Eriarstiabi ja haiglad
Pärast Eesti taasiseseisvumist toimusid tervishoiuvõrgus mitmed muutused, mis olid eelkõige seotud väikehaiglate sulgemise või nende ümberprofileerimisega peamiselt hooldusravi osutavateks haiglateks. 1991. aastal oli vabariigis 120 haiglat 18 000 voodikohaga. 2006. aastaks oli haiglate arv vähenenud 55-ni ning kokku oli neis 7588 ravivoodit.
2002. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi tellitud "Hospital Master Plan“, milles kirjeldati Eesti haiglavõrku 1999. aasta seisuga ja anti soovitused haiglavõrgu arendamiseks 2015. aastani. Haiglavõrgu eesmärk on tervishoiuteenuse osutamise järjepidevuse ning osutatava teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine.
Haiglavõrgu planeerimise aluseks on haiglaliik. Haiglaliik määratletakse teeninduspiirkondade ja teiste kriteeriumite alusel, milleks on teenindatava piirkonna suurus ja elanikkonnale eriarstiabi kättesaadavus elanikkonnale 1 tunni jooksul või 70 km kaugusel. Nimetatud kriteeriumide alusel jaotatakse haiglavõrgu haiglad:
- Piirkondlikud haiglad – teeninduspiirkond 500 000-1 000 000 inimest. Eestis on kolm piirkondlikku haiglat: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (asutatud 2001. a), SA Tartu Ülikooli Kliinikum (asutatud 1998. a), AS Tallinna Lastehaigla.
- Keskhaiglad – teeninduspiirkond 50 000–100 000 inimest. Eestis on neli keskhaiglat: AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Pärnu Haigla, SA Ida-Viru Keskhaigla.
- Üldhaiglad – teeninduspiirkond 50 000-100 000 elanikku. Eestis on 11 üldhaiglat ning need asuvad üldjuhul maakonnakeskustes.
- Kohalik haigla – teeninduspiirkond kuni 40 000 inimest. Kohalikku haiglat on vaja tõmbekeskustes, mis asuvad kõrgema etapi haiglatest kuni 70 km kaugusel. Sellises haiglas osutab valvearst arstiabi ööpäev läbi, kuid puudub ööpäevaringne erakorraline kirurgiline valveteenistus.
Iga konkreetse haigla kohta on haiglaliik kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrusega nr 105 
Haiglavõrgu arengukava.
Lisaks ülalnimetatud aktiivravihaiglatele on Eestis seitse erihaiglat, kus osutatakse tervishoiuteenust ühel või kahel eriarstiabi erialal, mis osutavad näiteks ainult ortopeedia või ainult veresoontekirurgia või muu eriala statsionaarseid teenuseid.
