Mis on  eriarsti lähtetoetus?

1. juunist 2012 rakendub eriarsti lähtetoetuse süsteem, millega soovime motiveerida alustavaid eriarste sh perearste valima oma karjäärikohaks Eesti piirkonnad, kuhu kvalifitseeritud arstide leidmine on praktikas osutunud keeruliseks.

Lähtetoetusega luuakse toetusmeede eriarstidele, kes alustavad residentuuri lõpetamise järel esmakordselt tööd üld- ja kohalikes haiglates või alustavad esmakordselt tegutsemist nimistuga perearstina väljaspool Tallinna ja Tartu tõmbekeskuseid ning nendega piirnevaid alasid.

 

2012. aastal esitatud eriarsti lähtetoetused:

19. septembri 2012. a seisuga on esitatud 1 eriarsti lähtetoetuse taotlus.

Lähtetoetuse saamiseks 2012. aastal esitab lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst hiljemalt 2012. aasta 31. oktoobriks kirjaliku taotluse Sotsiaalministeeriumile. Esitatud taotluse alusel lähtetoetuse andmine otsustatakse 2012. aastal.

 

 

Lähtetoetust võib taotleda arst, kes:

1) on lõpetanud residentuuri ning omandanud anestesioloogia, erakorralise meditsiini, laborimeditsiini, peremeditsiini, radioloogia, sisehaiguste või üldkirurgia eriarstiabi eriala;

2) asub 12 kuu jooksul residentuuri lõpetamisest arvates omandatud erialal esmakordselt tööle või tegutsema eriarstina kohalikus või üldhaiglas ja

3) töötab või tegutseb eriarstina või nimistuga perearstina töökoormusega vähemalt 40 tundi nädalas.

Peremeditsiini eriala omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub perearstina tegutsema perearsti nimistu alusel ning perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht asuvad väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid.

Lähtetoetuse taotlemine ja selle suurus

2012. kalendriaastal võivad lähtetoetust taotleda arstid, kes lõpetavad residentuuri ning omandavad seaduses nõutava eriarstiabi eriala selle aasta sees.

Sotsiaalministeerium otsustab lähtetoetuste andmise hiljemalt kalendriaasta 1. detsembriks. Lähtetoetus makstakse arsti pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates. Ministeerium teeb lähtetoetuse andmise või selle andmisest keeldumise otsuse taotlejale teatavaks seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest Lähtetoetuse saamiseks 2012. aastal peab arst esitama Sotsiaalministeeriumile taotluse hiljemalt 2012. aasta 31. oktoobriks.

Kui lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst, kes on lõpetanud 2012. aastal, esitab taotluse hiljem kui 31. oktoober, menetletakse tema taotlust 2013. aastal.

Eriarsti lähtetoetuse väljamaksmisega seonduv on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 541- 542 ja §-s 664 ning sotsiaalministri 24. mai 2012. aasta määruses nr 17  „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“.

Lähtetoetuse suurus ja ülemmäär sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses. Selle aasta riigieelarve seaduse kohaselt on eriarsti lähtetoetuse ülemmäär 15 000 eurot, mis makstakse välja ühes osas. Kokku on sel aastal lähtetoetuste maksmiseks planeeritud 150 000 eurot. Igale eriarstile makstav lähtetoetuse suurus sõltub taotlejate arvust, kellele antud kalendriaastal toetus on määratud.

Näiteks, kui 2012. aastal on lähtetoetus määratud kümnele taotlejale, siis iga taotleja saab 15 000 eurot. Kui taotlejaid on 15, saab iga taotleja 10 000 eurot, kui taotlejaid on üheksa, saab iga taotleja vastavalt lähtetoetuse ülemmäärale 15 000 eurot.

Taotluses tuleb märkida:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja pangakonto number;
2) residentuuri lõpetamise aasta ja omandatud eriarstiabi eriala;
3) taotleja tervishoiutöötajana registreerimise tõendi number;
4) eriarstiabi erialal esmakordselt tööle või tegutsema asumise kuupäev;
5) taotleja e-posti aadress ning märge lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta, kui taotleja nõustub otsuse kättetoimetamisega elektrooniliselt.

Anestesioloogia, erakorralise meditsiini, laborimeditsiini, radioloogia, sisehaiguste või üldkirurgia erialal töötav taotleja peab lisaks eelnevale taotluses märkima:
1) taotleja tööandja nime, aadressi ja kontaktandmed;
2) taotleja ametikoha ja töökoormuse.

Peremeditsiini eriala omandanud arst  peab lisaks eelnevale taotluses märkima ka:
1) perearstina tegutsemise õigusliku vormi vastavalt TTKS §-le 12 (füüsilisest isikust ettevõtja või üldarstiabi osutav äriühing);
2) taotleja tööandja nime, aadressi ja kontaktandmed, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE) tegutseva taotleja puhul;
3) FIE-na tegutseva taotleja ärinime ja äriregistri koodi;
4) taotlejale perearsti nimistu kinnitamise haldusakti andja, kuupäeva ja numbri;
5) perearsti teeninduspiirkonna ja tegevuskoha.

Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

1) residentuuri lõputunnistuse koopia;
2) taotleja tööandja kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub tööandja nimi, töösuhte alguskuupäev, töötamine lähtetoetuse saamise õigust andval erialal ja nimetatud erialal taotleja nädalane töökoormus tundides, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja puhul;
3) füüsilisest isikust ettevõtjana perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub perearstina tegutsemise alguskuupäev ja taotleja perearstina tegutsemise nädalane töökoormus tundides.

Tööandja kinnituse nõue ei kehti FIE-na tegutsevate perearstide kohta, kes on iseenda tööandjaks. Nende taotlejate puhul asendab tööandja kinnitust perearsti enda kinnitus vm dokument, millest nähtub perearstina tegutsemise alguskuupäev ning taotleja perearstina tegutsemise nädalane töökoormus tundides. Nii näiteks võib füüsilisest isikust ettevõtjana töötav perearst esitada koopia või väljavõtte Eesti Haigekassaga sõlmitud ravirahastamise lepingust, millest nähtub lepingu sõlmimise kuupäev ning taotleja perearstina tegutsemise nädalane töökoormus.

Lähtetoetuse taotlemisel hiljem kui residentuuri lõpetamise kalendriaastale järgneval kalendriaastal tuleb taotluses märkida lähtetoetuse taotlemise õiguse pikenemist kinnitavad andmed rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise või ajateenistuskohustuse täitmise perioodi kohta. Taotlusele tuleb lisada taotlemise õiguse pikenemist tõendavate dokumentide koopiad.

Avalduse saatmine ja lisainfo

Avaldusi lähtetoetuse saamiseks võtab vastu Sotsiaalministeerium. Avalduse saab saata või tuua aadressil Gonsiori 29 15027 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info|ä|sm.ee.

Täiendavate küsimustega saab pöörduda Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku Pille Saare poole: pille.saar|ä|sm.ee; 626 9128.

Toetuse tagasimaksmine

Eriarsti lähtetoetust saanud isik on kohustatud väljamakstud toetuse tagastama, kui tema pidev töötamine eriarstina lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse saamisest.
Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning arsti töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra.

Töötamine või tegutsemine loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku eriarstina töötamise staaž ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. 

Eriarst ei pea lähtetoetust tagastama, kui töötamine või tegutsemine lõpeb tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise või koondamise tõttu. Perearst ei pea lähtetoetust tagastama, kui tema tegevus perearstina lõpeb temast sõltumatutel asjaoludel. Siin on eelkõige mõeldud olukorda, kus perearsti nimistus olevate isikute arv väheneb drastiliselt ja perearstina tegutsemine ei ole seetõttu enam jätkusuutlik. Kui aga tegemist on järelvalve käigus perearstina tegutsemisõiguse äravõtmisega tingimustel, mis tulenevalt otseselt perearsti töö kvaliteedi puudujääkidest või nõuete rikkumisest, siis on perearst kohustatud saadud lähtetoetuse tagasi maksma. Sellisel juhul tingib perearstina tegutsemise lõppemise arsti enda tegevus.