Riskianalüüsi abil selgitatakse välja, kuivõrd töötajate tervis on töökeskkonnas ohustatud ja kas töökeskkonnas esineb õnnetusohtu.

Riskianalüüsi käigus määrab tööandja kindlaks töökeskkonna  ohutegurid, mis võivad töötajat ohustada, hindab ohu suurust ning määrab abinõud ohtude vähendamiseks. Vajadusel mõõdetakse ohutegurite parameetrid (nt müra, vibratsioon, sisekliima). Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ning säilitatakse 55 aastat.

Riskianalüüsi korratakse, kui töötingimused muutuvad, ilmneb uut infot tööprotsessi ohtlikkuse kohta, toimub tööõnnetus või töötajal diagnoositakse tööga seotud haigus.

Riskianalüüsi hea tava näeb ette, et infot töötingimuste kohta kogutakse ka töötajatelt kui töökeskkonnas vahetult ja igapäevaselt viibivatelt isikutelt. Selleks on võimalik kasutada näiteks küsimustikke või töökeskkonnavolinike abi.

Riskianalüüsi tulemused tuleb töötajatele teatavaks teha ning selgitada neile, kuidas on nende tervis ohustatud ja milliseid ohutusabinõusid (ohutud töövõtted, isikukaitsevahendid) peavad töötajad järgima. Samuti tuleb töötajatele tutvustada ettevõtte tegevuskava riskide vähendamiseks.

Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja töötajate või nende usaldusisiku ja töökeskkonnavolinikega igas töökeskkonnaga seotud küsimuses, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisesse.

Riskianalüüsi tegemisel võivad tööandjat abistada   Terviseametis registreeritud töötervishoiuteenuse pakkujad – töötervishoiuarstid, ergonoomid, tööhügieenikud ning tööpsühholoogid. 

 Juhendmaterjale töökeskkonna ohutegurite kohta ja riskianalüüsi läbiviimiseks