Euroopa Liit ja meie
Küsimused ja vastused, mis puudutavad välismaal töötamist, tööotsimist, sotsiaalkindlustust ja ravikindlustust.

Enne kui otsustate mõnda ELi liikmesriiki tööd otsima minna, selgitage välja, kas see riik on kehtestanud üleminekuperioodi uute liikmesriikide töötajate vabale liikumisele (vt üleminekuperioodi kohta infot küsimuse alt „Kui ma lähen välismaale tööle…“).
Üldjuhul on välismaal töötada soovival inimesel mõttekas alustada tööotsinguid juba Eestis ning püüda Eestis töötavate EURES nõustajate abiga leida endale sobilik töökoht enne Eestist ärasõitu (vt lisainfot vabade töökohtade veebilehelt  http://europa.eu.int/eures/)

Kui Te olete otsustanud minna tööd otsima mõnda EL-i liikmesriiki, siis tuleb Teil end tööotsijana registreerida selle riigi tööturuasutuses. Üldjuhul võib teises riigis tööotsingu eesmärgil viibida kuni kuus kuud. Siiski tuleb jälgida, kas ja millistel tingimustel on riik rakendanud üleminekuperioodi. Infot selle kohta leiate kõige paremini Euroopa komisjoni EURES veebilehelt.

Kui Te olete töötu ja Teile on Eestis määratud töötuskindlustushüvitis, makstakse Teile hüvitist edasi ka juhul, kui lähete tööd otsima mõnda teise EL liikmesriiki. Eesti töötus-kindlustushüvitise saamiseks teises riigis tuleb tööhõiveameti kaudu taotleda töötukassalt vastav tõend ning seejärel haigekassalt ravikindlustustõend.

Teil on õigus teises liikmesriigis tööd otsides saada Eesti töötuskindlustushüvitist, kui olete olnud vähemalt neli nädalat Eestis tööhõiveametis töötuna registreeritud ja tööd otsinud.
Tööotsimise ajal maksab teine liikmesriik Teile Eesti töötuskindlustushüvitist kuni kolm kuud pärast Eestist lahkumist, kuid mitte kauem, kui Teil oleks olnud õigus hüvitisele Eestis tööd otsides. Hüvitist makstakse tingimusel, et
· registreerite end tööotsijana selle riigi tööhõiveametis. Kui registreerite end tööotsijana hiljemalt 7 päeva jooksul Eestist lahkumise päevast arvates, arvestab teine riik Teile hüvitist juba Eestist lahkumise päevale järgmisest päevast (hüvitise maksmises ei teki vahet). Kui registreerite hiljem, makstakse Teile hiljem registreeritud päevade võrra vähem hüvitist;

· otsite tööd ja täidate selles riigis tööotsijale kehtestatud nõudmisi (külastada nõutud ajal tööhõiveametit, tõendada tööotsinguid, võtta vastu sobiv tööpakkumine vms).

Eestisse naastes jätkatakse Teile töötuskindlustushüvitise maksmist, kui Te ei ole tööd leidnud ega kõiki hüvitise päevi ära kasutanud. Selleks peate Eesti tööhõiveametisse pöörduma enne kolme kuu möödumist Eestist lahkumisest. Kui hilinete kasvõi päeva, võite kaotada õiguse hüvitisele.

ELi liikmesriikides ja Euroopa Majandusühenduse (EFTA) riikides kehtib üldjuhul töötajate vaba liikumine, mis tagab, et teistest liikmesriikidest pärit kodanikke koheldakse võrdselt oma riigi kodanikega.

EL on jätnud vanadele liikmesriikidele seitsme aasta jooksul otsustada, kas ja millal nad oma tööturu uute liikmesriikide kodanikele avavad. Enamik vanadest ELi liikmesriikidest on otsustanud ligipääsu oma tööturule ühel või teisel moel piirata.
Uutest liikmesriikidest pärit kodanikele avavad oma tööturu vaid Iirimaa, Ühendkuningriik ning Rootsi – nendes riikides töötamiseks ei nõuta Eesti kodanikelt tööluba.

Osaliselt piiravad oma tööturgu Taani, Holland ja Portugal – nendesse riikidesse tööle saamiseks tuleb taotleda siiski tööluba (täpsem info veebilehel
 http://europa.eu.int/eures/)

1. mail 2004 liitunud riigid, v.a arvatud Malta, Eestile tööturu osas piiranguid seadnud ei ole. Kindlasti uurige nendesse riikidesse tööleminemisel, kas nad nõuavad tööluba. Selle saab lihtsustatud korras mõne nädalaga, ilma et nimetatud riigid hakkaks uurima, kas antud töökohale kodumaalt inimest ei leitud (täpsem informatsioon riikide kaupa veebilehelt  http://europa.eu.int/eures/)
Tööjõu liikumise piirangud on kehtestanud ka Euroopa Majandusühenduse riigid Norra, Island ja Liechtenstein.

Teenuste vaba liikumine võimaldab Eesti ettevõtetel lähetada oma töötajaid ELi riikidesse kuni aastaks tööd tegema. Teenuste osas on üleminekuperioodi kehtestanud vaid Saksamaa ja Austria.
Lähetatud inimestel peab kaasas olema vorm E101, mille tema vastuvõtva riigi tööandja vajadusel esitab kohalikule maksuametile tõendamaks, et tema eest on Eestis kindlustusmaksed tasutud. Vormi muretseb tööandja Sotsiaalkindlustusametist.

Lähetusse saab minna ka füüsilisest isikust ettevõtja. Sel juhul peab olema Eestis tasutud sotsiaalmaks vähemalt kahe kvartali eest.

Eesti kodanik, kes töötab teises liikmesriigis, saab selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel haigus- ja sünnitushüvitisi, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, matusetoetust, töötule makstavaid hüvitisi ja peretoetusi (vanemahüvitis, lapsetoetus, lapsehooldustasu, paljulapseliste perede toetus, üksikvanema lapse toetus jt.). Samas on oluline teada, et igas riigis makstakse vaid seal kehtivaid hüvitisi.

Kuigi Teil võib olla mitu töökohta eri riikides, kehtivad Teie suhtes korraga ainult ühe riigi sotsiaalkindlustuse õigusaktid. Seega tasute sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid ühe riigi seaduste alusel.
Kindlustajariigi määratlemisel on põhireegel: olete kindlustatud töökohariigis.
Kui töötate mitmes EL liikmesriigis, olete kindlustatud riigis, kus töötate ja elate. Kui töötate mitmes riigis, millest ükski pole Teie elukohariik, olete kindlustatud riigis, kus teete suurima osa oma tööst.
Ka füüsilisest isikust ettevõtja on kindlustatud riigis, kus ta tegutseb. Seda ka juhul, kui ta elab teises liikmesriigis.

Lapsed on reeglina kindlustatud töötaja töökohariigis.

Kui vanemad töötavad eri riikides, vastutab peretoetuste maksmise eest see riik, kus lapsed elavad. Kui laste elukohariigis ei tööta ei ema ega isa, vastutab peretoetuste eest riik, kus üks vanematest töötab.

Kui toetuste eest vastutava riigi toetuste tase on madalam, maksab teine riik juurde selle osa, mille võrra on nende peretoetused kõrgemad.
Kui laps sünnib riigis, kus ema püsivalt ei ela, siis maksab sünnitushüvitist emale riik, kus ema töötab. Vanemahüvitist maksab aga see riik, kes vastutab peretoetuste maksmise eest (vt 6. küsimuse 1. lõik).
Varasemast sissetulekust sõltuvate hüvitiste puhul võetakse hüvitise suuruse arvutamisel aluseks üksnes kindlustajariigis teenitud tulu.

Eestist teise liikmesriiki elama ja tööle minnes ei jää keegi ilma oma Eestis teenitud pensionistaažist. Töötades elu jooksul erinevates riikides, saate pensionile jäädes igalt riigilt pensioni vastavalt seal töötatud ajale. Ka pensioniõiguslik staaž saadakse eri riikides töötatud aja liitmisel.

Enne teise ELi liikmesriiki minemist on Teil Eesti Haigekassast vaja kaasa võtta Euroopa Liidu ravikindlustuskaart.
Kui Teil ravikindlustuskaarti kaasas ei ole, on teise riigi meditsiiniasutusel (tervishoiuteenuse osutajal) õigus nõuda arstiabi eest tasumist täies ulatuses, kuna teise riigi arst ei tea, kas olete oma koduriigis kindlustatud või mitte. Hiljem saate pöörduda kulude hüvitamiseks Eesti Haigekassa poole originaaltšekiga.

Kui olete Eesti Haigekassas kindlustatud ja jääte teises riigis haigeks, on Teil õigus saada koheselt vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Kui maksate sotsiaalmaksu Eesti riigile, katab Teie ravikulud Eesti riik. Kui aga töötate välismaal ning sotsiaalmaks laekub välisriigile, katab ka ravikulud välisriik.

Koheselt vajaminevat arstiabi saate vastavalt viibivas riigis kehtivale seadusandlusele, nagu oleksite kindlustatud seal riigis. Koheselt vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud asukohamaa tariifide järgi. Haigekassa ei kata patsiendile omavastutustasusid.

Ka edaspidi on soovitav teha reisikindlustus, sest selle alusel hüvitatakse Teile patsiendi omavastutustasud, eraarsti visiit vms.

Enne teise liikmesriiki õppima minemist on Eesti Haigekassa piirkondlikust osakonnast vaja kaasa võtta Euroopa Liidu ravikindlustuskaart. Arstiabi eest tasumise põhimõtted on kõigile ühesugused (vt küsimust „Kui ma jään välismaal olles haigeks…“)

Eestis ravikindlustust omavatele inimestele jäävad teises EL liikmesriigis plaanilise arstiabi saamiseks kehtima samasugused reeglid nagu praegugi. Teises riigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb selleks taotleda eelnevalt haigekassa luba. Haigekassa katab ainult loa saanud inimeste ravikulud.

Jah, kuid tuleb arvestada, et kolmandate riikide kodanikud, kodakondsuseta inimesed või pagulased vajavad EL riikides elamiseks, töötamiseks või töö otsimiseks elamis- või tööluba, kuna isikute vaba liikumise põhimõte nende suhtes ei kehti.

 Sotsiaalkindlustusamet (sotsiaalmaks, pension, peretoetused, vanemahüvitis)

 Haigekassa (ravikindlustus)

 Eesti Töötukassa (töötuskindlustushüvitis)

 Tööturuamet (töötajate ja teenuste osutajate garantiid erinevates riikides)

 Tööturuameti riiklik töövahendusportaal

 Euroopa Liidu infoportaal

 EURES (töötajate garantiid erinevates riikides, tööpakkumised jms)

 EURES Eesti veebileht

EL vanad liikmesriigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Itaalia, Portugal, Hispaania, Iirimaa, Luksemburg, Austria, Belgia, Kreeka, Soome, Rootsi, Taani, Holland.

1. mail 2004 ELiga liitunud riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Malta, Küpros.