Sotsiaalministeerium: Toote- ja teenuseohutus

Toote ja teenuse ohutus

Üldine põhimõte – kõik tooted ja teenused peavad sihipärasel kasutamisel olema ohutud nii tarbija tervisele kui ka ümbritsevale keskkonnale ning varale.

Toode

Toodete ohutust ja nõuetele vastavust reguleeritakse toote nõuetele vastavuse seadusega, mis alates 01.01.2011 kehtib varasema toote ja teenuse ohutuse seaduse asemel.

Toote nõuetele vastavuse seadus on üldseadus, mille eesmärk on tagada toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine Euroopa Majanduspiirkonnas. Seadust kohaldatakse nendele toodetele ja turujärelevalvele, mille kohta ei kehti muud seadused (eriseadused, vt loetelu allpool). Kui tootele on kehtestatud nõuded muu seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust ainult nende nõuete osas, mida ei ole reguleeritud muu seadusega. Toode selle seaduse mõistes on „valmistamisprotsessi teel saadud aine, segu või kaup, mis ei ole toiduaine, loomasööt, elusloom või -taim ega inimeselt, taimedelt või loomadelt pärit toode, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega.“ Määratlus on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47).

Turule lasta ja kasutada tohib üksnes ohutuid tooteid.

Toote ohutuse peab tagama toote tootja, kelleks on toote valmistaja, aga ka

valmistaja esindaja, kui valmistaja ei asu ühenduses
toote importija, kui valmistajal ei ole ühenduses esindajat

Ka levitajad peavad kandma hoolt selle eest, et tagada tooteohutuse nõuete täitmine, eelkõige jättes tarnimata tooted, mille kohta nad nende valduses oleva teabe põhjal teavad või oleksid pidanud oletama, et need ei vasta nõuetele.

Levitaja ei tohi teha turul kättesaadavaks toodet:

mis tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste kohaselt ei ole ohutu;
mis tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste kohaselt ei vasta nõuetele või
mille mittevastavust nõuetele oleks pidanud eeldama.

Ohutuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse:
1) toote omadused, kaasa arvatud koostis, pakend, kokkupanekujuhendid ning asjakohastel juhtudel paigaldus- ja hooldusjuhendid;
2) mõju teisele tootele, kui võib põhjendatult eeldada nende koos kasutamist;
3) toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave;
4) võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele.

Toode on ohutu, kui see ettenähtud kasutustingimustes, arvestades kasutusiga ning kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda.

Teisisõnu, ükski tarnitav toode, mis on mõeldud tarbijatele või mida tarbijad võivad kasutada, ei tohi põhjustada terviseriske või kui, siis üksnes toote kasutamisele tavapärastes või põhjendatult eeldatavates tingimustes lubatavat minimaalset riski.

Tarbija käsutuses peab olema piisavalt teavet (kasutusjuhend, teabelehed jms), et ta oskaks toodet eesmärgipäraselt ja ohutult kasutada, kusjuures ta peab seda teavet kasutamisel ka arvestama. Seega – oluline on ka tarbija teadlikkus.

NB! Oluline on, et toodet kasutatakse üksnes sellisel eesmärgil ja viisil, mida on tootja ette näinud. Toode võib osutuda ohtlikuks, kui seda kasutatakse mitteettenähtud ehk valel eesmärgil või viisil.

Küll peab aga toode olema ohutu või minimaalselt ohtlik põhjendatult eeldatavates tingimustes. Selgituseks mõned näited selle kohta:
Jalgratta puhul: - kuna on olemas tavapärane oht jalgrattalt kukkuda, peab jalgratas olema mehaaniliselt ohutu (näiteks peavad sellel olema piisava toimega pidurid) ja rattur peab kandma kiivrit.

Kosmeetikatoodete puhul:

huulepulk on ette nähtud huulte värvimiseks, kuid kuna on ette näha, et teatud hulk sellest neelatakse ka alla, siis peab huulepulk olema ohutu ka allaneelamisel
ripsmetušš on ette nähtud ripsmete värvimiseks, aga ta võib sattuda ka silma – seega peab olema ohutu ka silma sattumisel.

Teenus

Nagu toode nii peab olema ohutu ka tarbijale osutatav teenus.

Teenusele esitatavad nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68), mis on üle võetud Eesti õigusruumi Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadusega, mis jõustus 28.12.2009. Nimetatud seadus kehtib kuni 31.12.2013. Alates 01.01.2014 hakkab kehtima majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, mis samuti viitab teenuste direktiivile.

Direktiivi kohaselt on „teenus“ mis tahes iseseisev majandustegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest. Teenuseosutaja vastutab oma tegevuse ohutuse ja kvaliteedi eest ning peab täitma nõudeid, mis on esitatud konkreetse teenuse osutajale (haridus, kvalifikatsioon, vajadusel asjakohane litsents jms) ja teenusele (kui on kehtestatud õigusaktiga asjakohased nõuded).

Toote ja teenuse ohutust reguleeritakse mitmete õigusaktidega.

Lapsehoiuteenus
Lapsehoiuteenus on sotsiaalhoolekande seaduse mõistes lapse seadusliku esindaja või sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 25² lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

Sotsiaalministri 12.03.2007 a. määrus nr 28 "Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele".

Juhend lapsehoiuteenuse riskihindamiseks
Lisa 1. Lapsehoiuteenuse keskkonna hindamisekriteeriumid
Lisa 2. Turvalisuse tagaimise tegevuskava vorm

Lapsehoiuteenusele väljastatud tõendid

Regulatsioonid:

Eriregulatsioone toodete kohta:

Kemikaalid

Meditsiiniseadmed

Meditsiiniseadmete seadus

Ravimid

Ravimiseadus

Ehitustooted

Kosmeetikatooted

Eestikeelne standard EVS-EN ISO 22716:2008 „Kosmeetikatooted. Head tootmistavad. Juhised heade tootmistavade osas“ jõustub 2012. a veebruarikuu EVS Teatajas sellekohase teate avaldamisega.

Mänguasjad