1. Mida saab STARi abil teha? STAR võimaldab:

•  registreerida abivajavate isikute pöördumisi
• algatada ja menetleda sotsiaaltöö juhtumeid
• määrata isikutele sotsiaalteenuseid ja -toetusi
• kirjeldada abivajavaid isikuid ja nende sotsiaalset võrgustikku (sh leibkonnaliikmeid)
• teostada infohankepäringuid teistesse riiklikesse andmekogudesse (Sotsiaalkindlustusamet, Haigekassa, Rahvastikuregister)
• planeerida ja registreerida toiminguid
• kirjeldada sotsiaalvaldkonna abinõusid ehk sotsiaalteenuseid ja -toetusi ning muu abi liike, sh konkreetse meetme sihtrühmi, hindu jne
• hallata haldusasutuste ja teenuseosutajate andmeid ning sõlmitud lepingute infot
• hallata asutuse töötajate andmeid
• teenuseosutajatel registreerida teenuseosutamist ning esitada kuluaruandeid haldusasutustele

2. Milliseid toetuseid ja teenuseid tuleb STAR kaudu määrata? Kehtiv sotsiaalhoolekande seadus kohustab omavalitsusi STARis määrama vaid toimetulekutoetust ja puudega isiku hooldamise eest makstavat toetust. Muude toetuste ja teenuste määramine, samuti juhtumitöö dokumenteerimine STARi abil on hetkel vabatahtlik, kuid siiski väga soovitatav  - see võimaldab saada paremat ülevaadet kliendiga tehtud ja tehtavast tööst ühtses keskkonnas.

3. Milliseid toetuseid ja teenuseid ei hakata STARi kaudu määrama? Kuna põhiandmetena ei või koguda andmeid mitmesse andmekogusse, siis on hetkel välistatud sotsiaalteenuste osas rehabilitatsiooniteenuse, töötamise toetamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, igapäevaelu toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse ja ööpäevaringse hooldamise teenuse andmete sisestamine STAR-i juhul, kui tegemist on üksnes riigieelarvest rahastatavate teenustega. Reeglina on nende teenuste puhul tegemist riigi poolt osaliselt või täielikult finantseeritud teenustega, mille andmed kajastuvad Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis.
Omavalitsused ei pea STAR-is määrama nn universaalseid sotsiaaltoetusi, mida makstakse isikutele sõltumata nende majanduslikust olukorrast, toimetulekuvõimest ja individuaalsest abivajadusest. Registris tuuakse vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele ja sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri asutamise ja selle pidamise põhimäärusele välja siiski ka nimetatud toetuste kirjeldused, võimaldamaks saada ülevaadet omavalitsuste poolt makstavate toetuste ulatusest. Siiski soovitame omavalitsustel klientidega tehtud tööst täielikuma ülevaate saamiseks kaaluda ka selliste toetuste määramist STARi abil.

4. Millal saab STARis hakata teenuseid määrama? Teenuste funktsionaalsuse kasutuselevõtt toimub pilootprojektina  alates 2011.aasta aprillikuust 5-s omavalitsuses. Sõltuvalt selle projekti tulemustest paneme paika edasised plaanid. Eesmärgiks on teenuste määramise laiem rakendamine alates 2012.aasta algusest.

5. Kas ka abivahendeid hakatakse määrama STAR kaudu? Hetkel mitte, sest abivahendite teenuse korraldus on põhjalikul ümberkujundamisel. On siiski üsna tõenäoline, et tulevikus hakatakse selleks STARi kasutama.

6. Kes ja milliseid andmeid saab näha ja muuta klientide ja menetluste osas. Kas omavalitsuse  sotsiaaltöötaja saab näha neid andmeid kliendi kohta, mida on sisestanud teised sotsiaaltöötajad (nt kui klient kolis teise omavalitsusse)? Ühe kohaliku omavalitsuse piires on kõigil sotsiaaltöötajatel ligipääs selles omavalitsuse korraldatavate menetluste infole nii klientide kui menetluste osas (v.a  ligipääsupiiranguga menetlused). Küll peab silmas pidama, et kõik andmete vaatamised ja muutmised salvestatakse logifailides ning vajadusel on võimalik  andmete võimalikku väärkasutamist kontrollida, samuti tehakse vastutava töötleja poolt pistelist kontrolli. Teise kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja näeb isikule algatatud menetluste üldinfot. Kliendi detailsemaid andmeid näeb sotsiaaltöötaja ainult isikule menetluse algatamise järel.

7. Kas omavalitsuse järelevalveametnik saab  ka oma töötajate logiraamatut vaadata – see on tema kohustus? Hetkel  on  järelvalvefunktsioon realiseeritud vaid vastutava töötleja (Sotsiaalministeerium) tasandil.  Volitatud töötleja peab järgima nõudeid ja kui tekib kahtlus andmete väärkasutamisest, siis sellest teavitama vastutavat töötlejat, kes probleemiga tegeleb.

8. Milliseid päringuid teistesse registritesse on võimalik teha? STARis on võimalik teha 3 liiki päringuid.

• Otsingupäringud võimaldavad otsida andmeid rahvastikuregistrist nii isiku nime, isikukoodi kui aadressi alusel ilma isikule menetlust algatamata. Samuti on võimalik pärida andmeid teenuseosutajate kohta Majandustegevuse registrist, Äriregistrist ja Krediidiinfost.
• Kliendivaates on võimalik pärida kliendi puude ja töövõimekaotuse andmeid Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi infosüsteemist ning vajadusel värskendada käsitsi Rahvastikuregistri andmeid.
• Menetluse päringutega saab pärida isikupõhiseid andmeid Rahvastikuregistrist, Haigekassast ja Sotsiaalkindlustusametist.
  Rahvastikuregister – elukohaandmed (sh ka varasemad), kontaktandmed, välja antud dokumentide andmed, seosed teiste isikutega;
  Haigekassa – kindlustatuse andmed, perearsti andmed;
  Sotsiaalkindlustusamet – makstud toetuste, hüvitiste ja pensionide andmed, erihoolekandeteenuse osutamise ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu andmed.

9. Kas päringuvõimalused tulevikus laienevad? Jah, 2011.aasta III kvartalisse on planeeritud Töötukassa X-tee teenuse rakendamine. Täieliku loetelu andmekogudest, millega on plaanis liidestuda, leiate andmekogu põhimäärusest.

10. Kas kõik menetlusega seonduvad dokumendid tuleb skaneerida? Kui omavalitsuses on sellised võimalused ja soov, siis on võimalik salvestada dokumente nii menetluse juurde (menetluse dokumendid) või ka konkreetse toimingu juurde (toimingu dokumendid). See ei ole aga tingimata kohustuslik. Kui dokument on elektroonilisel kujul  olemas nt dokumendihaldussüsteemis, on võimalik lisada menetluse või toimingu dokumendi aknasse  link või viide sellele dokumendile.

11. Millised on  riistvarale ja internetiühendusele seatud nõuded? Kuidas tagatakse, et  program töötab  kõigis  omavalitsustes normaalse kiirusega?  STAR-i kasutamiseks on kasutajal vaja standardkonfiguratsiooniga arvutit, milles on internetilehitsejaks installeeritud Internet Explorer (alates versioonist 6.0) või Mozilla Firefox (alates versioonist 2.0), ja püsiühendusega (minimaalse allalaadimiskiirusega 1 Mb/sek) internetti. Arvuti operatsioonisüsteemiks võiks soovituslikult olla Windows, samas on STAR-i kasutamine võimalik ka Linuxi operatsioonisüsteemi baasil, kuid mitte Mac operatsioonisüsteemis. Lisavarustusena on vaja kasutaja ID-kaarti ja selle lugejat, ID-kaardi PIN-koode ja ID-kaardi kehtivaid sertifikaate. Ekraani suurus optimaalseks pildi kuvamiseks on 17” ja enam. STARi kasutamine on aga võimalik ka väiksema arvutiekraani suurusega, kuid sellisel juhul tuleb kasutajal ekraanipildi kuvamiseks seda kerida. Kui teil on siiski pidevalt probleeme süsteemi töökiirusega, palun võtke esmalt ühendust asutuse IT spetsialistiga ning kui probleemile lahendust ei leita, siis STAR registri juhiga.

12. Kas STARi saab kasutada kõigi veebilehitsejatega? Vt eelmine punkt. Internet Explorer 9 kasutuselevõtul paluge IT spetsialisti abi, kui süsteem ei kuva kõiki alammenüüsid korrektselt. Tõenäoliselt on sellisel juhul vajalik muuta brauseri seadeid (compatibility view).

13. Mida peab silmas pidama süsteemist väljalogimisel? Kui lahkute arvuti tagant, siis logige süsteemist välja, eemaldage ID kaart ning kindlasti sulgege ka brauseri aken! Vastasel juhul ei lõpetata sessiooni korrektselt ning sõltuvalt arvuti seadetest võib jääda võimalus ilma ID- kaardita uuesti sisse logida.

14. Kas STARi võib kasutada ka WIFI võrku kasutades? Keelatud on turvamata avaliku wifi kasutamine.

15. Millised saavad olema STARi järgmised edasiarendused? Millal neid teha planeeritakse? 2011. aasta arenduskavas on kasutusmugavuse tõstmine,  juhtumiplaani ja perepildi arendus ning teenuste funktsionaalsuse täiendamine vastavalt pilootprojekti käigus saadavale tagasisidele. Samuti on eesmärgiks luua liidestus Töötukassa andmekoguga.

16. Mis saab SISist edasi? Riikliku Sotsiaalregistri (SIS-i) likvideerimine on reguleeritud Sotsiaalhoolekandeseaduses. SIS oli omavalitsustele kättesaadav kuni 31.03.2011, peale seda tähtaega ei ole SISi kasutamine lubatud.  Vajadusel on omavalitsustele jäetud võimalus registreerida SIS  omavalitsuse andmekoguna ( kogu vajaliku menetlusprotseduuriga Andmekaitseinspektsioonis (AKI)  ja  Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA).

17. Kuidas on võimalik saada statistikat STARi kantud andmete osas? Palun pöörduge täpse andmesooviga registrijuhi poole. 2013.aastasse on planeeritud sotsiaavaldkonna andmeaida I etapi kasutuselevõtt, mis võimaldab paindlikumat andmekasutust nii omavalitsustele, maavalitsustele, Sotsiaalministeeriumile kui ka laiemale avalikkusele.

18. Kuidas hakatakse edaspidi esitama statistilisi aruandeid? Toetuste ja teenuste osas, mida kõikselt määratakse STARi kaudu, kaob ajapikku vajadus esitada eraldi aruandeid. Hetkel säilib siiski senikehtinud kord. STARi kantud andmete osas teeb väljavõtte Sotsiaalministeeriumi andmehaldur ja edastab omavalitsustele.