Töötuskindlustus on sundkindlustus, mille eesmärgiks on:
Töötuskindlustuse kindlustusandjaks on Eesti Töötukassa. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksetest laekunud rahast.
kindlustatule 2,8% ja tööandjale 1,4%
Töötuskindlustushüvitisele tekib õigus pealesunnitud töötuse juhtudel: nt koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhte tähtaja möödumise, pikaajalise töövõimetuse korral töölepingu ülesütlemine või teenistusest vabastamine.
Kui inimene oli töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel ning seetõttu ei ole tal selle 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuu pikkust töötuskindlustusstaaži, liidetakse puhkusel oldud aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile.
Hüvitis määratakse:
Ooteperiood: 7 päeva, koondamise korral vastavalt staažile 30 päeva või 60 päeva töö-või teenistussuhte lõppemisest.
Hüvitise suuruseks on esimesel sajal päeval 50% ja edasi 40% inimese eelnevast keskmisest töötasust.
Keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul inimesele makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Kui inimese enda töötasu põhjal arvutatud töötuskindlustushüvitis tuleb väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast
(2009. aastal oli VV töötasu alammäär 4350 kr.), makstakse töötuskindlustushüvitist pooles töötasu alammääras (tegelik hüvitise suurus kujuneb vastavalt päevade arvule kalendrikuus).
Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu, mis on arvutatud Töötukassa andmekogu andmete alusel.
on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 115 või 116 alusel.
Kindlustushüvitist koondamise korral on õigus saada ka vanaduspensionäridel.
Vastavalt töösuhte pikkusele selle tööandja juures, või ametniku teenistusstaaži pikkusele:
Hüvitise suuruse arvutamine toimub töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel, sarnane töötuskindlustushüvitise arvutamisele.
Kindlustushüvitist koondamise korral ja töötuskindlustushüvitist üheaegselt ei maksta, sel juhul on töötuskindlustushüvitise ooteperiood vastavalt, kas 30 päeva või 60 päeva.
Hüvitisi arvestatakse nõuete liikide kaupa:
Kui töötajal on saamata nii töötasu, puhkusetasu kui ka töölepingu ülesütlemise hüvitised, on tal võimalik maksejõuetuse hüvitist saada kõige rohkem viis Eesti keskmist brutokuupalka.
Täpsemat informatsiooni hüvitiste taotlemise, määramise ja maksmise kohta leiate Eesti Töötukassa
koduleheküljelt
Töötuskindlustuse seadus
Töötuskindlustus pärast 1. maid (Töötukassa infomaterjal)
Töötuskindlustushüvitis ELi riikides (Töötukassa infomaterjal)