Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) on riigi keskne andmekogu/infosüsteem, mis on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö korraldamiseks.

STARi loomise peamine eesmärk on arendada välja elektroonne töökeskkond, mis aitab sotsiaaltöötajal oma tööd senisest hõlpsamini korraldada -  osutada isikule vajalikku abi võimalikult sihitatult ja kiiresti ning optimaalse töömahu ja kulutustega.
Uus veebipõhine infotehnoloogiline lahendus annab võimaluse sotsiaaltöö juhtumite juhtumipõhiseks menetlemiseks, sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamiseks ning toimingute administreerimiseks ja dokumenteerimiseks e elektroonilise toimiku pidamiseks. Luuakse ka  eeldused elektroonsete päringute ja infovahetusteenuste arendamiseks teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega, mis omakorda võimaldab registrit kasutaval sotsiaalametnikul saada oma tööülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja informatsiooni operatiivsel ja mugaval moel.

Lisaks sotsiaaltöötajate põhiliste  tööprotsesside toetamisele omab STAR muidki positiivseid „mõjusid“:

• Keskse andmekogu kasutusevõtt aitab ühtlustada ning ka arendada sotsiaalvaldkonnas kasutatavat terminoloogiat, klassifikatsioone ja tööprotsesse, mis muu hulgas näiteks toetab ühesugust arusaamist kehtestatavatest ja rakendatavatest meetmetest, võimaldab infovahetust teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega jne.
• Sotsiaalteenuste osutajate jaoks tekib elektrooniline kanal infovahetuseks ja asjaajamiseks kohalike omavalitsustega, kes isikuid teenuste saamisele suunavad. Sotsiaalteenuste osutajad hakkavad registri kaudu saama infot teenusele suunatud isikute kohta ning edastama kohalikele omavalitsustele enda poolt teenuste osutamise aruandeid ja arveid osutatud teenuste eest.
• Isikutel tekib võimalus enda kohta registrisse kogutavate isikuandmete, samuti enda kohta tehtud otsuseid puudutava info nägemiseks elektroonse kanali kaudu.
• Luuakse eeldused elanikele suunatud e-teenuste arendamiseks tulevikus, nt sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi taotluste elektroonseks esitamiseks, kohalike omavalitsuste ning teenusepakkujate pakutavate sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi kohta teabe levitamiseks ja avaldamiseks jms.
• Luuakse eeldused ametkondliku ja riikliku statistika operatiivsemaks ja kvaliteetsemaks tootmiseks sotsiaalvaldkonnas (sh üleminek nn teenusepõhiselt statistikalt isikupõhisele statistikale). Registri asutamise ja kasutuselevõtuga väheneb senise statistilise aruandluse maht ning sellega seoses ka aruannete esitajate ja aruannete kontrollijate koormus.
• Tekivad täiendavad võimalused järelevalve teostamiseks ja tõhustamiseks nii sotsiaaltöö juhtumite menetlemise ning abi osutamise üle kui ka andmekogu pidamise ja andmete töötlemise nõuetele vastavuse üle.

Mida tähendab STARi kasutuselevõtt kliendi jaoks?

Kuna STARi üks eesmärke on arendada ja standardiseerida juhtumitööd, peaks pikemas perspektiivis paranema ja ühtlustuma sotsiaaltöö kvaliteet kõigis omavalitsustes ja sellest tulenevalt paranema ka abi kvaliteet, mida kliendid saavad.

Isiku andmed ning temaga tehtavad toimingud koondatakse ühtsesse elektroonsesse toimikusse, kuhu salvestuvad ka andmete sisestanud sotsiaaltöötaja andmed. Isikul saab olema võimalus jälgida oma menetluse üldandmeid üle Xtee nt nägemaks, kas abinõu rakendamise otsus on tehtud.
Andmepäringute  realiseerimine üle Xtee vähendab isikute koormust erinevate dokumentide kogumisel erinevatest ametiasutustest

Seni on suur osa sotsiaaltööd toimunud nö paberil, mis on infohalduse mõttes keeruline olukord.
STARi rakendamisega  paraneb andmevahetus sotsiaaltöötajate ja erinevate omavalitsuste vahel. Kui inimene kolib ühest omavalitsusest teise, siis liigub tema kohta käiv informatsioon koos temaga ning sotsiaaltöötaja saab kiiresti adekvaatse ülevaade kliendi probleemidest ning varasematest juhtumitest.

Mida STAR võimaldab?

STAR võimaldab sotsiaaltöö toiminguid läbi viia elektroonses keskkonnas, sealhulgas:

• kirjeldada sotsiaalvaldkonna abinõusid ehk sotsiaalteenuseid ja -toetusi ning muu abi liike, sh konkreetse meetme sihtrühmi, hindu jne
• kirjeldada sotsiaaltööga seotud haldusasutuse ja sotsiaalteenuse osutaja töötajaid, sh nende haridustaset, ametit, kontaktandmeid jne
• registreerida abivajavate isikute pöördumisi ja teenustele suunamist/saabumist; määrata neile sotsiaalteenuseid ja -toetusi või muud abi; algatada ja menetleda sotsiaaltöö juhtumeid, kirjeldada juhtumi võrgustiku liikmeid jne
• kirjeldada abivajavaid isikuid ja nende sotsiaalset võrgustikku
• teostada infohankepäringuid teistesse riigi infosüsteemidesse ja andmekogudesse, saada ja vahetada töö tegemiseks vajalikku informatsiooni
• planeerida tegevusi, pidada arvestust isikute, tegevuste ning kulude kohta; teenuseosutajatel mugavalt registreerida teenuseosutamist ning esitada kuluaruandeid haldusasutustele
• STARi funktsionaalsus on realiseeritud valmisolekuni, kus süsteemist on võimalik genereerida standardiseeritud failitüüp, mida saab kasutada pangasüsteemide sisendina ning mis ühildub omavalitsuste raamatupidamisarvestuse tarkvaradega.

Juhtumimenetluse läbiviimisel salvestub registrisse elektroonne toimik, mis sisaldab ülevaadet läbiviidud toimingutest, lisatud dokumentidest, esitatud taotlustest ning vastuvõetud rakendusotsustest. Menetlust saab vajadusel üle anda teisele menetlusekorraldajale või kehtestada sellele ligipääsupiirangud.

Kes on STARi kasutajad?

Registri kasutajateks on kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste volitatud sotsiaalametnikud ning sotsiaalteenuste osutajad, samuti Sotsiaalministeeriumi töötajad. Registri kasutajaõiguste andmine toimub rollipõhiselt, st registri kasutaja õigused on piiratud tema ametikohast tulenevate tööülesannetega ja volitustega, et kindlustada andmete nõuetekohane töötlemine registris ning registrisse kantavate ja seal sisalduvate isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete kaitse.
STAR loob eeldused ja võimalused tulevikus ka erinevate e-teenuste arendamiseks sotsiaalhoolekandes, näiteks isikutel elektroonsete taotluste esitamiseks, menetluse kulu ja otsuste jälgimiseks, enda kohta registrisse kantud andmetest ülevaate saamiseks jms.

Mis oli enne STARi?

Sotsiaalvaldkonnas on seni üleriigilise andmekoguna olnud kasutusel sotsiaalhoolekande seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 08. juuli 1999. aasta määrusega nr 214 asutatud riiklik sotsiaalregister. Infotehnoloogiliselt on riikliku sotsiaalregistri näol tegemist samale infotehnoloogilisele platvormile loodud, kuid eraldiseisvalt toimivate kohalike omavalitsuste sotsiaalinfosüsteemidega (SIS).
SISis administreeritakse vaid väga piiratud arvu toetusi ja teenuseid, suur osa sotsiaaltööd on seni dokumenteeritud paberkandjatel.
Riiklik sotsiaalregister on algselt arendatud ühe meetme – toimetulekutoetuse – taotluste menetlemiseks ja toimetulekutoetuse määramiseks. Sobivama infotehnoloogilise lahenduse puudumisel on kohalikud omavalitsused püüdnud riikliku sotsiaalregistri kaudu administreerida ka muid sotsiaaltöö toiminguid ning kanda sinna ka teiste kohalike sotsiaaltoetuste ja -teenuste taotlemise ja osutamisega seonduvaid andmeid. Samuti on osa kohalikke omavalitsusi enda kasutuses olevat sotsiaalinfosüsteemi arendanud vastavalt oma vajadustele, mille tulemusena erinevate kohalike omavalitsuste sotsiaalinfosüsteemide funktsionaalsus ja kasutusala varieeruvad.

Miks oli vaja luua uus infosüsteem?

Kasutusel oleval riiklikul sotsiaalregistril on mitmeid puudusi, millest peamistena võib loetleda järgmised:

• Riikliku sotsiaalregistri funktsionaalsus on piiratud ega vasta sotsiaalvaldkonnas toimunud arengutele ning nendest tulenevatele vajadustele.
  Riikliku sotsiaalregistri funktsionaalsus ei võimalda sotsiaaltöö juhtumite ja menetluste administreerimist vastavalt SHS-s kehtestatud juhtumikorraldusliku sotsiaaltöö põhimõtetele. Muu hulgas on riiklikus sotsiaalregistris puudunud võimalused sotsiaaltöö subjektiks oleva isiku sotsiaalse võrgustiku (va leibkond) ning konkreetse juhtumi lahendamisega tegelevate võrgustikuliikmete kirjeldamiseks.
  Tulenevalt riikliku sotsiaalregistri hajusregistri iseloomust on registril puudunud ühtne andmebaas registrisse kantud isikute andmete kohta ning vastavad andmed on kantud selle omavalitsuse sotsiaalinfosüsteemi, kelle poole isik on pöördunud. Sellest tulenevalt võivad samade isikute andmed olla kantud mitmesse kohaliku omavalitsuse sotsiaalinfosüsteemi ning sotsiaalametnikul on puudunud võimalus kontrollida, kas isik on sama abitaotlusega pöördunud ka mõne teise omavalitsuse poole või on talle sama abi juba mõne teise omavalitsuse poolt osutatud. Seega ei võimalda kasutusel olev register efektiivset järelevalvet ressursside kasutuse ning kohalike omavalitsuste tegevuste dubleerimise üle. Ka on isiku elukoha muutumisel tulnud tema andmed uuesti vastava kohaliku omavalitsuse sotsiaalinfosüsteemi kanda.
• Riikliku sotsiaalregistri infotehnoloogiline lahendus on aegunud ega vasta riigi infosüsteemi koosvõime raamistiku põhimõtetele ning infotehnoloogia valdkonnas toimunud arengutest tulenevatele võimalustele.
  Riikliku sotsiaalregistri toimimine hajusregistrina ei toeta ühtsete klassifikaatorite ja muude standardite kehtestamist ja kasutuselevõttu sotsiaalvaldkonnas. Samuti ei toeta registri tehniline arhitektuur andme- ja infovahetust kohaliku omavalitsuse sotsiaalinfosüsteemide vahel ega ka teiste riigi infosüsteemidega.
• Riikliku sotsiaalregistri piiratud funktsionaalsus ja hajusregistri ülesehitus seab piirangud registrisse kantavatele ja seal sisalduvate andmetele ning nende terviklikkuse ja õigsuse tagamise võimalustele.
  Riiklikust sotsiaalregistrist saadavate andmete sisu ja kvaliteet on ebapiisav, et toetada sotsiaalhoolekandepoliitikate analüüsi, tõenduspõhist hindamist ja kujundamist ning valdkondlike juhtimisotsuste langetamist. Kasutusel olev register ei võimalda isikupõhist statistika kogumist, kuna sama isik võib olla kirjeldatud abisaajana mitme omavalitsuse sotsiaalregistris ning kohalike registrite andmete ühendamine ei ole isikukirje tasemel võimalik.
• Riikliku sotsiaalregistri hajusregistri iseloom raskendab vastutaval töötlejal registri nõuetekohase toimivuse jälgimist ja tagamist.
  Eelnevast tulenevalt on riikliku sotsiaalregistri hajusregistrina pidamiseks ja arendamiseks kui ka täiendavaks sotsiaalhoolekandealaseks statistiliseks aruandluseks vajalikud kulutused suured ja ebaotstarbekad.

Seega on kasutusel oleva riikliku sotsiaalregistriga seotud mitmeid puudusi ja probleeme, mida ei ole võimalik lahendada olemasoleva registri arendamisega. STAR hõlmab senise riikliku sotsiaalregistri põhifunktsionaalsust ning loob eeldused ja võimalused eelnevalt kirjeldatud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks.

Millal võetakse STAR kasutusele?

STAR rakendub 01. aprillist 2010. aastal, mil tekib kohustus kanda toimetulekutoetuse ja hooldamise  eest makstava toetuse taotlemiseks ja maksmiseks vajalikud andmed ning hoolduse seadmise ja hooldaja määramise andmed STARi.

Kohalikud omavalitused võivad STARi kasutusele võtta ka laiemalt (ka muude toetuste ja teenuste administreerimiseks), kuid esialgu ei ole see kohustuslik.
Vabatahtlik rakendamine võimaldab STARi paindlikku kasutusele võtmist vastavalt kohalike omavalitsuste suutlikkusele. Näiteks tuleb juhtumipõhise lähenemise rakendamiseks eelnevalt süsteemi sisestada nii haldusasutused, teenuseosutajad ja abinõud kui ka teenuseosutamise lepingud haldusasutuste ja teenuseosutajate vahel. Antud andmete esmakordne sisestamine on ajamahukas tegevus ning kogu süsteemi funktsionaalsuses orienteerumine mitte kõige lihtsam.

Järkjärgult laieneb STARi kasutamise kohustuslikkus, kuid vastavad otsused tehakse peale esmase rakendamise edukuse analüüsi, võimalike probleemide likvideerimist ning täiendavate arenduste valmimist.

Mida kujutab STAR endast infotehnoloogiliselt?

Infotehnoloogiliselt on tegemist veebipõhise infosüsteemiga, mille kasutamiseks tuleb kasutajal end ID-kaardiga autentida. See loob eeldused kõigi registritoimingute personaliseeritud monitoorimiseks ja võimalike väärkasutuste tuvastamiseks. Alternatiivse võimalusena on süsteemi registreeritud kasutajatele (kasutaja peab olema eelnevalt isikukoodiga süsteemi kasutajaks registreeritud) võimalus ennast identifitseerida ka isiku enda poolt loodud kasutajatunnuse ja parooliga.

STAR on täisdigitaalne kolmekihiline infosüsteem. Relatsiooniline andmebaas (Oracle’i standardtoote põhine), äriloogiline vahekiht (Websphere AS toote põhine) ja veebipõhine esitluskiht on kõik kokku seotud eritarkvara rakendusega. Selline registri ülesehitus põhineb kaasaegsel lähenemisel ja tagab süsteemi näitajate paremad tulemused.

Registri turvaklass on K2T2S2, mis on määratletud infosüsteemi käideldavusnõuetega, milleks on:

1. Kokkulepitud tööaeg on esmaspäevast reedeni kl 8:00–19:00.
2. Käideldavuse turvaosaklass on K2, sest andmete mittekättesaamine põhjustab tõenäoliselt olulise takistuse registri kasutajatele oma ülesannete täitmiseks. Teenusetasemeleppes on STAR-i turvaklassi täpsustamiseks märgitud lubatud planeerimata katkestuste kogukestuseks 54 tundi aastas, mis tähendab ligikaudu 61 minutit nädalas. Arvestades STAR-i kokkulepitud tööaega ja lubatud planeerimata katkestuste kogukestust, on STAR-i tegelik käideldavus 98,15%.
3. Tervikluse turvaosaklass on T2, sest suuremahuline tervikluskadu põhjustab tõenäoliselt olulise takistuse registri kasutajatele oma ülesannete täitmiseks.
4. Konfidentsiaalsuse turvaosaklass on S2, sest andmekogu sisaldab delikaatseid isikuandmeid.
   Registri turbeaste tuleneb otseselt ISKE turbeetaloni kolmeastmelisest standardist ja võetakse kõrgeima näitaja järgi, milleks on tase 2. Teise taseme korral ei saa infosüsteemi turbetase olla väiksem kui M.

Millised nõuded seab STARi kasutamine  kasutajatele riistvara osas?

STARi kui veebipõhise infosüsteemi kasutamiseks on kasutajal vaja standardkonfiguratsiooniga arvutit, milles on internetilehitsejaks installeeritud Internet Explorer (alates versioonist 6.0) või Mozilla Firefox (alates versioonist 2.0), ja püsiühendusega (minimaalse allalaadimiskiirusega 1 Mb/sek) internetti. Arvuti operatsioonisüsteemiks võiks soovituslikult olla Windows, samas on STAR-i kasutamine võimalik ka Linuxi operatsioonisüsteemi baasil, kuid mitte Mac operatsioonisüsteemis. Lisavarustusena on vaja kasutaja ID-kaarti ja selle lugejat, ID-kaardi PIN-koode ja ID-kaardi kehtivaid sertifikaate. Ekraani suurus optimaalseks pildi kuvamiseks on 17” ja enam. STARi kasutamine on aga võimalik ka väiksema arvutiekraani suurusega, kuid sellisel juhul tuleb kasutajal ekraanipildi kuvamiseks seda kerida.

Millised on STARi kasutuselevõtuga seotud riskid ja mida tehakse nende leevendamiseks?

STARi ülesehituse, funktsionaalsuse ning kasutatud infotehnoloogiliste lahenduste erinevus seni kasutusel olnud riiklikust sotsiaalregistrist võib raskendada registri kasutuselevõttu. Uue süsteemi kasutuselevõtt on suur muutus ning mõningane vastuseis ning kartus sotsiaaltöötajate poolt on kindlasti mõistetav. 

Ühegi uue infosüsteemi rakendamine ei õnnestu tõenäoliselt kunagi päris probleemideta.  Samas on tekkida võivad probleemid kaardistatud ning nende vältimiseks ette võetud reaalsed sammud.
Ühelt poolt näeme ette probleeme, mis seostuvad kasutusoskuse ebaühtlase omandamisega, töökoormuse mõningase kasvu ning motivatsiooniga, teisalt aga ei saa kunagi 100protsendiliselt välistada ka tehnilisi probleeme ja vigu süsteemis, mis selguvad alles reaalse kasutuse käigus.

Kõigi nende riskide maandamiseks tehti otsus võtta register  kohustuslikuna kasutusele 01. aprillist 2010. aastal vaid piiratud funktsionaalsuse osas ning ülejäänud osas jääb registri kasutamine esialgu vabatahtlikuks.

1. Kasutusoskus
   Sotsiaalministeerium korraldas ESF vahendite toel  2009.aasta lõpus esmase  STARi tutvustava koolituse ning märtsis 2010 (e vahetult enne süsteemi kasutuselevõttu) toimuvad jätkukoolitused kõigile soovijatele.
   Kasutajatele tehakse kättesaadavaks süsteemi kasutusjuhend (ka vene keeles), sõnastik (ka vene keeles) ning protsessijuhised, mis samuti aitavad töö käigus tekkivatele küsimustele vastuseid saada.
   Süsteemi rakendamise toetamiseks on Sotsiaalministeeriumis tööle võetud ka kasutajatoed, kes on alates märtsi keskpaigast  valmis kasutajaid igakülgselt nõustama.
    
   Eesmärk on tagada kõigi sotsiaaltöötajate piisav pädevus kohustuslike meetmete administreerimisel. Samas sõltub väga palju ka sotsiaaltöötajate endi motiveeritusest ja valmisolekust nö „vanast lahti lasta“. STARi koolituskeskkond on olnud vabalt kättesaadav kõigile sotsiaaltöötajatele alates 2009.aasta oktoobrikuust ning iseseisev katsetamine igati soositud.
2. Töömaht
   STARi rakendamine langeb paraku perioodi, kui  majanduslangusest tingituna on hüppeliselt kasvanud nt toimetulekutoetuse  taotlejate arv ning seetõttu suurenenud ka sotsiaaltöötajate töökoormus. Toimetulekutoetuse maksmisel suureneb töökoormus ühekordselt aprillis, kui uude süsteemi on vaja sisestada mõnevõrra rohkem andmeid. Veidi võtab aega ka kasutusvilumuse teke. Järgnevatel kuudel korduvtaotluste sisestamine ei võta kauem aega kui vanas süsteemis.
3. Sotsiaaltöö korraldus
   Registri kasutuselevõtu üks põhilistest riskidest on sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi kirjeldamise ja osutamise protsesside varieeruvus kohalikes omavalitsustes. Nii võib teatud kohalikus omavalitsuses rakendatud praktika erineda STAR-is loodud ühtsest funktsionaalsusest ning tekkida vajadus seniste praktikate ja töökorralduse korrigeerimiseks ja muutmiseks.

STAR süsteem on läbinud korduvaid testimisi nii arendaja kui tellija poolt. Testimisse on olnud kaasatud ka sotsiaaltöötajaid. Samas on näidanud üldine praktika teiste riiklike infosüsteemidega, et töös reaalsete andmetega võib tekkida probleeme, mida ei ole võimalik tuvastada standardtestimise käigus ning mis  vajavad kiiret reageerimist. Rakendatavale süsteemile kehtib tootja garantii 12 kuud,  mille jooksul ilmnevad süsteemi tõrked kõrvaldatakse võimalikult kiiresti peale teate saamist.

Probleemid võivad ilmneda seoses kohaliku internetiühendusega, riistvaraga.
Selles osas on Riik täna käivitanud mitmeid arendusprojekte, mis võimaldavad vähendada selle riski ilmnemise tõenäosust. Infosüsteemi kasutamiseks kehtestatud minimaalsed nõuded ei ole kindlasti liiga kõrged arvestades vajadusi ka teiste süsteemidega tööks.

STAR ei ole nn aegkriitiline süsteem – abivajaja taotluse saab sotsiaaltöötaja vastu võtta ka paberil ning sisestada  andmed nt internetiühenduse taastumisel.

Millised on registri arendamise ja  majutamisega seotud kulud?

I etapi arendustööd  - 8,7 miljonit krooni
Koolitus  2,3 -2,4 miljonit krooni (ESF vahendid)
Vajalikud on mõned  jätkuarendused (sh liidestumised vajalike riiklike registritega), milleks 2010.aastal on planeeritud  vahendid.

Kohalikele omavalitsustele, maavalitsustele ja sotsiaalteenuste osutajatele registri kasutamisega otseseid rahalisi kulutusi ega investeeringute vajadust ei kaasne, eeldusel et registri kasutajateks on nendes asutustes juba töötavad sotsiaalametnikud, kes kasutavad praegu oma töös riiklikku sotsiaalregistrit ja/või menetlevad ja dokumenteerivad oma tööd paberdokumentidega, ja neil on andmeregistri kasutamiseks olemas juurdepääs interneti püsiühendusega arvutile ning infosüsteemi sisselogimiseks ID-kaart. STAR-i kasutajate väljaõpe eelmainitud koolituste näol on osalejatele tasuta.