Apteegituru reguleerimise ajalugu

  • Kuni 1996. aastani võisid Eestis apteegid kuuluda üksnes proviisoritele. Seejärel omandipiirang kaotati, järgnes ravimite jae- ja hulgimüügituru kiire koondumine ning apteegid moodustasid ketid, mis kuuluvad ravimite hulgimüüjatele või on nendega seotud.
  • 2006-2014 kehtisid uue apteegi asutamisele elanike arvust ja apteekide vahelisest kaugusest lähtuvad apteekide asutamispiirangud. Need olid geograafilised ja demograafilised piirangud – uut apteeki ei tohtinud asutada linnadesse, kus juba tegutses rohkem kui 1 apteek 3000 elaniku kohta ning maapiirkondadesse, kus juba tegutsev apteek asus lähemal kui 1 km.
  • Geograafilised ja demograafilised piirangud tunnistati õiguskantsleri pöördumise tulemusena Riigikohtu üldkogu 9.12.2013 otsusega põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks (otsus jõustus 9.06.2014).
  • Riigikontroll leidis juba 2012. aastal oma aruandes riigikogule, et Eesti ravimite hulgimüügiturul domineerib kaks hulgimüüjat, kelle käes on üle 80% hulgimüügiturust ning kes on ka paljude apteekide omanikud ja enamiku apteekide varustajad, mistõttu on konkurents ka jaemüügiturul halb.
  • Juba tol korral oli Riigikontrolli soovitus algatada seadusemuudatus, et ravimite hulgimüügiga tegelev ettevõte ei võiks otseselt ega kaudselt omada apteeki. Riigikontroll leidis, et turgu valitseval positsioonil ei tohiks olla ei ravimite hulgimüüja ega apteeke omav ettevõtja. Samuti ei tohiks hulgimüüjatel olla olulist kontrolli apteekide üle. Apteekidel peab olema ravimite sisseostul võimalus valida mitme hulgimüüja vahel.
  • Riigikontroll oli seisukohal, et kui üldapteegid või üldapteekide kett oleks hulgimüüjast sõltumatu, siis oleksid apteekidel võimalused sisseostuhindade üle läbi rääkida paremad ning apteegid saaks ravimeid patsientidele odavamalt müüa.
  • Märtsis 2014 algatas Riigikogu ravimiseaduse muudatuse (615 SE) ja 21.05.2014 võttis seadusena vastu muudatused, millega kehtestati vahetult enne Riigikohtu otsuse jõustumist uued analoogsed asutamispiirangud ning ravimite hulgi- ja jaemüügi vertikaalse integratsiooni keeld.
  • Õiguskantsler pöördus 3.07.2014 uuesti Riigikohtu poole piirangute kehtetuks tunnistamiseks. 22.12.2014 tunnistas Riigikohtu üldkogu geograafiliste ja demograafiliste asutamispiirangute sätted uuesti kehtetuks.
  • Novembris 2014 algatas Riigikogu ravimiseaduse muudatuse (782 SE), millega sooviti kehtestada proviisoromandi nõue. 18.02.2015 võttis Riigikogu eelnõu seadusena vastu, seadus jõustus 20.03.2015. Seadus sätestas proviisori enamusosaluse nõude ning juba turulolevatele ettevõtetele seaduse nõuetega vastavusse viimiseks üleminekuaja kuni 1. aprillini 2020.
  • Lisaks algatas Riigikogu sotsiaalkomisjon 2014. aasta märtsis eelnõu, millega sätestati haruapteekide tegevuse lõpetamine 4000 või enama elanikuga linnas. Riigikogus leiti toona, et haruapteek kujutab endast ruumide ja erialatöötajate kvalifikatsiooni poolest vähendatud nõuetega apteeki. Vähendatud nõuete seadmine on õigustatud maapiirkondades ja väiksemates linnades tegutsemise puhul, kuid mitte suuremates linnades, kuna see halvendab tavanõuetele vastavate üldapteekide toimetulekut ning võib kahjustada pakutava teenuse kvaliteeti. Tegelikkuses asub suur osa haruapteekidest linnades.
  • Riigikogu otsustas, et 4000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena asuv üldapteegi struktuuriüksuseks olev haruapteek, mis on asutatud enne 2014. aasta 9. juunit, võib tegutsemiskohta muutmata haruapteegina tegutseda kuni 9. juunini 2019.
  • 2018. aasta septembris algatas Vabariigi Valitsus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE), mille menetluse käigus võeti muuhulgas Riigikogu täiskogu poolt detsembris 2018 vastu otsus pikendada linnades haruapteekide sulgemise tähtaega 1. aprillini 2020. Maapiirkondades ja/või alla 4000 elanikuga linnades võivad haruapteegid edasi tegutseda, kui nad vastavad proviisoromandi nõudele.
Viimati uuendatud: 18. oktoober 2019