Arstide erialade arengukavasid täiendatakse, parandatakse ja ühtlustatakse koostöös sisemeditsiini erialade, kirurgiliste erialade, kliinilis-konsultatiivsete erialade ja hambaravi erialade nõunike ning 36 arsti ja hambaarsti erialakomisjoni liikmetega. Antud arengukavad väljendavad asjaomaste erialaühenduste seisukohti ning on väärtuslikuks abimaterjaliks Sotsiaalministeeriumile valdkonna juhtimisel sisuliste otsuste langetamisel, omamata juriidilist jõudu. Rakenduslike otsuste tegemise eelselt täpsustatakse üksikuid seisukohti ja ettepanekuid ekspertide ja huvigruppidega alati täiendavalt.

Kirurgilised erialad

 Anestesioloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

Erakorraline meditsiin, s.h. kiirabi  

 Arengukava kaasajastamine 2004.a seisuga

 Kardiovaskulaarkirurgia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Lastekirurgia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Neurokirurgia

 Oftalmoloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Ortopeedia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Otorinolarüngoloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Sünnitusabi ja günekoloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Torakaalkirurgia

 Arengukava kasajastamine 2004. a seisuga

 Uroloogia

 Üldkirurgia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

Sisemeditsiini erialad

 Dermatoveneroloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Endokrinoloogia

 Gastroenteroloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Hematoloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Infektsioonhaigused

 Kardioloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Nefroloogia

 Neuroloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Onkoloogia (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses)

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Pediaatria

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Peremeditsiin

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Psühhiaatria

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Pulmonoloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Reumatoloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Sisehaigused

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Taastusravi ja füsiaatria

 Töötervishoid

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

Hambaravi erialad

 Hambaravi

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Ortodontia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Suu-, näo- ja lõualuukirurgia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

Kliinilis-konsultatiivsed erialad

 Laborimeditsiin

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Patoloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

 Kohtuarstiteaduse eriala arengukava 2004.a seisuga

 Radioloogia

 Arengukava kaasajastamine 2004. a seisuga

Eesti Tervishoiuprojekt 2015 raames koostöös Sotsiaalministeeriumi tervishoiu osakonnaga tehti 2001. aasta alguses 36-le arsti ja hambaarsti erialakomisjonile ülesandeks koostada oma eriala arengukava. 2001. aasta esimesel poolel koostöös põhinõunike ja erialakomisjonidega arengukavasid täiendati, ühtlustati ja parandati ning 2001. aasta teisel poolel töötati välja arstide erialade arengukavade lühivariandid, mis olid aluseks 1. jaanuaril 2002. aastal jõustuva Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284) § 58 lõike 8 sotsiaalministri määruse “Arstide erialade arengukavad” koostamisel.

Töö eesmärk

Arstide erialade arengukavade koostamise eesmärgiks oli koguda ja koondada erialakomisjonide poolsed ettepanekud tervishoiuteenuste osutamise mahu, ressursside ja asukoha planeerimiseks, erialase tegevuse regulatsiooni täiustamiseks, eriarstide koolituse planeerimiseks ning kvalifikatsiooni parendamiseks.

Eriala arengu kavandamisel juhinduti järgmistest printsiipidest:

1. Võrdsete võimaluste printsiibist, mille kohaselt tuleb sõltumata patsientide maksevõimelisusest ja geograafilisest paiknemisest tagada neile sarnaste vajaduste puhul sarnaste teenuste kättesaadavus.

2. Vaba valiku põhimõttest, mille kohaselt patsient võib vabalt valida tervishoiuteenuste pakkujate vahel ning osaleda oma tervist puudutavates otsustusprotsessides.

3. Tõhususe printsiibi puhul lähtutakse sellest, et Eestis rakendatakse tervishoiu rahastamisel sotsiaalse ravikindlustuse põhimõtteid, mille kohaselt maksed ravikindlustuseelarvesse põhinevad maksevõimelisusel ning kindlustatute juurdepääs teenustele sõltub vajadusest. Tervishoiu eesmärkide efektiivseks saavutamiseks on nõutav ravikindlustuse ressursside kui piiratud rahaliste vahendite võimalikult otstarbekas kasutamine mistõttu on paratamatu tervishoiu reguleerimisel mõningate piirangute seadmine.

4. Riigi poolt kehtestatavad kindlad nõuded tervishoiutöötajatele ning järelvalve korraldamine teenuse osutajate üle tagamaks tervishoiuteenuse kui avaliku teenuse puhul patsiendi kui tervishoiuteenuste vajadust ja kvaliteeti hinnata mitteoskava isiku kaitsmine riigi poolt.

5. Arengukava koostamise aluseks võeti Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud “Eesti haiglate arengukava 2015”.

 Arengukavade koostamise alused