Kemikaalidel on väga oluline osa meie igapäevaelus. Elu ilma kemikaalideta ei ole võimalik, ka looduslikud kemikaalid on ikkagi kemikaalid ja võivad oma olemuselt olla väga kahjulikud. Kemikaali ohtlikkuse tervisele ja keskkonnale määravad:

• kemikaali olemuslikud omadused (oht)
• kokkupuude (annus, kestvus, sagedus, viis)

Kemikaalid võivad mõjutada nii inimese tervist kui ka looduskeskkonda kogu oma eluea jooksul:

• vahetult - toimub otsene kokkupuude kemikaaliga
• kaudselt - nt esialgselt satub kemikaal keskkonda – õhku, vette, pinnasesse; edasi saastunud toidu, joogivee, sissehingatava õhu toimel organismi

On väga oluline, et kemikaale kasutatakse nii, et nende ohtlikest omadustest tulenev võimalik kahju kasutaja  tervisele, keskkonnale ja varale oleks välistatud või minimaalne. Oma olemuslikelt omadustelt ohtlikku kemikaali võib kasutamisel lugeda ohutuks, kui suudetakse tõestada ja tagada, et kemikaal ei põhjusta tervise- ega keskkonnariski, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil ja eesmärgil ja vajadusel rakendatakse asjakohaseid riskivähendamise meetmeid, mille tulemusena väheneb kokkupuude inimese või keskkonnaga.

Kemikaaliohutuse süsteemi ülesandeks on tagada inimese tervise ja vara ning keskkonna kaitse kemikaalidest tuleneva otsese või kaudse kahjuliku toime eest, kuid samas on vajalik seda teha tasakaalustatult nii, et säiliks majandustegevuse jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime.
Kemikaaliohutuse valdkond on väga lai – tootmisest  jäätmekäitluseni. Kemikaaliohutus on nn horisontaalne teema, mis läbib nii avaliku sektori institutsioone kui ka erasektorit, see peab olema integreeritud väga erinevatesse valdkondadesse (nt kemikaalide tööstuslik tootmine, nende allkasutamine – kemikaale sisaldavate toodete tootmine, transport, keskkonnakaitse jms). Kemikaalohutus puudutab tegelikult personaalselt igaüht meist ka meie igapäevaelus.
Euroopa Liidu (EL) kemikaalipoliitika kohaselt tuleb tagada kõrgetasemelise tervise ja keskkonna kaitse nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele ( Amsterdami leping), võttes aluseks ettevaatusprintsiibi.
Kemikaalide valdkond on üks nendest valdkondadest, mis on suhteliselt üksikasjalikult reguleeritud EL tasemel, seepärast lähtume oma tegevuses EL kemikaalipoliitikast, arvestades vajadusel Eesti iseärasusi.
EL uue kemikaalipoliitika rakendamiseks on välja töötatud nn  REACH-määrus, mille rakendamine on  praegu üheks esmaülesandeks.

Kemikaaliohutuse süsteemi efektiivseks toimimiseks on vaja väga head ja koordineeritud koostööd erinevate ministeeriumide ja ametkondade vahel, kes vastutavad oma valitsemisalas ka kemikaaliohutuse eest.

Kemikaaliohutusega seotud ministeeriumid (kemikaaliohutuse valdkonna märksõnadega):
Sotsiaalministeerium – kemikaaliohutuse valdkonda koordineeriv ministeerium (rahvatervise osakonna keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse üksus); tööohutus ja tervisekaitse;
 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – transport, keemiatööstuse jätkusuutlik majandusareng;
 Keskkonnaministeerium – keskkonnakaitse sh jäätmed, heitmed, saasteload jms;
 Põllumajandusministeerium – taimekaitsevahendid, väetised;
 Siseministeerium – kodanikukaitse; KOV tegevus
 Rahandusministeerium – tegevuste rahastamine
 Haridus- ja Teadusministeerium – kemikaaliohutuse integreerimine õppekavadesse;
 Välisministeerium – kemikaaliohutuse alased rahvusvahelised lepingud, konventsioonid jms.

 Kemikaaliohutuse Komisjon on loodud kemikaaliohutuse süsteemi koordineerimiseks.

 Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis alustas oma tegevust 1. jaanuaril 2010. a ja ühendas Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse ülesandeid. Terviseamet on muuhulgas pädev asutus kemikaalide (sh detergendid, biotsiidid) ja kosmeetikatoodete valdkonnas.

Kemikaaliohutuse riikliku järelevalveasutused:

 Tööinspektsioon
 Terviseamet
 Tehnilise Järelevalve Amet
 Tarbijakaitseamet
 Põllumajandusamet
 Keskkonnainspektsioon
 Päästeamet
 Maksu- ja Tolliamet

Kemikaaliohutuse süsteemis on oluline roll ka KOVidel, kes saavad suunata eelkõige ettevõtluse tegevusest lähtuvaid riske (näiteks erinevate lubade andmise kaudu).

 Olulisemaid õigusakte kemikaaliohutuse valdkonnas

Sotsiaalministeeriumi tellimusel on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostanud Eestis toodetavate, imporditavate ja kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta koondandmestiku. Töö on teostatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.  Koondaruanne Eestis toodetavate, imporditavate ja kasutatavate ohtlike kemikaalide koondandmestiku kohta.

6. oktoobrist 2008. a on avatud  Mürgistusteabekeskuse telefoniliini lühinumber 16662 (välismaalt helistamiseks on number (+372) 62 69 390), kuhu helistades esmaspäevast 09.00 kuni laupäeva hommikuni 09.00 saab teavet eelkõige ägedaid mürgistusi puudutavates küsimustes. Infotelefonile helistamiseks kehtivad tavatariifid.

Mürgistusteabe infoliinilt saab anonüümseks jäädes küsida infot kõigi ägedate mürgistusjuhtumite kohta (nagu ravimite vale manustamine, kodukeemia kasutamine, lastega seonduvad mürgistused). Toidumürgistuste puhul suunatakse helistaja Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa haigla numbrile. Helistada võivad nii elanikud kui ka tervishoiutöötajad, päästeasutuste ja erinevate ametkondade spetsialistid. Keskuses töötavad rahvusvahelise mürgistusteabekoolituse läbinud ja pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega spetsialistid. Keerulisemate mürgistusjuhtumite korral võetakse ühendust laialdasi toksikoloogiaalaseid teadmisi ja kogemusi omava arstiga. Infoliinile vastajad suhtlevad peale eesti keele ka vene, soome ja inglise keeles.

 Eesti Keemiatööstuse Liit
 Balti Keskkonnafoorum
 Euroopa Kemikaaliamet
 Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse direktoraat (kemikaalid)
 Euroopa komisjon (keskkond)
 Euroopa Liidu rahvatervise portaal (keemilised ohud)
 WHO (kemikaaliohutus)
 OECD (kemikaaliohutus)
 Naised Euroopa Ühise Tuleviku Nimel (valitsusväline organisatsioon)

 Euroopa Kemikaalide Büroo

 Kemikaalid meie elus
 Mürgine linn
 Kemikaalid meie ümber (interaktiivne giid)
 Kemikaalid ja tervis