2008. aasta lõpust alates hakkasid Eesti tööturul ilmnema globaalse majanduskriisi mõjud, mis avaldusid kiires hõive languses ning töötute arvu kasvus. Tööhõive langus ja töötute arvu kasv jätkusid kogu 2009. aasta jooksul ning tipnesid 2010. aasta I kvartalis, mil töötute arv kasvas 137 000-ni ning töötuse määr 19,8%-ni. Kahe aastaga oli töötute arv suurenenud enam kui 100 000 võrra ja saavutanud seega taasiseseisvusaja kõrgeima taseme.

Alates 2010. aasta II kvartalist hakkas majanduskeskkonna paranemise tõttu hõive taas tõusma ning töötute arv langema. 2010. aasta keskmisena oli 15-74-aastasest rahvastikust tööga hõivatuid kokku 570 900 ning töötuid 115 900. Eriti kannatasid need tegevusalad, kus töötasid valdavalt mehed (ehitus, töötlev tööstus), mistõttu meeste hõive langus oli eriti järsk. Aasta keskmiseks hõivemääraks kujunes 60,7% ning töötuse määraks 16,9%. Võrreldes 2009. aastaga langes 2010. aastal hõivemäär kõige enam 55-64-aastaste hulgas (60,4%-lt 53,8%-ni) ning ka töötuse kasv oli selles vanusegrupis suurim (1,7 korda).

Töötuse kõrge tase ja töökohtade vähesus tõid endaga kaasa tööotsingute kestuse pikenemise, mis omakorda viis pikaajalise töötuse hüppelisele kasvule. Võrreldes 2009. aastaga kahekordistus 2010. aastal pikaajaliste töötute arv (ca 53 000-ni) ning pikaajalise töötuse määr tõusis 7,7%-ni. Pikaajalise töötuse kõrval teiseks suureks probleemiks kujunes noorte kõrge tööpuudus. Noorte töötuse määr ulatus 2010. aasta alguses rekordilise 40,6%-ni, kuid langes aasta lõpuks 23,4%-ni, jäädes aasta keskmisena 32,9% tasemele. Noorte töötute osatähtsus 15-24-aastastest ulatus 2010. aastal 12,9%-ni, olles 2,5 korda kõrgem kriisieelse ajaga võrreldes.

Ka registreeritud töötus kasvas kiiresti kuni 2010. aasta alguseni. I kvartali lõpu seisuga oli registreeritud töötute arv 95 087 ning registreeritud töötuse määr tööjõust (vanuses 16 kuni pensioniiga) moodustas 14,4%. Sarnaselt üldise töötute arvuga hakkas registreeritud töötute arv alates 2010. aasta II kvartalist vähenema. Aasta lõpu seisuga oli Eesti Töötukassas arvel 65 260 töötut ning registreeritud töötuse määr tööjõust oli langenud 10%-ni.

Selleks, et ennetada töötute muutumist pikaajaliselt töötuteks, on vaja pakkuda neile kiiret ja efektiivset riigipoolset abi töö leidmisel ning toetada vajadusel ka ümberõpet. Inimesed vajavad ka senisest enam Töötukassa vahendusel makstavat töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust töötusperioodil toimetulemiseks. Seoses uute töötute kvalifitseerumisega töötuskindlustushüvitisele ületas 2009. aastal töötuskindlustushüvitise saajate arv esmakordselt töötutoetuse saajate arvu. 2010. aasta jooksul maksti töötuskindlustushüvitist kokku 61 006-le töötule ning töötutoetust 45 401-le töötule.

Eesti tööjõuturul on oluliseks küsimuseks ka toimetulek töötajate migratsiooniga. Seoses majanduslangusega on suurenenud inimeste soov välismaale tööle asuda. Võrreldes 2006. aastaga on 2010. aastal konkreetseid ettevalmistusi teinud ja kindlasti välismaale tööle minna soovivaid inimesi kaks korda enam (u 74 000 inimest). Endiselt vajab suurendamist inimeste teadlikkus välismaal töötamise võimalustest ja ohtudest.

Alates 01.05.2009 muutus oluliselt tööturuteenuste pakkumise korraldus. Aktiivse tööturupoliitika rakendamise ülesanne läks muudatuste tulemusena Tööturuametilt  Töötukassale.

Aktiivsed tööturumeetmed on olulised, kuid mitte ainsad tööhõive suurendamise abinõud.

Tööhõive sõltub kindlasti ka tööelu kvaliteedist ja inimeste tervisest. Üheks tööelu kvaliteeti mõjutavaks teguriks on töökeskkonna ohutus. Tööga seotud terviseprobleeme on 2009. aastal olnud 6,2% tööga hõivatutest, mis on ~6200 tööga seotud tervisehäiret 100 000 töötaja kohta. Ka rahvusvaheliste uuringute tulemustele viidates võib väita, et töökeskkonna olukord Eestis on halvem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi andmetel oli seisuga 01.01.2010 Eestis kokku 1734 töövigastuse või kutsehaigestumise tagajärjel püsiva töövõimetusega inimest. Inimesed viibivad olulise osa päevast töökohal ja seetõttu on töötingimused väga oluliseks tervist mõjutavaks faktoriks.

01.07.2009 jõustus uus  töölepingu seadus, mis lähtub turvalise paindlikkuse (flexicurity) põhimõttest ja viib Eesti tööõiguse kooskõlla eraõiguslike printsiipidega ning muudab õigusruumi selgemaks. Mitu seni kehtinud seadust asendusid ühe tervikliku õigusaktiga, mis võimaldab tööandjal ja töötajal lihtsamalt aru saada, millised on nende õigused ja kohustused. Kaotatud on tööõiguse formaalsed sätted ja vähendatud halduskoormust. Uus seadus soosib töötaja ja tööandja partnerlussuhet ning suunab pooli rohkem omavahelisi kokkuleppeid sõlmima.

Eestis on tööelu kvaliteedi (mis hõlmab endas nii töösuhteid kui töökeskkonda) parandamisele suunatud poliitika elluviijaks  Tööinspektsioon.