Eesti ILO nõukogu, vanim meie kolmepoolsetest koostööorganitest, moodustati esmakordselt 1992. aasta kevadel kolmepoolse konsultatiivorganina, võttes aluseks ILO „Rahvusvaheliste tööstandardite täitmist edendavate kolmepoolsete konsultatsioonide konventsiooni” (nr 144) artikli 2.

Praegu tegutseva ILO kolmepoolse nõukogu  moodustas ja nimetas sinna 12 liiget Vabariigi Valitsus oma  korraldusega. Eesti ILO nõukogu esimeheks on Egle Käärats.  Nõukogu töö eest vastutab sotsiaalminister.

ILO nõukogu ülesanded on:

1. ettepanekute tegemine ILO konventsioonide ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks;
2. konsulteerimine Rahvusvahelise Töökonverentsi küsimustes;
3. konsulteerimine ILO põhikirja artiklite 19 ja 22 alusel esitatavate aruannete osas;
4. arvamuse kujundamine ILO ratifitseerimata konventsioonide ja soovituste kohta.

Oma ülesannete täitmiseks on ILO nõukogul õigus:

1. anda Vabariigi Valitsusele arvamusi ILO konventsioonide ratifitseerimist ja denonsseerimist puudutavates küsimustes;
2. saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt oma tööks vajalikke dokumente, õiendeid ja andmeid;
3. moodustada oma ülesannete täitmiseks töörühmi.

ILO nõukogu käib koos vastavalt vajadusele.

ILO nõukogu ettepanekud ja seisukohad esitatakse Vabariigi Valitsusele sotsiaalministri kaudu. ILO nõukogu teenindamine ja tegevuse finantseerimine on pandud Sotsiaalministeeriumile.

 Eesti ILO Nõukogu põhimäärus

 Meretöö konventsioon ja kalandustöö konventsioon (Seili Suder, 10.12.2010)

 ILO Nõukogu koosoleku ettekanne (Tiit Kaadu, 14.05.2010)

 ILO kalandustöö konventsioon (C 188) ja selle ratifitseerimine (01.12.2009)