Euroopa Liidu kontekstis käsitletakse sotsiaalset sidusust kui mõistet, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevus ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: esiteks, ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ja teiseks sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult."

Sotsiaalne kaasatus tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus - omada li­gipääse ressurssidele ja teenustele, olgu nendeks siis näi­teks võimalus tööd teha, saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, omandada haridust, kasutada infotehnoloogia võimalusi. Sotsiaalne kaasatus on mitmetahuline protsess, kus lisaks sissetulekutele, mida käsitletakse peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel.

Sotsiaalne tõrjutus, vastandina sotsiaalsele kaasatusele tähendab olukorda, kui inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde. Sellised ressursid ja teenused võivad olla näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale.

Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata üksnes rahaliste ressursside puudumisena, üha enam räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest. Vae­sus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Näiteks, majanduslikult vaene inimene on sageli halvema tervisega, rahalises puuduses olevate perede lapsed jäävad sageli ilma heast haridusest, mis omakorda põhjustab vaesust.

Euroopa Liidu Lissaboni tippkohtumisel 2000. aasta märtsis seati ühenduse järgmise kümne aasta strateegilisteks eesmärkideks saavutada jätkusuutlik majandusareng, luua rohkem ja paremaid töökohti ning suurendada sotsiaalset sidusust. Seatud eesmärkide saavutamiseks otsustati rakendada avatud koordinatsiooni meetodit. Teisisõnu, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks lepiti kokku ühised sihtmärgid, kuid abinõud nendeni jõudmiseks saab iga liikmesriik ise valida.

Ühe osa avatud koordinatsioonimeetodi tööst moodustavad sotsiaalse kaitse ja kaasatuse aruanded, millega iga riik teavitab teisi riike ja Euroopa Komisjoni oma strateegiatest ja tegevustest vaesuse ja tõrjutuse vähendamisel ning seab konkreetsed sihid probleemidega tegelemisel. Eesti on avatud koordinatsioonimeetodi raames koostanud kolm sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklikku aruannet.

Sotsiaalse kaasatuse teemalehelt www.sm.ee/kaasatus saab täpsemate teavet valdkonna uudiste, samuti e - kaasatuse projektikonkursside kohta.

Sotsiaalse kaasatuse teemalehel on võimalik tutvuda lähemalt sotsiaalse kaitse ja kaasatusega seonduvate mõistete, kontseptsioonide, eesmärkide, uuringute ja indikaatoritega, samuti sotsiaalse kaitse ja kaasatuse teema arengutega Eestis ja Euroopas. Sotsiaalse kaasatuse teemaleht võimaldab lähemalt tutvuda avatud koordinatsioonimeetodi töö põhimõtetega, Eesti sotsiaalse kaitse ja kaasatuse ühismemorandumi ning riiklike aruannetega. Kõigil soovijatel on võimalik anda tagasisidet ja esitada küsimusi.