Alates 2008. aasta lõpust hakkasid Eesti tööturul ilmnema globaalse majanduskriisi mõjud, mis avaldusid kiires hõive languses ning töötute arvu kasvus. Tööhõive langus ja töötute arvu kasv jätkusid kogu 2009. aasta jooksul. 2009. aastal oli 15-74-aastasest elanikkonnast tööga hõivatuid kokku 595 800. See oli ca 61 000 võrra vähem kui aasta tagasi. Eriti kannatasid need tegevusalad, kus töötasid valdavalt mehed (ehitus, töötlev tööstus), mistõttu meeste hõive langus oli eriti järsk. Aasta keskmine hõivemäär langes 63,2%-ni, ehk võrreldes 2008. aastaga 6,3 %.

Majanduskriisi tagajärjel on töötute arv Eestis järjepidevalt kasvanud ning saavutanud kõikide aegade kõrgeima taseme. Kõigest aasta jooksul kasvas töötute arv ligikaudu kolm korda. 2009. aasta IV kvartalis ulatus töötute arv rekordilise 106 700-ni. 2009. aasta keskmine töötute arv kerkis 95 100-ni ning töötuse määr 13,8%-ni, ehk kasvas 8,3 % võrreldes eelneva aastaga. Noorte töötuse määr tervikuna kasvas 27,5%-ni, ehk enam kui kahekordselt võrreldes 2008. aastaga, kusjuures noorte meeste töötuse määr kasvas peaaegu 32%-ni. Koos töötuse kasvuga hakkas pikenema ka tööotsingute kestus. 2009. aastal oli pikaajaliselt töötuid (otsinud tööd aasta või kauem) 26 100. Võrreldes 2008. aastaga suurenes pikaajaline töötus enam kui kaks korda.

Töötute arvu kasv on jätkunud ka 2010. aastal. I kvartali lõpus oli registreeritud töötuid kokku  95 087, mis on 73% võrra rohkem kui aasta tagasi. Kõigile neile on vaja pakkuda kiiret ja efektiivset riigipoolset abi töö leidmisel, et ennetada töökogemusega töötute muutumist pikaajaliselt töötuteks ning toetama vajadusel ka ümberõpet. Inimesed vajavad ka senisest enam Töötukassa vahendusel makstavat töötuskindlustushüvitist töötusperioodil toimetulemiseks. 2009. aastal kasvas uute töötuskindlustushüvitise saajate arv (54 970) rohkem kui kolm korda võrreldes 2008. aastaga.

Eesti tööjõuturul on oluliseks küsimuseks ka toimetulek töötajate migratsiooniga. Seoses majanduslangusega on suurenenud inimeste soov välismaale tööle asuda. Võrreldes 2006.aastaga on 2010. aastal konkreetseid ettevalmistusi teinud ja kindlasti välismaale tööle minna soovivaid inimesi kaks korda enam (u 74 000 inimest). Endiselt vajab suurendamist inimeste teadlikkus välismaal töötamise võimalustest ja ohtudest.

Alates 01.05.2009 muutus oluliselt tööturuteenuste pakkumise korraldus. Aktiivse tööturupoliitika rakendamise ülesanne läks muudatuste tulemusena Tööturuametilt  Töötukassale.

Aktiivsed tööturumeetmed on olulised, kuid mitte ainsad tööhõive suurendamise abinõud.

Tööhõive sõltub kindlasti ka tööelu kvaliteedist ja inimeste tervisest ning kahjuks on selles osas puudujääke. Üheks tööelu kvaliteeti mõjutavaks teguriks on töökeskkonna ohutus. Tööga seotud terviseprobleeme on 2009. aastal olnud 6,2% tööga hõivatutest, mis on ~ 6200 tööga seotud tervisehäiret 100 000 töötaja kohta. Ka rahvusvaheliste uuringute tulemustele viidates võib väita, et töökeskkonna olukord Eestis on halvem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi andmetel oli seisuga 01.01.2009 Eestis kokku 2217 töövigastuse või kutsehaigestumise tagajärjel püsiva töövõimetusega inimest. Inimesed viibivad olulise osa päevast töökohal ja seetõttu on töötingimused väga oluliseks tervist mõjutavaks faktoriks.

2008. a detsembris võeti vastu uus  töölepingu seadus, mis jõustus 01.07.2009. Uus seadus lähtub turvalise paindlikkuse (flexicurity) põhimõttest ja viib Eesti tööõiguse kooskõlla eraõiguslike printsiipidega ning muudab õigusruumi selgemaks. Mitu seni kehtinud seadust asendusid ühe tervikliku õigusaktiga, mis võimaldab tööandjal ja töötajal lihtsamalt aru saada, millised on nende õigused ja kohustused. Kaotatud on tööõiguse formaalsed sätted ja vähendatud halduskoormust. Uus seadus soosib töötaja ja tööandja partnerlussuhet ning suunab pooli rohkem omavahelisi kokkuleppeid sõlmima.

Eestis on tööelu kvaliteedi (mis hõlmab endas nii töösuhteid kui töökeskkonda) parandamisele suunatud poliitika elluviijaks  Tööinspektsioon.

 Tegevuskava tööpuuduse vähendamiseks ning töötute tööle aitamiseks 2009–2010