<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Maia-Triin Kanarbik: Surmavad nakkushaigused on meist vaid ühe lennu kaugusel

Vaatamata sellele, et oodatav eluiga on järjepidevalt tõusnud ja meditsiin areneb tohutu kiirusega, oleme endiselt olukorras, kus maailmas surevad tuhanded inimesed vaktsiinvälditavatesse nakkushaigustesse. Vaktsineerimise vajalikkusest ei saa üle ega ümber – surmavad nakkushaigused on meist vaid ühe lennu kaugusel.
Maia-Triin Kanarbik, rahvatervise osakonna nõunik

Lennukid veavad miljoneid inimesi üle maailma, ühendades ka väiksemaid linnu. Kongos on ligi 200, Indoneesias 700 ja USA-s üle 20 000 lennujaama. 2003. aastal nägime, kuidas ööpäevaga levis SARS viide riiki, kui üks haigestunu nakatas hotellis 12 inimest. Globaalne levik on pandeemia eelduseks, kuid puhangu tekitab viirus ainult sobivate edasikandjate abil. 

Vaktsineerimine on hädavajalik, et kaitsta inimesi ohtlike nakkushaiguste eest. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituslik vaktsineerimise hõlmatus, et vältida nakkushaiguste puhanguid, on 95%. Eestis jääb see sõltuvalt vaktsiinist 73–85% vahemikku. See tähendab, et meil on reaalne oht nii leetrite, lastehalvatuse, difteeria kui ka teiste ohtlike nakkushaiguste puhanguteks.

Kõik see võiks kuuluda ajaloorubriiki, kui meil oleks kindlus, et unustuste hõlma vajunud nakkushaigused on osa minevikust. Paraku sellist kindlust meil ei ole. Ainus ohtlik nakkushaigus, mida maailmas enam ei esine, on rõuged. Oleme olukorras, mil madala hõlmatuste tõttu on reaalne oht ohtlikeks puhanguteks.

Lastehalvatusest priid, aga kui kauaks?

Üks ohtlikumaid ja murettekitavamaid nakkushaigusi laste jaoks on lastehalvatus ehk polioviirus. Polioviirus levib saastunud toidu, vee, esemete ja piiskade kaudu või aerosoolina kurgu kaudu. Sümptomid varieeruvad gripilaadsest seisundist lihasnõrkuse ja halvatuseni. Halvatutest sureb kuni 10%.

Polioviiruse põhjustatud lastehalvatustõbi vastu vaktsineerimine on olnud haigestumise ennetamisel väga edukas. Kui 1958. aastal haigestus Eestis lastehalvatustõppe 986 inimest, siis 55 aastat hiljem haigusjuhte Eestis enam ei esinenud. See aga ei tähenda, et oht on kadunud.

Eesti vaktsineerimisstatistika näitab selgeid ohumärke. Eelmise aasta seisuga oli kuni 2-aastastest lastest ainult 84% vaktsineeritud lastehalvatustõve vastu. Veel kümme aastat tagasi oli vaktsineerimisega hõlmatus 96%. Kui näiteks lasteaiarühmas on 15 last, siis on seal juba kolm last, kellel pole vajalikku kaitset. Need lapsed võivad ise nakatuda ja haigeks jääda ning võivad haigustekitajaid ka teistele edasi kanda.

Lastehalvatustõbi on ravimatu, kuid ennetatav vaktsineerimisega. Viiruseid, mille puhul vaktsineerimine on ainus ennetusmeede, on mitmeid: B-viirushepatiit, HPV, punetised ja leetrid. Kõikide nende vastu on olemas ohutud, kontrollitud ja efektiivsed vaktsiinid, mis on lastele tasuta.

Kaugel, kuid mitte kadunud.

2014. aastal kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon polioviiruse leviku ohu tõttu välja rahvusvahelise hädaolukorra, kuna täheldati viiruse levikut mitmes riigis ja dokumenteeriti selle levik teistesse riikidesse. Hädaolukord kestab siiani.

Viimase kahe aasta jooksul on lastehalvatustõve juhtumeid leitud 35 riigis, millest kuus on olnud rahvusvahelise leviku riskiga. Ukrainas tekkis 2021. aastal lastehalvatustõve puhang, kuid tänu vaktsineerituse tõstmisele saadi sellest kahe aastaga jagu. 2022. aastal avastati New Yorgis polioviirusesse nakatumine. Sellel suvel registreeriti selle sajandi esimene juhtum ka Gazas, kus varasemalt on olnud vaktsineerimise hõlmatus väga hea.

Nakkushaiguste vastu võitlemine on rahvusvaheline pingutus – siin on roll meil kõigil. Madal vaktsineerituse tase ühes piirkonnas võib viia haiguspuhanguteni teistes maailma osades.

Kui unustame vaktsiinid, naasevad ka ohtlikud haigused

Ohtlikud nakkushaigused ei ole kuhugi kadunud, pigem vastupidi. Üha enam näeme haiguseid, mida pole nähtud aastakümneid. Haigusi, millest arstid on lugenud vaid õpikutest.

Kuigi nakkushaigused levivad kaugemale ja kiiremini kui kunagi varem, on meil endiselt tõhusad meetmed nende peatamiseks. Nakkushaiguste vastu vaktsineerimine on kindel ja turvaline viis kaitsta nii iseennast kui ka oma lähedasi. Me ei tohi jääda ootama ohtlikku puhangut, et parandada vaktsineerituse taset.

Siin on roll meil kõigil. Järjepideva vaktsineerimisega on meil võimalus lõplikult kaotada ühiskonnast ohtlikud nakkushaigused.

Riikliku infot vaktsineerimise kohta leiab siit: Avaleht | vaktsineeri.ee

Enda ja oma laste vaktsineerituse kohta leiad infot siit: Avaleht | Terviseportaal

Loomise kuupäev: 13.09.2024