Apteegireform

2020. aasta 1. aprillil jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusel lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamise õigus jääb üksnes proviisoritele.

Apteegireformi eesmärgid


Apteekide proviisoromand ning ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamine: 

  • toetavad konkurentsi suurenemist hulgimüügiturul,
  • vähendavad apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest
  • suurendavad proviisori kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest.

Omandipiirang tõhustab konkurentsi, kuna turu struktuur muutub ja sinna siseneb uusi ettevõtjaid, samas hulgimüüjate mõju apteegisektorile väheneb.

Riigikogu leidis, et jätkusuutlikuma apteegiteenuse saavad tagada apteegiomanikud, kes on oma tegevuses sõltumatud ja lähtuvad apteekrite kutse-eetikast. Apteegireformiga liigume patsiendikesksema ja väärtuspõhisema apteegikorralduse poole.

  • Vajuta pildile, et näha interaktiivset apteekide kaarti.  

 

 

Apteegireformi sisu

  • Ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamine ehk vertikaalse integratsiooni keeld. Üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla lisaks seni piiratud isikute ringile ka ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja. 

  • Proviisori omandipiirang. Apteegi tegevusloa omaja enamusosalus (>50% osadest või aktsiatest ja valitsev mõju) peab kuuluma proviisorile, kes on vähemalt ühes endale kuuluvas apteegis juhatajaks, ja piirang, mille kohaselt ei tohi apteegi enamus- ega vähemusosanikud omada 4000 ja enama elanikuga asulas rohkem kui nelja tegutsevat apteeki. 

  • Vertikaalse integratsiooni keeld jõustus 9.06.2014. Proviisoromandi nõue hakkas kehtima alates 20.03.2015. Senistele turuosalistele anti üleminekuaeg kuni 1. aprillini 2020.

  • Haruapteekide sulgemine suurtes linnades. Üle 4000 elanikuga linnades tuleb haruapteegid 1. aprilliks 2020 ümber kujundada üldapteekideks või sulgeda. Haruapteek on vähendatud nõuetega apteek, mille asutamist lubati eelkõige selleks, et väiksemad asulad ei jääks apteegita. Näiteks võib haruapteek tegutseda üldapteegist oluliselt väiksemates ruumides, haruapteegis võivad töötada ainult farmatseudid ning haruapteek ei pea valmistama ravimeid ega omama nende valmistamiseks vajalikke tingimusi. Haruapteekide lubamine üle 4000 elanikuga suuremates linnades ei ole põhjendatud ja tekitab ebavõrdset konkurentsi.

  • Alla 4000 elanikuga väikelinnades ja maal saavad haruapteegid tegevust jätkata ka 1. aprilli 2020.

 

Kuidas riik toetab apteekide omandireformi? 

  • Ravimiamet, Eesti Apteekrite Liit ja Eesti Proviisorite Koda on koostöös välja töötanud apteegiomanikuks saamise juhendi. 
  • Ettevõtte omandamiseks või ettevõtlusega alustamiseks saab proviisor pöörduda panka ning konkreetsed plaanid ja võimalused läbi arutada. Samuti on tingimuste sobivusel võimalik kasutada näiteks Kredexi stardilaenu või laenukäendust.

  • Lisaks on apteegiomanikeks saada soovivatel proviisoritel võimalik saada nii juriidilist kui ettevõtlusalast nõustamist Eesti Proviisorite Koja kaudu.

  • Ravimiamet nõustab kõiki tulevasi apteegiomanikke tegevuslubade küsimuses.

 


Apteekide uuring 2019


Eesti Uuringukeskus OÜ ja Norstat Eesti AS uuringust selgus, et enam kui kolmveerand (77%) Eesti elanikest ootavad, et apteegid oleksid oma tegevuses (nt ravimite valik ja kaupade paigutus apteegis, toodete reklaam) sõltumatud ravimite hulgimüüjate ärihuvidest. Proviisorite sõltumatust ei pidanud oluliseks vaid 6% vastanutest.

96% küsitletutest leidis, et apteeker peab oma tegevuses lähtuma eeskätt patsiendi vajadustest nagu raviminõustamine ja vajalike ravimite kättesaadavuse tagamine.

Norstat Eesti AS omnibussi raames tehtud küsitlus 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike seas toimus mais 2019. Küsitluse eesmärk oli uurida eestimaalaste hinnanguid apteegiteenuse kättesaadavusele ning ootusi apteegiteenusele.

Uuringu raporti leiad SIIT (PDF).

 

 

 

Mis on apteegiteenus ja kes seda võib osutada? 


Apteegiteenus on ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest, samuti ravimite valmistamine ja jaendamine.

Apteegiteenust võivad osutada ainult proviisoriõppe või farmaatsia õppekava läbinud ning Terviseametis registreeritud proviisorid ja farmatseudid. Proviisoriks või farmatseudiks õppivad isikud võivad apteegiteenust osutada ainult ametliku õppekava raames, omades praktikale suunamist tõendavat dokumenti, ja proviisori või farmatseudi järelevalve all.

 

 

 

 

Apteekide omandipiirangud Euroopa riikides


Enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest on kehtestanud omandipiirangud, vertikaalse integratsiooni keelu või mõlemad. Kasutatakse ka muid turgu reguleerivaid meetmeid – näiteks riigi omandus, geograafilised ja demograafilised asutamispiirangud, piirangud turuosale, apteekide kettidesse koondumise keeld jm. Igal riigil on õigus valida erinevaid, just oma riigile sobivaid meetmeid.

Apteeke on Eestis võrreldes teiste lähiriikidega suhteliselt palju. Näiteks Taanis on 100 000 elaniku kohta 8 apteeki, Rootsis 14, Soomes 15, Eestis aga 38. 

Viimati uuendatud: 22. oktoober 2019