Prindi

Töötuskindlustus

Töötuskindlustus on sundkindlustus,  mille eesmärgiks on:

  • kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine
  • töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral
  • töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral

Töötuskindlustuse kindlustusandjaks on Eesti Töötukassa. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksetest laekunud rahast.

Töötuskindlustusmakse määrad 2010. aastal:

 kindlustatule 2,8% ja tööandjale 1,4%

Töötuskindlustushüvitis

Õigus hüvitisele on inimesel

  • kes on end  Töötukassas töötuna arvele võtnud; 
  • kes on töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud vähemalt 12 kuud (töötuskindlustusstaaž)  töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Töötuskindlustushüvitisele tekib õigus pealesunnitud töötuse juhtudel: nt koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhte tähtaja möödumise, pikaajalise töövõimetuse korral töölepingu ülesütlemine või teenistusest vabastamine.

Kui inimene oli töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel ning seetõttu ei ole tal selle 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuu pikkust töötuskindlustusstaaži, liidetakse puhkusel oldud aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile.

Hüvitise maksmise periood

Hüvitis määratakse:

  • 180 kalendripäevaks, kui inimesel on kindlustusstaaži vähem kui 56 kuud;  
  • 270 kalendripäevaks, kui inimesel on kindlustusstaaži 56–110 kuud; 
  • 360 kalendripäevaks, kui inimesel on kindlustusstaaži 111 kuud või enam.

Ooteperiood: 7 päeva, koondamise korral vastavalt staažile 30 päeva või 60 päeva töö-või teenistussuhte lõppemisest.

Hüvitise suurus

Hüvitise suuruseks on esimesel sajal päeval 50% ja edasi 40%  inimese eelnevast keskmisest töötasust.

Keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul inimesele makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

Kui inimese enda töötasu põhjal arvutatud töötuskindlustushüvitis tuleb väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast

(2009. aastal oli VV töötasu alammäär 4350 kr.),  makstakse töötuskindlustushüvitist pooles töötasu alammääras (tegelik hüvitise suurus kujuneb vastavalt päevade arvule kalendrikuus).

Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu, mis on arvutatud Töötukassa andmekogu andmete alusel.

Kindlustushüvitis koondamise korral

Õigus hüvitisele

on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 115 või 116 alusel.

Kindlustushüvitist koondamise korral on õigus saada ka vanaduspensionäridel.

Hüvitise suurus

Vastavalt töösuhte pikkusele selle tööandja juures, või ametniku teenistusstaaži pikkusele:  

  1. viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses; 
  2. üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.

Hüvitise suuruse arvutamine toimub töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel, sarnane töötuskindlustushüvitise arvutamisele.

Kindlustushüvitist koondamise korral ja töötuskindlustushüvitist üheaegselt ei maksta, sel juhul on töötuskindlustushüvitise ooteperiood vastavalt, kas 30 päeva või 60 päeva.

Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral

Hüvitisi arvestatakse nõuete liikide kaupa:

  • saamata jäänud töötasu hüvitatakse kuni töötaja kolme kuu töötasu, maksimaalselt kolme Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses;
  • saamata jäänud puhkusetasu hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu, maksimaalselt ühe Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses;
  • saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitist kompenseeritakse kuni töötaja kahe kuu töötasu, maksimaalselt ühe Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses.

Kui töötajal on saamata nii töötasu, puhkusetasu kui ka töölepingu ülesütlemise hüvitised, on tal võimalik maksejõuetuse hüvitist saada kõige rohkem viis Eesti keskmist brutokuupalka.

Täpsemat informatsiooni hüvitiste taotlemise, määramise ja maksmise kohta leiate Eesti Töötukassa  koduleheküljelt  

 Töötuskindlustuse seadus
Töötuskindlustus pärast 1. maid
(Töötukassa infomaterjal)
 Töötuskindlustushüvitis ELi riikides (Töötukassa infomaterjal)

Viimati uuendatud:8. Juuni 2010 kell 11:10