„Tööelu kvaliteet” on mõiste, mis viitab sellele osale kogu elukvaliteedist, mida mõjutab töö. See on selgelt enam kui lihtsalt tööga rahulolu või heaolutunne tööd tehes, sest võtab lisaks tööteguritele arvesse veel ka neid tegureid, mis peegeldavad laiemalt eluga rahulolu ja heaolutunnet. Mõiste „tööelu kvaliteet” on olulisemalt laiema sisuga kui mõiste „töö kvaliteet”, mis seondub üksnes tööprotsessiga.

Ehkki üldaktsepteeritud definitsioon mõistele „tööelu kvaliteet” seni puudub, on selge, et see mõiste hõlmab järgmiste tööelu tegurite keerukat vastastikust toimet  - üldine tööga rahulolu, tööstress, rahulolu palgataseme, tööaja, töötingimuste ja -korraldusega, suhted töökaaslastega, töökoormus ja töölaad, tööhõivekindlus, individuaalsed võimed ja oskused, töötaja kaasamine otsuste tegemisse, ühiskonna,  ülemuste ja töökaaslaste poolt pakutav tugi, enesearendamise võimalused, töökultuur, töö- ja pereelu tasakaal, kutsealane isolatsioon ja tunnustuse puudumine,  psühholoogiline heaolutunne, eluga rahulolu, võrdsus ja õiglus töösuhetes jne.

Tänini ollakse teatud määral eriarvamustel selles, kas tööelu kvaliteedi puhul mängivad otsustavamat rolli töökohaga seotud aspektid või on olulisemad  isiksusfaktorid - psühholoogiline rahulolu ja rahulolu eluga üldse.

Konkreetse töötaja tööelu kvaliteedi hindamise juures mängivad otseselt tema tööga seotud  tegurite (väljaõpe, töökoha sobivus, järelevalve, motivatsioon, võrdsus töösuhetes, võimalused, tööülesanded ja ressursid, nõudmised, stress jt) kõrval märkimisväärset rolli ka töötaja individuaalsed omadused (isikupära, intelligentsuskvoot IQ, vanus, sugu) ja kodu (eluase, perekond, sõbrad, hobid, rahalised võimalused, elustiil, kultuur). Samuti on olulised rahvusvaheline ja riiklik  kontekst (terrorism, rahvusvaheline majandusolukord, valitsuse tegevus, keskkonnaküsimused) ning  vahetult organisatsiooni (töökultuur, töötasu, tööhõivekindlus, vahetustega töö) ja töökohaga (töökaaslased, vahetu juht, töökorraldus, töökoormus jt) seotud mõjurid.

Parem tööelu kvaliteet koos tööhõive ja ettevõtluse edendamisega seisab kesksel kohal Euroopa Liidu tööhõive strateegias ja sotsiaalpoliitika agendas.