Asendushooldus on lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda.
Eestkoste alaealise üle on reguleeritud
perekonnaseaduses.
Eestkoste seatakse lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks ning eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui varahooldusõigus.
Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanemate hooldusõigust on piiratud/peatatud või, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla-või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.
Eestkostja valikul tuleb arvestada isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks.
Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla-või linnavalitsus, kes määratakse eestkostjaks ka siis, kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut eestkostjaks ei leita.
Füüsilisest isikust eestkostjaks ei või olla:
1.alaealine;
2.piiratud teovõimega isik;
3.isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi;
4.selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus laps viibib
Kui eestkostjaks sobivat füüsilist isikut ei leita või kui vanem on testamendi või pärimislepinguga näinud eestkostjana ette juriidilise isiku, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku, kes peab süstemaatiliselt tegelema sobiva füüsilisest isikust eestkostja leidmisega eestkostetavale. Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutust, kus laps viibib.
Eestkostjaks olev juriidiline või füüsiline isik peab olema nõus enda eestkostjaks määramisega.
Kohus nimetab lapsele ühe eestkostja, ühisteks eestkostjateks võib nimetada ka abikaasad. Võimaluse korral nimetatakse üks eestkostja ka eestkostet vajavatele õdedele ja vendadele.
Eestkostja ülesanded ja vastutus:
•Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.
•Eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja.
•Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
•Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.
•Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.
Eestkostja vajab kohtu nõusolekut eestkostetava varaga (pärandi- ja kinnisasjatehingud vm) tehtavateks tehinguteks.
Kohus teostab eestkostja tegevuse üle järelvalvet ning võib igal ajal nõuda informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.
Eestkostja volitused ja eestkoste lõpetab kohus. Eestkoste lõppeb samuti seoses eestkostetava surmaga, vanema hooldusõiguse taastumisega, eestkostetava lapsendamisega või eestkostetava täisealiseks saamisega.
Toetus
Riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust kahekümnekordses lapsetoetuse määras.. Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse ja teiste peretoetuste saamiseks peab hooldaja pöörduma pensioniameti poole.
Asenduskoduteenus on reguleeritud
sotsiaalhoolekande seaduses.
Alates 1. jaanuarist 2007 seadustati asenduskodud. Kuigi asenduskoduteenust on lastekodu nime all osutatud aastaid, ei kasutatud seda mõistet seadustes. Nendes kasutati terminit „ööpäevaringne hoolekandeasutuses hooldamine“, mis polnud nii täpne, sest sisaldas laste puhul ka ajutist varjupaigas viibimist.
Asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna.
Asenduskodus võib elada laps, kelle vanemad ei ole võimelised tema eest hoolt kandma, sest:
1.vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
2.vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3.vanema isikuhooldusõigus on piiratud või täielikult ära võetud;
4.vanemad on eelvangistuses või kannavad karistust vanglas.
Samuti on asenduskoduteenusele õigustatud laps, kelle osas on kohtulahend lapse vanematest eraldamise kohta.
Laps võib asenduskodus elada kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni lõpetab päevases õppevormis õpingud, mida on alustanud enne 18-aastaseks saamist. Pärast põhi- või keskhariduse omandamist võib noor jääda asenduskodusse kuni järgmise õppeaasta alguseni juhul, kui ta teeb sisseastumiseksameid kutsekooli, rakenduskõrgkooli või ülikooli bakalaureuse- või magistriõppesse. Samuti võib noor jääda asenduskodusse seni, kuni ta omandab esmase kutse- või kõrghariduse kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis või kõrgkooli bakalaureuse- või magistriõppes.
Riiklikud asenduskodud korraldatakse ümber.
Riik toetab lapse- ja perekesksete asutuste teket uute peremajade ehitamisega. Üldjuhul ehitatakse uued peremajad uude asukohta, et lapsed saaksid asenduskodus elades kasutada kõiki avalikke teenuseid (haridus, tervishoid, kultuur jne).
Ministeerium tegi lastesõbralike peremajade ehitamise plaanidega algust juba 2004. aastal. Tänaseks on valminud peremajad Pärsti vallas, Vinnis, Pärnus ja Narva-Jõesuus. Lähiaastatel on ministeeriumil kavas reorganiseerida kõik riigile kuuluvad asenduskodud.
Uute majade ehitamist finantseeritakse muuhulgas Euroopa Liidu struktuuritoetustest ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vahenditest. Riigile kuuluvate asenduskodude reorganiseerimisel antakse uued peremajad üle kohalikele omavalitsustele.
Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine“ meetme „Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ehitatakse seitsmesse asukohta kokku 29 peremaja. ERF asenduskodude projektide eelarve on kokku (ERF + kaasfinantseering) 10,8 miljonit eurot, sh. on ERF vahendeid 9,2 mln eurot. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames ehitatakse nelja piirkonda kokku 11 peremaja, mille eelarve on kokku 6,6 miljonit Šveitsi franki (ca 5 miljonit eurot), sh. on Šveitsi Konföderatsiooni toetus 5,6 mln franki (ca 4,3 mln eurot).


Asenduskoduperes elavate laste piirarv väheneb järk-järgult: kuni 2010. aastani võis ühes asenduskoduperes elada kuni 10 last, alates 2010. aastast kuni 8 last ning 2015. aastast kuni 6 last.
Kuigi asenduskodu muutub järjest lapsekesksemaks, tuleks võimalusel ikkagi eelistada lapse kasvatamist tema enda perekonnas. Kui see aga osutub võimatuks, siis eelistada lapsendamist, lapsele füüsilisest isikust eestkostja määramist või perekonnas hooldamist. Võrreldes asenduskoduga on need asendushoolduse vormid lapsesõbralikumad, sest tegemist on perekonnaga, mitte lihtsalt pereeluga sarnaste tingimustega.
Asenduskoduteenuse osutamine ja nõuded asenduskodule
Asenduskoduteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kes omab teenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtivat tegevusluba. Kõigi tegevusluba omavate asenduskoduteenuse osutajate andmed kantakse
majandustegevuse registrisse.
Lapse elukohajärgne maavanem, lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus ja asenduskoduteenuse osutaja sõlmivad asenduskoduteenuse osutamiseks halduslepingu. Asenduskoduteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asenduskoduteenuse halduslepingu lisa. Juhtumiplaani vormi
kehtestab sotsiaalminister määrusega.
Lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelev ametnik külastab asenduskoduteenusel viibivat last tema arenguga tutvumiseks ning lapse heaolu hindamiseks vähemalt kaks korda aastas.
Asenduskodu peres peab ööpäevaringselt tööl viibima vähemalt üks kasvatusala töötaja. Kui aga peres on üle poole lastest alla kolmeaastased või raske või sügava puudega, siis peab päevasel ja õhtusel ajal kohal olema täiendavalt veel üks kasvatusala töötaja.
Asenduskoduteenust võib pakkuda ka füüsilisest isikust perevanem, kes elab ööpäevaringselt koos asenduskoduperega.
Seadus kehtestab nõuded kasvatusala töötajate ja perevanemate teovõimele, isiksuseomadustele, haridusele, lastega töötamise kogemusele jmt. Muuhulgas ei tohi kasvatusalatöötaja või perevanem olla kohtulikult karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Samuti kehtib kasvatusala töötajatele ja perevanematele nõue läbida sotsiaaltööalane või pedagoogiline täiendkoolitus, mida neile pakutakse riigi kulul Tervise Arengu Instituudis.
Asenduskoduteenuse osutaja kohustused:
Asenduskoduteenuse osutaja peab tagama asenduskodus viibiva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse ning asenduskodus viibiva lapse kohta käiva teabe ja dokumentide kogumise. Nimetatud kohustuse täpsem sisu on kehtestatud
sotsiaalministri määruses.
Lisaks peab asenduskoduteenuse osutaja:
-teavitama lapse surmaga lõppenud õnnetusest viivitamata politseid ning kõiki halduslepingu osapooli;
-tagama, et temaga lepingulises suhtes olev kasvatusala töötaja vastaks seadusega kehtestatud nõuetele;
-olema valmis asenduskoduteenuse osutamiseks vähemalt neljale lapsele.
Asenduskoduteenuse tervisekaitsenõuded on kehtestatud sotsiaalministri määruses.
Asenduskoduteenuse rahastamine
Asenduskoduteenus on riiklikult rahastatav teenus, mille hinna ning maksimaalse maksumuse asenduskoduteenusele õigustatud lapse kohta kalendriaastas kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
Riigi eraldatav asenduskodus viibiva lapse pearaha laekub lapse elukohajärgsele maavalitsusele, kes maksab teenuse eest asenduskoduteenuse osutajalt saadud arvete alusel.
Hoolekandekontseptsioonis püstitatud eesmärgi saavutamisele – anda asendushoolduse korraldamine ja finantseerimine täies ulatuses üle kohalikule omavalitsusele – aitab kaasa sotsiaalhoolekande seaduses tehtud muudatus, mille alusel on Maavanemal õigus anda kohalikule omavalitsusüksusele halduslepinguga asenduskoduteenuse rahastamise korraldamine koos asenduskoduteenuse halduslepingu sõlmimise õigusega.
Kohalikul omavalitsusel on õigus kasutada saadud raha ülejääki selleks, et arendada või osutada lastele ja peredele suunatud sotsiaalteenuseid, mis ennetavad laste sattumist asenduskodusse.
Võimalust on kasutanud Tallinna linnavalitsus, kes sõlmis Harju maavalitsusega halduslepingu, mille kohaselt korraldab linn ise oma haldusterritooriumil asenduskoduteenuse osutamist.
Lapse paigutamisel hooldamisele väljapoole kohaliku omavalitsuse halduspiirkonda hoolitseb valla- või linnavalitsus tema sidemete säilitamise eest endise kodukohaga, loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks ja aitab kaasa tema elluastumisele.
Elluastumistoetus
Riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse vanemliku hoolitsuseta isikule, kes lapsena kasvas hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping ühekordset elluastumistoetust. Toetust makstakse juhul kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest. Elluastumistoetust makstakse neljakümnekordses lapsetoetuse määras.
Tugiisikuteenus
Euroopa Sotsiaalfondi poolt toetatud tugiisiku teenust asenduskoduteenuselt ja perekonnas hooldamiselt elluastuvatele noortele osutas 2010-2011 Eesti asenduskodu töötajate Liit. Lisainfo www.eatl.ee. Tugiisiku teenuse lõppraport ja teenuse vormid leitavad
siit.
Lapse perekonnas hooldajale ja tema perekonna liikmetele esitatavad nõuded ning hooldaja õigused ja lapse perekonda hooldamisele suunamise protsess on kirjeldatud
sotsiaalhoolekande seaduses.
Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu ning kelle osas ei ole hooldaja perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamisekohustust. Perekonnas hooldamine toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel ning perekonnas hooldamisele suunatud lapse juhtumiplaan on lepingu lisa. Juhtumiplaani vormi kehtestab
sotsiaalminister määrusega.
Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps:
1. kelle vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
2. kelle vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3. kelle vanemate isikuhooldusõigust on lapse suhtes piiratud või täielikult ära võetud;
4. kelle vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas
5. kes on vanematest eraldatud.
Hooldamise leping sõlmitakse üldjuhul siis, kui last ei ole võimalik lapsendada või talle eestkostjat määrata. Perekonnas hooldamisel võib olla kuni neli isikut, kaasa arvatud samas majapidamises elavad alla viieaastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud. Erandjuhul võib hooldatavaid olla rohkem. Ühest perekonnast pärit õed ja vennad jätta kodust ja perekonnast eraldamisel kokku, välja arvatud kui see on vastuolus lapse huvidega.
Lapse perekonda hooldamisele suunamisel ja talle juhtumiplaani koostamisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kui lapse arengutase seda võimaldab, tuleb arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi. Enne nõusoleku andmist on lapsel õigus tutvuda hooldajaks saada soovija, tema perekonna liikmete ja koduga ning saada nende kohta teavet. Hooldaja perekonda elama asumisel on lapsel õigus kaasa võtta oma isiklikud esemed.
Kui täiskasvanud isik (edaspidi hooldaja) soovib oma perekonnas hooldada (kasu)last, pöördub ta avaldusega oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda. Kui hooldaja soovib hooldada konkreetset last, keda ta juba tunneb, pöördub ta lapse elukohajärgse sotsiaalosakonna poole.
Sotsiaaltöötaja tutvustab isikule perekonnas hooldamise põhimõtteid ja tingimusi, uurib hooldaja motivatsiooni ja ootusi ning tutvub hooldaja koduste tingimuste ning pereliikmetega. Hooldaja ning tema täiskasvanud perekonnaliikmed tõendavad allkirjaga, et vastavad sotsiaaltöötaja poolt tutvustatud teenuse pakkumise nõuetele.
Lapse perekonnas hooldamisele ja selle korraldamisele ning hooldamisel kasutatavatele ruumidele esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister
määrusega.
Perekonna sobilikkuse hindamiseks võib sotsiaaltöötaja paluda esitada mitmesuguseid tõendeid. Seejärel läbib hooldajaks soovija Sotsiaalministeeriumi poolt tunnustatud koolituse (PRIDE koolitus), mis aitab tal kasuvanemana paremini toime tulla. Sotsiaaltöötaja annab kirjaliku soovituse koolitusel osalemiseks ning hooldajaks soovija registreerib end koolitusgruppi, mille kohta saab informatsiooni Tervise Arengu Instituudi
kodulehelt. Koolitused toimuvad erinevates maakondades.
Lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus otsustab hooldajaks saada soovija sobivuse last perekonnas hooldama hooldajaks saada soovija ja tema perekonna täisealiste liikmete nõuetekohasuse, sotsiaalnõustamise ning hooldajaks saada soovija kodu külastuse ja koolituse tulemuste põhjal, kui hooldajaks saada soovija on koolituse läbinud, ning sõlmib hooldajaks saada soovijaga kõigi osapoolte nõusolekul lapse perekonnas hooldamise lepingu (edaspidi leping), mis on kooskõlas lapsele koostatud juhtumiplaaniga. Lepingus sätestatakse kõik lepingu mõlemaid osapooli huvitavad õigused ja kohustused. Kui lapse elukoht ja hooldaja elukoht ei ole samas vallas või linnas, teavitab lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus kirjalikult hooldaja elukohajärgset valla- või linnavalitsust lepingu sõlmimisest.
Toetus
Riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust kahekümnekordses lapsetoetuse määras.. Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks.Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse ja teiste peretoetuste saamiseks peab hooldaja pöörduma pensioniameti poole.
Riiklikku toetust ei ole perekonnas hooldajatena õigustatud saama lapse suhtes ülalpidamiskohustusega isikud: vanavanemad, täiskasvanud õed ja vennad. Nimetatud isikud saavad toetust juhul, kui nad on määratud lapse eestkostjaks.
Hooldajal võib olla õigus ka toetustele puuetega inimeste toetuste seaduse alusel, samuti puhkusesoodustustele – nimetatud õigused aitab sotsiaaltöötaja sotsiaalnõustamise käigus igal konkreetsel juhul välja selgitada. Hooldaja peaks huvi tundma ka KOV poolt lastega peredele pakutavate toetuste, teenuste ja muu abi kohta.
Tugiisiku teenus asenduskoduteenuselt ja perekonnas hooldamiselt elluastuvatele noortele.
2010-2011 osutas teenust Eesti asenduskodu töötajate Liit. Lisainfo www.eatl.ee
ESF poolt toetatud teenuse lõppraport ja teenuse vormid leitavad
siit.
Rahvusvahelised dokumendid ja materjalid:
Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele Rec(2005)5. Hoolekandeasutustes kasvavate laste õiguste kohta. (Seletav raport inglise keeles)
ÜRO juhised laste alternatiivseks hoolduseks (
ENG)
Asendushoolduse standardid Euroopas (
EST)(
RUS)
Suunised praktikutele: asendushoolduselt lahkumine ja järelhooldus
(EST;ENG)
Uuringud:
Karu, M. Turk P. (2011) Asenduskodudes kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks
Statistikat vanemliku hoolituseta laste kohta leiab
Sotsiaalministeeriumi kodulehelt või hoolekande statistikat koondavast
h-veebist.
Valitsusvälised organisatsioonid:
Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus koondab enda alla lastele ja noortele suunatud hoolekandeteenuseid pakkuvaid asutusi - eelkõige asendus- ja turvakodusid.
Perekonnas hooldajaid koondab
MTÜ Eesti Kasuperede Liit