Inimese elukeskkonna korraldus määrab oluliselt inimese psühhosotsiaalse heaolu ja tema tervisliku seisundi. Tervise säilitamiseks ja parandamiseks on vaja korraldada töö- ja elukeskkond selliselt, et vähendada või kõrvaldada keskkonnast tulenevate füüsikaliste ( müra,  kiirgus jne), keemiliste (keskkonnareostus jne) ja bioloogiliste (nakkushaiguste levik jne) ning samuti sotsiaalsete ja psühhosotsiaalsete (stress, tõrjutus, sõltuvushäired jms) ohutegurite kahjulikku toimet.

Elukeskkonnas võivad ohutegurid meid mõjutada nii otseselt kui kaudselt eelkõige õhu, vee ja toidu kaudu.

 Atmosfääri õhu saastetase on Eestis üldiselt vähenenud, kuid linnaõhus on heitgaaside sisaldus suurenenud mootorsõidukite ja liiklustiheduse pideva kasvu tõttu. Samuti mõjutab  linnaõhu kvaliteeti linna ja linna lähiümbruse kaootiline planeerimine, mis tekitab valglinnastumist ja pendelrännet. Välisõhust märksa enam mõjutab meie tervislikku seisundit saastunud siseõhk töö- ja elukeskkonnas. Õhureostust põhjustavad ehitus-, siseviimistlus- ja pinnakattematerjalidest, sünteetilistest tarbekaupadest ja olmekemikaalidest, fossiilsetest kütustest ning tööprotsessides eralduvad keemilised ained ja tahked osakesed. Õhukvaliteeti mõjutavad ka puudulik ventilatsioon, kõrge õhuniiskus ja bioloogilised toimeained (allergeenid, bioaerosoolid, hallitusseened ja nende laguproduktid). Õhureostus põhjustab eelkõige akuutsete ja krooniliste ülemiste hingamisteede haiguste ja allergiahaiguste kasvu. WHO andmetel on 10-30 % uusehitiste elanikel siseõhust põhjustatud tervisehäired. Õhu tahketel osakestel on ebasoodne mõju kopsufunktsioonidele ja respiratoorsele süsteemile ning südame- ja veresoonkonnale.

Tervisele ebasoodsat mõju avaldab  kvaliteedinõuetele mittevastav joogivesi, mille peamisteks põhjusteks on inimtegevusest tingitud keemiline või bioloogiline saaste (maapinnast, reoveest ja õhust) ning loodusliku veeallika sobimatus joogiveeks. Tarbijale kvaliteetse joogivee tagamiseks on oluline rakendada asjakohast veepuhastustehnoloogiat ja nõuetele vastavat veevarustussüsteemi. Saastunud joogivesi võib põhjustada kemikaalidele omaseid koheseid või hiljem avalduvaid mürgistusnähte, erinevate  nakkushaiguste levikut ja muid terviseriske nagu mineraalide liig või vaegus.

Inimese tervise seisukohalt on väga oluline, et organism saaks täisväärtuslikku ja ohutut toitu.  Toiduohutuses on oluline, et tooraine kasvatamisest kuni toidu tarbimiseni oleks välditud selle keemiline ja bioloogiline saastumine.

Toiduriskide hulgas on olulisemad toidu mikrobioloogilise saastusega kaasnevad ägedad  toidumürgistused (salmonelloos, listerioos, kampülobakterioos, shigelloos). Keemiliste saasteainete sisaldus toidus on reguleeritud, kuid toiduga sattub organismi üha enam keemilisi saasteaineid, mille osas on epidemioloogiliste uuringutega tõestatud seos vähkhaigestumisega (aflatoksiinid, mükotosiinid, 3-ketosteroidid, nitroosoamiinid, dioksiinid jne). Toiduga seotud allergilised seisundid on ka kasvutendentsiga. Toitainete vaegus või liig toidus põhjustab tervisehäireid (aneemia, hüpo- ja hüpervitaminoos, ülekaalulisus, rasvtõbi jt), mis ilmnevad teatud aja möödudes.  Euroopas seostatakse 1/3 südame- ja veresoonkonna haigustest ebatervisliku ja tasakaalustamata toitumisega. Tervislikud toitumisharjumused ja tervislik toit võimaldavad vähendada haigestumist mittenakkuslikesse haigustesse ja suurendada tervislikult elatud aastaid.