Riiklik vähistrateegia aastateks 2007–2015
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Onkoloogide Seltsi koostöös valminud vähistrateegia eesmärgid on vähendada ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumist ja vähki suremist ning pikendada vähihaigete eluiga ja -kvaliteeti.
Vähki haigestub Eestis ligi 6000 ja sureb 3500 inimest aastas. Enim surevad eestlased kopsu-, käär- ning pärasoole- ja maovähki. Nendesse vähihaigustesse (lisaks veel eesnäärmevähki) haigestuvad mehed enim. Naised haigestuvad kõige rohkem rinna-, naha- ja käär- ning pärasoolevähki.
Strateegia eesmärk on, et praeguse tasemega võrreldes haigestuks alates 2015. aastast vähki aastas ligi 300 inimest vähem ja sureks ligi 350 inimest vähem. Eesmärk on vähendada eelkõige haigestumist ning suremist ennetatavatesse vähivormidesse nagu seda on kopsuvähk ja rinnavähk. Vähki haigestumise ja suremise vähendamiseks tuleb tõsta Eesti elanike teadlikkust välditavatest vähiriskidest ning saavutada püsiv positiivne muutus kogu elanikkonna tervisekäitumises.
Strateegia tegevused on suunatud alkoholi tarbimise vähendamisele, tubakatoodete tarvitamise vähendamisele noorte seas, passiivse suitsetamise vältimisele, suitsetajate abistamisele tubakast loobumisel jne. Kavas on läbi viia toiduvalmistamise tehnoloogia alaseid teavituskampaaniaid tootjatele, toitlustajatele ja elanikkonnale, tugevdada toidujärelevalvet ning arendada seiret keemiliste saasteainete sisalduse üle toidus ja mõjutada tootjaid täiustama tehnoloogiaid toiduohutuse suurendamiseks.
Lisaks ennetustegevusele on strateegias olulisel kohal vähktõve varane avastamine sõeluuringutega, kasvajate diagnostika ning ravi, samuti taastus- ja palliatiivse ravi teenused. Vähktõve varaseks avastamiseks rakendatakse sõeluuringuid. Neist on enim tõendusepõhised emakakaelavähi ja rinnavähi uuringud, kus teatud vanuses ja ajaintervalli järel kutsutakse naised tervisekontrolli. Alates 2002. aastast on haigekassa finantseerimisel ja SA Eesti Vähifondi juhtimisel viidud läbi uuringute pilootprojekte.
Strateegia ühe osana planeeritakse vähiravi sisukamaks ja läbimõeldumaks korraldamiseks luua vähiravi kvaliteedi komisjon, kus oma eriala parimad spetsialistid analüüsivad ravikorraldust ja -tulemusi. See, et haigus avastatakse hilja ja kaugele arenenult, on sageli tingitud hilisest arstile pöördumisest. Kaasaegsete diagnostikameetoditega on võimalik vähktõve avastamine juba varases arengustaadiumis. Samuti on võimalik hinnata haiguse levikut organismis.
Strateegia ühe osana planeeritakse detailsete diagnostika- ja ravijuhiste uuendamist ja tutvustamist. Maksimaalselt hea elukvaliteedi tagamiseks on oluline samaaegselt raviga taastada häirunud funktsioone või kohaneda puudega vähihaigete taastusravi kaudu. Vajadusel kindlustada haigele küllaldane vaevuste leevendamine ja toetus kuni surmani, kaasaarvatud pere toetamine.
Strateegia väljatöötamisel olid ministeeriumi partneriteks Eesti Onkoloogide Selts, Vähiliit, Onkoteraapia Selts, Radioloogide Selts, Tervise Arengu Instituut, Tervishoiuamet, Eesti Haigekassa, Tervisekaitseinspektsioon, Kemikaalide Teabekeskus, SA Vähi Sõeluuringud, SA Kodune Toetusravi.Vähistrateegia tegevuskava hakkab ellu viima Tervise Arengu Instituut. Kogu strateegia eelarve on 2007. aastal 7,5 miljonit krooni.
