Töötajate usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks töösuhete küsimustes tööandjaga. Töötajate usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused ning tagatised esindusülesannete täitmisel, mistõttu on tal kergem töötajaid esindada kui töötajail endil. Teisest küljest on töötajate usaldusisikul ka konkreetsed õigused ja kohustused, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise kergemaks, turvalisemaks ning lõppkokkuvõttes odavamaks võrreldes iga töötajaga eraldi läbirääkimistest.

Igale töötajale ja tööandjale on kasulik, kui töötajate usaldusisik on valitud.

Erinevalt ametiühingust, esindab töötajate usaldusisik kõigi töötajate huve ja peab nendega arvestama. Seega ei piisa ametiühingusse mittekuuluvale töötajale, kui ettevõttes on ametiühing, kuid ei ole töötajate usaldusisikut. Teisalt ei piisa tööandjale ametiühingust, kui samas puudub töötajate usaldusisik, kuna ametiühing ei pruugi oma väljaütlemistes esindada kõikide töötajate huve.

Töötajate usaldusisikul on oluline roll nii töötajate kui ka tööandja jaoks informeerimisel ja konsulteerimisel. Alla 30 töötajaga ettevõtte puhul tagab vaid töötajate usaldusisiku olemasolu töötajatele õiguse olla informeeritud ja konsulteerida. Üle 30 töötajaga ettevõtete puhul annab töötajate usaldusisiku olemasolu tööandjale õiguse kogu kohustuslik informeerimine ja konsulteerimine teha läbi töötajate usaldusisiku, mis selgelt hoiab kokku kulusid.

Kõige olulisem töötajate usaldusisiku olemuses on tema nii öelda vahendajaks olemine. Töötajate usaldusisik on see, kellel peab olema ettevõtte plaanide ja tegemiste kohta kõige värskem informatsioon, teiselt poolt teadmine töötajate seisukohtadest ning hinnangutest. Tal on kohustus vahendada infot tööandjalt töötajatele ning vastupidi. Seetõttu saab tööandja muutuste ja uuenduste korral alati pöörduda töötajate usaldusisiku poole arvamuse saamiseks.

Töötajate usaldusisik valitakse töötajate üldkoosolekul. Üldkoosolekul on õigus valida töötajate usaldusisik, kui sellel osalevad vähemalt pooled töötajad. Samas ei sea seadus üldkoosoleku korraldamisele korralduslikke piire – seda võib teha erinevates paikades (näiteks olukordades, kus töötajad asuvad geograafiliselt laiali), erinevatel aegadel (näiteks vahetustega töö korral) aga ka sidevahendeid kasutades (näiteks e-posti teel). Oluline on silmas pidada vaid seda, et kõikidel töötajatel peab olema võimalus osaleda ning vähemalt pooled peavad reaalselt osalema. Eduka üldkoosoleku läbiviimiseks on alati soovitatav tööandja abi. Selleks võib olla nii läbiviimiseks vajalike ruumide andmine kui ka hääletamiseks vajaliku tehnoloogilise lahenduse loomine (näiteks töötajate uksekaartide kasutamine hääletamisel). Samas ei peeta tööandja või tema esindajate osalemist töötajate üldkoosolekul mõistlikuks, kuna see võib takistada töötajate tegeliku arvamuse väljendamist.

Usaldusisiku valimine on salajane. See tähendab, et avalikult hääletada ei või.

Usaldusisiku kandidaate on õigus esitada kõikidel töötajatel ja tööandja juures tegutsevatel ametiühingutel. Tööandjal kandidaatide esitamise õigus puudub.

Kui tööandjal on kahtlus, et valimise käigus on rikutud reegleid, siis on üldkoosoleku läbiviijatel kohustus tõestada reeglite järgimist.

Kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut ning nende hulgast peausaldusisiku, kes koordineerib ülejäänute tööd.

Peale usaldusisiku valimist on töötajate üldkoosolek kohustatud viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjat teavitama usaldusisiku valimisest ja tema volituste kestvusest.

Usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ja korra otsustab töötajate üldkoosolek. Kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti, kehtivad valitud usaldusisiku volitused 3 aastat.

Iga valitud usaldusisik esindab automaatselt kõiki töötajaid. Kui on valitud mitu usaldusisikut, võib üldkoosolek otsustada anda igale usaldusisikule esindada ainult kindla grupi töötajatest. Selline otsus on eriti põhjendatud olukordades, kus on valitud mitu usaldusisikut töötajate geograafilise paiknemise tõttu. Kuna mitu usaldusisikut saab valida ainult kokkuleppel tööandjaga, on sellise võimaluse andmisel töötajatele mõistlik lisada nõue, et usaldusisikute volitused seotakse kindlate töötajate gruppidega. See väldib olukorda, kus usaldusisikul on õigus tööst vabale ajale arvestades kõigi töötajate arvu, kuigi reaalselt esindab ta sellest vaid osa. Selline kokkulepe peaks mõjutama positiivselt ka tööandja suhtumist usaldusisiku võimalikkusesse.

Samas võib üldkoosolek ka usaldusisikute volitusi piirata nii, et mitme usaldusisiku korral on neil õigus töötajaid esindada vaid koos.

Usaldusisiku peamised õigused on:

1. tutvuda takistamatult töötingimustega - see hõlmab nii töökeskkonda kui ka töökorraldust;
2. saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
3. teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest;
4. pidada kollektiivläbirääkimisi, kui tööandja juures ei ole ametiühingut ja ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid või ametiühing on loobunud kollektiivläbirääkimiste pidamise õigusest;
5. saada tööajal tööst vaba aega usaldusisiku ülesannete täitmiseks;
6. osaleda ülesannete täitmiseks vajalikul koolitusel;
7. kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte;
8. kokkuleppel tööandjaga kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid.

Oluline on meeles pidada, et igale usaldusisiku õigusele vastab tööandja kohustus. Näiteks kui usaldusisikul on õigus tutvuda töötingimustega, siis tööandjal on kohustus hoiduda takistuste tegemisest.

Usaldusisiku peamised kohustused on:

1. vahendada informatsiooni tööandja ja töötajate vahel;
2. osaleda informeerimisel ja konsulteerimisel;
3. jälgida töötingimuste täitmist ning teatada rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile;
4. töötaja taotlusel esindada töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist;
5. hoida volituste ajal ja pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet;
6. teha koostööd teiste töötajate esindajatega.

Siin on oluline meeles pidada, et usaldusisiku kohustusele vastab tööandja õigus. Näiteks, kui usaldusisikul on kohustus vahendada tööandja infot töötajatele, siis tööandjal on õigus seda nõuda.

 Töötajate usaldusisiku seadus