei oleks süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Nimetatud  nõude täitmist peab kontrollima kohalik omavalitsus.

Üldjuhul ei või koduteenuse vahetu osutaja olla teenust saava isiku pereliige, kuivõrd täisealine pereliige on kohustatud isikut abivajaduse korral nagunii toetama.

Nõuded teenuse osutamise ruumidele, inventarile

Nõuded teenuse osutamise ruumidele (elukoht kas linnakeskkonnas või hajaasustusega piirkonnas, ligipääs, teenuse osutamiseks vajaliku sanitaarse olukorra tagamine jne) ja inventarile (koristusvahendite olemasolu, kasutatava kodutehnika ohutuse kindlustamine jne) kehtestab kohalik omavalitsus või teenust osutav asutus riskianalüüsi põhjal.

Teenuse osutaja peab järgima oma töös asutusesiseseid nõudeid (ametijuhend, töötervishoiu- ja tööohutusjuhend jne).

 

IV KLIENDI TAGASISIDE JA JÄRELEVALVE 

Kliendi tagasiside

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige: 

  • klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);
  • tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);
  • kaebuste lahendamise protseduuri.

Teenuse väljundid

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

Teenuse kasutamise tulemusena säilib või suureneb teenust saava isiku võimalikult iseseisev toimetulek. Tulemuslikkust hindavad teenust saav isik, teenuse osutaja, sh vahetult teenust osutav isik, ja rahastaja.

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast.

Teenust saavat isikut ja (olemasolu korral) tema seaduslikku esindajat teavitatakse enne teenuse osutamist kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist.

Kaebuste käsitlemine/ menetlemine/ järelevalve

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast.

Teenuse osutaja teavitab lapsevanemat enne teenuse osutamist kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist.

Järelevalve

Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. 

Järelevalve paremaks korraldamiseks on välja töötatud juhend ja vormid

Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. Sõltuvalt kaebuse sisust saab pöörduda asjaomase järelevalveasutuse poole. 

V MUU INFO 

Info teenusekirjelduse koostamise kohta

Teenusekirjeldus on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee

Teenusekirjelduse muutmise ettepanekutega võib pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole info|ä|sm.ee

Viimati uuendatud:10. Jaanuar 2012 kell 12:05