Keskkonnatervis
Rahvastiku tervist mõjutab oluliselt väljaspool inimorganismi asuv 
keskkond füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste, sotsiaalsete ja psühhosotsiaalsete teguritega, kusjuures mõju tervisele ilmneb sageli alles aastate pärast. Hinnanguliselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Eelkõige mõjutavad keskkonnategurid lapsi, kusjuures alla 5-aastaste arvele langeb koguni 40% keskkonna negatiivsest tervisemõjust. Lisaks lastele on keskkonnamõjudele kõige vastuvõtlikumad veel rasedad ja vanurid.
Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks. Ei ole võimalik parandada inimese tervist ainult sotsiaalsete meetmetega, kui pole tagatud keskkonnas (nii elu- kui ka töökeskkonnas) toimivatest ohuteguritest tingitud tervisekahjustuste vältimine. Inimese tervist mõjutavad mitmesugused keskkonnategurid, eelkõige: füüsikalised ( ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, müra, 
vibratsioon), keemilised ja bioloogilised, mis võivad oma otsese toimega või elukeskkonna (joogivee, toidu, sise- ja välisõhu, pinnase jms) halvendamise kaudu ebasoodsalt mõjuda inimese tervisele.
Elukoha valikul tuleks tähelepanu pöörata piirkonna radooni olukorrale, müra situatsioonile, välisõhu kvaliteedile, piirkonna joogivee kvaliteedile jne. Viimaste aastate positiivseima suundumusena on Eestis elukeskkonna planeeringute (sh infrastruktuuri, linnade, elamurajoonide) koostamisel hakatud korraldama terviseriskide hindamisi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Oma kodukoha üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet küsi kohalikult omavalitsuselt.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koostöös Sotsiaalministeeriumiga viis läbi 2009. aastal keskkonnatervise analüüsi. Analüüsi läbiviinud ekspertide hinnangul vajaksid senisest suuremat tähelepanu näiteks nõuetele vastava joogivee kättesaadavus elanikkonnale, tingimused siseruumides, vigastuste ennetus ning töökeskkond. Oluliseks peeti ka seda, kuidas leida võimalusi tervishoiutöötajate teadlikkuse tõstmiseks. Neid teemasid käsitleti ka Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020 valguses. Samuti leiti, et oluline võtmesõna keskkonnatervise probleemide lahendamisel on erinevate sektorite senisest tihedam koostöö. Oluline on elanikkonna ja spetsialistide pidev teadlikkuse tõstmine keskkonnatervisest ja selle probleemidest ning võimalustest keskkonna kaudu mõjutada oma tervist.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel on Insinööritoimisto Akukon Oy ja SA Keskkonnaõiguse Keskuse koostöös valminud Eesti müranormide kaasajastamise kontseptsioon ja analüüs kehtiva müraalase regulatsiooni probleemkohtadest ja lahendustest. Töö on teostatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Eesti müranormide kaasajastamise kontseptsioon ja analüüs kehtiva müraalase regulatsiooni probleemkohtadest ja lahendustest
Kokkuvõte Eesti keskkonnatervise olukorda ja korraldust käsitlevast seminarist (inglise keels)
Ülevaade Eesti keskkonnatervise olukorrast ja korraldusest (inglise keeles)
Eesti keskkonnastrateegia Keskkonnategevuskava Keskkonnatervise riskide hindamine Euroopa Liit keskkonnast (eesti keeles) Euroopa Liit keskkonnatervisest (inglise keeles) Euroopa Liit kiirgusest (inglise keeles) Tervise ja Keskkonna Ühendus (valitsusväline organisatsioon)
EuroSafe (valitsusväline organisatsioon, inglise keeles)
Toit
Toit on olulisim elukeskkonna tervist kujundav tegur. Toidust saame vajalikud toitained ja energia, kuid samas võib ebakvaliteetne, ühekülgne või saastatud toit olla ka mitmete haiguste põhjustajaks. Seejuures on saastunud toidust põhjustatud haigestumine tõusutendentsis kogu Euroopas.
Huvitavat lugemist Toit ja toitumispoliitika koolidele (inglise keeles) Imikute ja väikelaste toitmine ja toitumine (vene keeles)
Euroopa Komisjoni Valge raamat: " Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Europa Strateegia"
Euroopa Komisjoni Roheline raamat: " Tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine: Euroopa mõõde ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste ennetamisel"
Toitumisprogramm, kus on esitatud andmed toiduainete ja toitude toiduenergia ja toitainete sisalduse kohta WHO toitumisest ja toiduohutusest
Vesi
Eesti elanikkond on hästi varustatud joogiveega, ligikaudu 84% elanikkonnast kasutab ühisveevärgi vett ning 16 % kasutab individuaalsetest puur- ja salvkaevudest pärit joogivett. Kasutatava põhjavee looduslikest omadustest tingituna on mitmetes Eesti piirkondades probleeme joogivee kvaliteediga, eelkõige seoses kõrge radionukliidide, fluori ja raua sisaldusega joogivees.
Lisainfot:
Joogiveeproove võtvate isikute atesteerimine Terviseamet Keskkonnaministeerium (vee valdkond) Veemajanduskavad Eesti Vee-Ettevõtjate Liit WHO joogivesi (inglise keeles) Euroopa Liidu veepoliitika 2008- Rahvusvaheline Sanitaarkaitse Aasta (inglise keeles)
Flouriidid joogivees Fluoriidide terviseriski hinnangu aruanne Infoleht: Fluoriidid joogivees
Aastatega on tunduvalt paranenud Eesti ametlike supluskohtade ja siseujulate vee kvaliteet.
WHO suplusvesi (inglise keeles) Euroopa suplusvee kvaliteet (inglise keeles) Euroopa supluskohtade kaart
Õhk
Siseõhu kvaliteedil on tervise seisukohalt oluline roll, sest me viibime siseruumides olenevalt aastaajast isegi kuni 90% ööpäevast. Tähtsaimateks siseõhu kvaliteeti mõjutavateks teguriteks on ventilatsioon, elamisharjumused ja materjalide emissioonid.
Siseõhu kvaliteedi taset iseloomustavad puhtus, õhu keemiline koostis ja mikrobioloogilised näitajad. Siseõhu kvaliteedi indikaatorid on niiskus, temperatuur, mikrobioloogiline ja keemiline reostus. Saasteained võivad olla kantserogeensed (vähkitekitavad), teratogeensed (loodet kahjustavad), mutageensed (geneetilisi muutusi tekitavad) jne. Saasteainete (värvide, puhastusvahendite jt) kahjustused võivad tekkida neid sisse hingates, alla neelates või siis, kui ained puutuvad kokku nahaga. Kui värske õhu juurdevool ja õhu ruumala inimese kohta väheneb ning seda ei kompenseeri ventilatsioon, kasvab piisknakkustesse haigestumise sagedus. Akende vahetamine ja ruumide tihendamine suurendab niiskust ja teeb võimalikuks mitmesuguste tervist ohustavate saasteainete kuhjumise ruumis. Allergilised haigused (allergiline nohu, dermatiit, astma) on sageli põhjustatud just keskkonnallergeenidest (kemikaalid, autode heitgaasid, peenosakesed PM2,5 ja PM10, lämmastikoksiidid, süsinikmonooksiid, õietolm, loomakarvad, hallitusseente eosed jt).
Tuulutamine on ruumiõhu kvaliteedi parandamise asendamatu abinõu. Sage ning õige tuulutamine vähendab mikroorganisme ja tolmu õhus kolm kuni viis korda. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada inimeste arvu ruumis, ruumi suurust, tegevuste ja kasutatavate töövahendite spetsiifikat. Eluruumi sisekeskkond peab tagama inimesele mugava soojustunde, kus organismi termoregulatsioonisüsteem töötab minimaalse pingega. Ruumi sisekeskkond oleneb hoone välisseintest, akendest, ruumide põrandatest ja lagedest ning eeskätt kütteseadmetest.
Sobiva sisekliima soovituslikud väärtused ja saasteainete tasemed on esitatud Eesti standardis EVS-EN 15251 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast.
Oluliseks riskiteguriks inimesele hoonete ja elamute siseõhus on ka radoon.
Radoon annanb sissehingamisel enam kui poole inimese poolt saadavast looduslikust kiirgusdoosist. Radooni peetakse suitsetamise järel olulisemsks kopsuvähi tekkimise riskiteguriks. Viimastel aastakümnetel elanikkonna hulgas läbi viidud meditsiinilised uuringud Euroopas ja Põhja-Ameerikas tõestavad kopsuvähi ja kõrge radoonikonsentratsiooni vahelist seost.
Ruumiõhu radoonisisalduse piirnormi ületamise vältimiseks tuleb hoone projekteerimisel, ehitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel arvestada pinnase radoonisisalduse klassifikatsiooni. Radooniohtlikkuse uuringute alusel on kogu Põhja-Eestis Narvast kuni Hiiumaani määratud radoonitase ning välja selgitatud probleemid. 1999. a keskkonnatervise tegevuskava NEHAP järgi hinnati radooni meil enim levinud terviseohtlikuks keskkonnateguriks. Radoon võib levida pinnases kümnete meetrite kaugusele ja teatud tingimustel imbuda läbi vundamendi- ja põrandakonstruktsioonide hoonete siseruumidesse, mistõttu tuleb radooniohtlikul alal järgida standardit EVS 840 "Radooniohtliku hoone projekteerimine".
Täiendavat informatsiooni radooni kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Õpikeskkond
Ümbritsev keskkond, sealhulgas õppekeskkonna kvaliteet, määrab, milline on laste tervislik seisund täiskasvanuna. Eestis on lasteasutus lapse elukeskkonna oluline osa, sest koolieelses eas laps viibib lasteasutuses suure osa päevast (8-10 tundi päevas). Laps ei oska kogemuste puudumise tõttu ette näha keskkonnariske ja sattub ohtlikesse olukordadesse, seetõttu on oluline tagada lastele ohutu ja tervislik keskkond. Olulisemad laste tervist kahjustavad keskkonna riskid on kvaliteedinõuetele mittevastav joogivesi, saastunud välisõhk ja halb sisekliima (tolm, müra, soojuslikud parameetrid, keemiliste ühendite ja mikroorganismide sisaldus siseõhus. Koolieas, vanuses seitsmest eluaastast kuni teismeea lõpuni, on õpilastel kiire bioloogilise arengu periood, kus organism on tundlik keskkonna toimele. Sel perioodil toimub nii luu- ja lihaskonna kui kõigi teiste organsüsteemide väljakujunemine. Koolis puututakse kokku erinevate füüsikaliste, keemiliste, füsioloogiliste, psühholoogiliste ja bioloogiliste ohuteguritega. Õpikeskkonna ebasoodsad parameetrid koosmõjus ebaõige õpikoormusega suurendavad laste kooliväsimust ja põhjustavad tervisehäireid.
VV 06.10.2011 määruse nr 131 seletuskiri
Väikelaste haridus ja hoid (inglise keeles)
