Suitsetamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis. Eestis on tubaka tarvitamise erinevatest vormidest levinud peamiselt sigaretisuitsetamine. Maailma Terviseorganisatsiooni on avaldanud, et  „tänapäeva sigaret on kõrgtehnoloogiline inseneriprodukt, mitte paberisse keeratud kuivatatud ja peenestatud tubakataim. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt organismi sõltuvust tekitavat puhast nikotiini”. Maailmapanga ekspertide arvestuste ja Tartu Ülikooli teadurite uuringu kohaselt moodustab iga-aastasest haigestumusest tubaka tarbimisest tingitud haigestumine Eestis 3000 juhtu ja suremuse struktuuris 1/5 surmajuhtudest aastas.  Pikaajaliste teadusuuringutega on tõestatud, et suitsetamine põhjustab 90% kopsuvähist (30% kogu vähihaigestumusest), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ja 40% südameveresoonkonna haigustest. Suitsetamisega kaasnev suits ohustab nii suitsetajad kui ka mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad.

Maailmas pööratakse üha rohkem tähelepanu passiivsele suitsetamisele ja teisesele suitsule. Tubakasuitsuse õhu sissehingamise tervistkahjustav toime leidis teaduslikku kinnitust esmakordselt 1986. aastal. Hiljutised uuringud on rohelise raamatu „  Tubakasuitsuvaba Euroopa poole tegevuse valik ELi tasandil” andmetel kinnitanud, et passiivse suitsetamisega kaasneb samuti nagu suitsetamisega risk elule ja tervisele. Suitsetamine on vastsündinute madala sünnikaalu, imikute äkksurma, allergiate ja veel mitmete tervisehäirete teatud-tuntud riskifaktor. Pidev kokkupuude teisese suitsuga põhjustab samasuguseid haigusi nagu suitsetajail, sh kopsuvähk, südameveresoonkonnahaigused ja hingamisteede haigused. Koos suitsetajatega elaval mittesuitsetajal on 20–30% ja isegi suurem risk haigestuda kopsuvähki (WHO-IARC ülevaade) ja 25–30% suurem risk haigestuda südame-pärgartertõppe.  Eriti ohtlik on teisene suits väikelastele ja imikutele. Tubakasuitsune keskkond võib põhjustada rasedatel sündiva lapse alakaalulisust, enneaegset sünnitust ja loote surma. Passiivse ja aktiivse suitsetamise vähendamine on otseselt seotud kopsuvähki, südame-pärgartertõppe, hingamisteede haigustesse ja insulti haigestumise vähenemisega ning eluea pikenemisega.

Maailma Terviseorganisatsiooni projekti  CHOICE hinnangul on avalike kohtade suitsuvabaks muutmine maksu tõstmise järel tõhusaim sekkumisvorm. Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu (2006) kohaselt suitsetab Eestis ligi kolmandik elanikkonnast, neist igapäevaselt 40,5% mehi ja 19,5% naisi. Meeste hulgas on suitsetajate arv vähenemas, kuid naiste, eriti aga tütarlaste hulgas ilmneb tõusutendents.  Tubakaseadusega kehtestatud keelud ja piirangud suitsetamisele kohtadele on oluliselt mõjutanud tubakavaba keskkonna suurenemist ja passiivsete suitsetajate osakaalu vähenemist. Tervise Arengu Instituudi poolt toitlustusettevõtetes korraldatud värske uuringu„  Hinnangud tubatubaseaduse mõjule”  kohaselt onnii kliendid kui ettevõtjad rahul suitsetamise keelustamisega toitlustusettevõtetes.Avalikus ruumis on suurenenud tubakavaba keskkond ja vähenenud passiivne suitsetamine. Suitsetamiskeelud ja -piirangud vähendavad oluliselt suitsetamislevimust ja tervisekahju, mis tekib passiivsest suitsetamisest.

Sigaretisuitsu üks mürgisemaid koostisosi on süsinikmonooksiid (CO) ehk vingugaas, mida hingavad sisse kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad nende ümber. Suitsetamisvastane kampaania „ HELP – Elagem tubakata!“ käigus mõõdetakse süsinikoksiidi taset inimese kopsus. Vingugaasi CO-testi tulemused näitavad, mil määral suitsetamine – aktiivne või passiivne – on organismi mõjutanud.

 Tervise Arengu Instituut on avaldanud ülevaate  tubakatoodete tarvitamise olukorrast Eestis ja esitanud suitsetamisega seotud erinevate  uuringute tulemused. Edukalt on arendatud  suitsetamisest loobujate nõustamise teenust (SLN), mis on kliendile/patsiendile tasuta. Suitsetamisest loobujate nõustamiseks on seitsme haigla juures ja kahes tervisekeskuses avatud kokku 25 SLN kabinetti. Suitsetamisest võõrutamine kestab 2 kuud või vajadusel kauem. Suitsetamisest loobumiseks on loodud võimalused saada abi ja nõustamist ka  telefoni teel.

Kuna riigid üksikult ei suuda vastu seista tubakamonopolide agressiivsele survele on Maailma Terviseorganisatsioon ellu kutsunud tubakatarbimise levimuse vähendamiseks kogu maailmas  tubakatarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni (2003).
Suitsetamise ehk tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab varajast suremust ja haigestumist tubaka tarbimisega seotud ennetatavatesse kroonilistesse haigustesse ning otseseid ja kaudseid tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.

Tubakatoode on kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. Tubakatootele ja selle pakendile ning käitlemisele kohaldatakse tubakaseaduses sätestatud nõudeid. Tubakatoote või suitsetamisvahendi valmistaja või maaletooja vastutab äritegevuses müügiks või muuks loovutamiseks mõeldud tubakatootes sisalduvate ainete sisalduse uurimise, tuleohutuse tõendamise, pakendimärgistuse paikapidavuse tagamise ja sellega seonduva kvaliteedijärelevalve eest. Eesti tubakatoodete turul tegutseb 13 välismaist tootjafirmat koos vahendajate ja hulgimüüjatega.
Sigareti valmistaja või maaletooja hoolitseb selle eest, et sigaretist suitsetamisel tekkiva tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi kogused on mõõdetud ja pakendil olevate tõrva ja nikotiini ning tuleohutuse nõuetele vastavust puudutavate tähiste paikapidavus on tehtud kindlaks enne toote jaemüüki andmist.
Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov ettevõtja (maaletooja) või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja (valmistaja) peab esitama iga aasta 10. oktoobriks Sotsiaalministeeriumile kirjalikus vormis aruande tema poolt möödunud aasta neljandas kvartalis ning jooksva aasta kolmes esimeses kvartalis käideldud tubakatoodete koostisainete ja nende koguste ning toksilisuse kohta. Aruandes esitatakse tootemarkide kaupa nimekiri tubakatoodete kõigist koostisainetest, kogustest ja funktsioonist, sh kasutatud lõhna- ja maitseainetest ning lisatavatest ainetest. Aruandele lisatakse andmed tubakatoodetes kasutatavate koostisainete toksilisuse kohta koostisainete põletatud või põletamata kujul, viidates tervisemõjule ja sõltuvusttekitavale toimele. 

  Euroopa Komisjon on koostanud tubakatoodete koostisest teatamise aruande esitamiseks praktilise juhendi
 Sagedamini esitatavad küsimused ja ettepanekud tubakaseaduse kohta
 Tubakatoodete tõrva, nikotiini ja vingugaasi sisaldus 2008