Eelnevate aastate kõrge majanduskasv, millega kaasnes tööjõu nõudluse suurenemine, tõi 2007. a ja 2008. a alguses hõivesse rekordarvu inimesi. Majanduslangus hakkas töötusele mõju avaldama 2008. a III kvartalis ja hõivemäärale IV kvartalis, samas registreeritud töötuse kasv algas juba 2008. a algusest ning alates 2008. aastast on märkimisväärselt suurenenud töötuna riigipoolset tuge vajavate inimeste arv. 

2008. a III kvartalis tõusis töötuse määr (vanuserühmas 15-74) rekordiliselt madalalt 4%-lt 6,2%-ni. Töötute arv suurenes 2008. a III kvartalis 43 900 inimeseni. 2008. a IV kvartalis töötuse kasv jätkus, töötuse määr tõusis 7,6%. Aasta keskmiseks töötuse määraks 2008. a kujunes 5,5%.

Kui 2008. a III kvartalis ei olnud majanduslanguse mõju hõivemäärale veel avaldunud ning 15-64-aastaste hõivemäär oli käesoleva kümnendi rekordilisel tasemel – 70,1%, siis IV kvartalis avaldus majanduslanguse mõju ka hõivemäärale ning hõivemäär langes.

Töötuse määra kasv ja hõive määra langus jätkub ka 2009. aastal. Suureneb hõivest töötusesse liikuvate inimeste arv ning riik peab olema valmis pakkuma neile kiiret ja efektiivset riigipoolset abi töö leidmisel, et ennetada töökogemusega töötute muutumist pikaajaliselt töötuteks ning toetama vajadusel ka ümberõpet. Inimesed vajavad ka senisest enam Töötukassa vahendusel makstavat töötuskindlustushüvitist töötusperioodil toimetulemiseks. 2009. aastal on registreeritud töötuse ja uute töötuskindlustushüvitise saajate arv kiirelt kasvanud. 

Eesti tööjõuturul on oluliseks küsimuseks ka toimetulek töötajate migratsiooniga. 2007. aastal lihtsustati nn kolmandatest riikidest töötajate värbamise tingimusi. Endiselt vajab aga suurendamist inimeste teadlikkus välismaal töötamise võimalustest ja ohtudest.

Alates 01.05.2009 muutus oluliselt tööturuteenuste pakkumise korraldus. Aktiivse tööturupoliitika rakendamise ülesanne läks muudatuste tulemusena Tööturuametilt  Töötukassale.

Aktiivsed tööturumeetmed on olulised, kuid mitte ainsad tööhõive suurendamise abinõud.

Tööhõive sõltub kindlasti ka tööelu kvaliteedist ja inimeste tervisest ning kahjuks on selles osas puudujääke. Üheks tööelu kvaliteeti mõjutavaks teguriks on töökeskkonna ohutus. Tööga seotud terviseprobleeme on 2007. aastal olnud 8% tööga hõivatutest, mis on ~ 8 000 tööga seotud tervisehäiret 100 000 töötaja kohta. Ka rahvusvaheliste uuringute tulemustele viidates võib väita, et töökeskkonna olukord Eestis on halvem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi andmetel oli seisuga 01.01.2008 Eestis kokku 2897 töövigastuse või kutsehaigestumise tagajärjel püsiva töövõimetusega inimest. Inimesed viibivad olulise osa päevast töökohal ja seetõttu on töötingimused väga oluliseks tervist mõjutavaks faktoriks.

2008. a detsembris võeti vastu uus  töölepingu seadus, mis jõustus 01.07.2009. Uus seadus lähtub turvalise paindlikkuse (flexicurity) põhimõttest ja viib Eesti tööõiguse kooskõlla eraõiguslike printsiipidega ning muudab õigusruumi selgemaks. Mitu seni kehtinud seadust asendusid ühe tervikliku õigusaktiga, mis võimaldab tööandjal ja töötajal lihtsamalt aru saada, millised on nende õigused ja kohustused. Kaotatud on tööõiguse formaalsed sätted ja vähendatud halduskoormust. Uus seadus soosib töötaja ja tööandja partnerlussuhet ning suunab pooli rohkem omavahelisi kokkuleppeid sõlmima.

Eestis on tööelu kvaliteedi (mis hõlmab endas nii töösuhteid kui töökeskkonda) parandamisele suunatud poliitika elluviijaks  Tööinspektsioon.

 Tegevuskava tööpuuduse vähendamiseks ning töötute tööle aitamiseks 2009–2010