Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Asendus- ja järelhooldus

Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Selleks, et laps saaks kasvada oma perekonnas, on riigi kohustus toetada vanemaid laste kasvatamisel.

Olukorras, kus aga vanemad ei suuda ka toe korral kindlustada lapsele turvalist perekeskkonda ning vanemlikku hoolt, on riigi ülesandeks tagada lapsele sobiv asendushooldus väljaspool tema enda perekonda. Kõige üldisemas tähenduses mõistetakse asendushooldusena lapse eest hoolitsemist väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt. Asendushoolduse vormideks on: lapsendamine, eestkoste ja asendushooldusteenus (hooldusperes, perekodus ja asenduskodus). Peale asendushooldusteenuselt lahkumist osutatakse järelhooldusteenust, mis toetab elluastuvate noorte iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist. 

Lisainfo

Asendus- ja järelhooldus

Lapsendamine

Lapsendamisega tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad õigused ning kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil. Lapsendada võib ainult lapse huve silmas pidades ja siis, kui on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe. Vähemalt 10-aastast last saab lapsendada vaid lapse enda nõusolekul. Kui lapsendatakse nooremat kui 10-aastast last, siis selgitatakse välja ka tema arvamus.

Lapsendada saab last:

  • kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku; 
  • kelle vanem(ad) on surnud või
  • kellelt on täielikult ära võetud lapse isikuhooldusõigus.

Tingimused lapsendajale:

  • Lapsendaja peab olema vähemalt 25 aastane isik, kelle teovõimet ei ole piiratud.
  • Abielus olevad isikud lapsendavad ühiselt, erandina võib lapsendada üksi, kui teise abikaasa teovõimet on piiratud.
  • Lapsendajaks võib olla ka üksikisik. 

Lapsendamine on nii lapse kui lapsendaja jaoks lõplik ja pöördumatu sündmus, lapsendamist ei saa tühistada ja ka kehtetuks tunnistamise alused on väga piiratud.


Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus ja korraldab sotsiaalkindlustusamet. Lapsendamiseks peab lapsendada soovija pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole, kelle ülesanne on lapsendajat juhendada ja lapsendamiseks ette valmistada. Lapsendamiseelseid ja – järgseid tegevusi ja teenuseid  pakub MTÜ Oma Pere.

Rahvusvaheline lapsendamine

Rahvusvahelist lapsendamist reguleerib perekonnaseaduse § 165 ja Haagi riikidevahelises lapsendamises lastekaitseks tehtava koostöö konventsioon.

Rahvusvahelise lapsendamise alla ei kuulu peresisesed lapsendamised, kui lapse ema või isa uus abikaasa lapsendab lapse peresiseselt. Rahvusvaheline lapsendamine tähendab, et ühes riigis elav laps kolib püsivalt elama teise riiki teisest riigist pärit lapsendaja juurde.

Alates 2016. aasta jaanuarist korraldab rahvusvahelist lapsendamist ja rahvusvahelist lapsendamise komisjoni tööd sotsiaalkindlustusamet. Kui lapsendada soovija elukoht ei ole Eestis, ei või kohus lapsendamist otsustada ilma sotsiaalkindlustusameti juurde moodustatud rahvusvahelise lapsendamise komisjoni loata. Komisjon on kolmeliikmeline.

Eestist välisriiki lapsendamine saab olla ainult erandjuhtum ja võib toimuda juhul, kui lapse eest ei ole mingil põhjusel võimalik vajalikul määral hoolitseda Eestis. Välisriiki lapsendamist võib kaaluda ainult juhul, kui Eestist on lapsele piisavalt kaua ja põhjalikult peret otsitud, kuid seda pole leitud ning lapse eestkostja hinnangul ei ole asenduskodu sellele lapsele sobilik kasvukeskkond.

Siiani on peamiselt olnud tegu Eestist välisriiki lapsendamisega. Väga harvad on juhtumid, kui lapsendatakse välisriigist Eestisse.

Eestist lapsendatakse lapsi välisriiki alates 1990ndatest aastatest.  Rahvusvaheline lapsendamine Eestist on aegade jooksul toimunud enamasti USA’sse, Soome ja Rootsi. USAga lõppes koostööleping 2013 aastal, Soomega 2016 aastal. 

Lapsendatud laste arv on aastatega vähenenud; kui kümme - viisteist aastat tagasi oli välismaale lapsendatud laste arv ligi 20 last aastas, siis viimased kolm aastat on välismaale lapsendatud keskmiselt 5-6 last aastas. Eestil on kehtiv koostööleping Rootsi Kuningriigiga.

Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda sotsiaalkindlustusameti nõuniku, rahvusvahelise lapsendamise komisjoni esimehe Ly Rüüs`i poole tel. 6208 391, e-posti aadress [email protected].

Eestkoste

Kui lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või lapse päritolu pole võimalik kindlaks teha, siis määratakse lapsele eestkostja. Eestkoste seadmine loob lapse ja eestkostja vahel lapse ja vanema õigussuhte piiratud ulatuses, konkreetsetel juhtudel võib kohus ulatuse osas teha erisusi. Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Seega on eestkostja ülesandeks lisaks lapse seaduslikule esindamisele, hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Oma kohustuste täitmist ei või panna kolmandale isikule. 

Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, või kui sobivat füüsilist isikut ei leita, siis juriidiline isik. Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavatele füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus või selle puudumisel hariliku viibimiskoha järgne valla- või linnavalitsus. Kui lapse huvide kaitseks on vaja määrata eestkostja, kuid pole alust võtta vanemalt ära tema vanema õigusi, on võimalik määrata erieestkoste üksnes nende ülesannete täitmiseks, mida vanemad täita ei saa. 

Eestkostja kohustused:

  • eestkostetava arvamuse küsimine ja sellega arvestamine, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane;
  • lapse vara valitsemine hea eestkostja hoolsusega ning ta vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest;
  • suurema majandusliku riskiga tehingute tegemiseks vajab eestkostja kohtu nõusolekut.

Eestkostja ei ole kohustatud last ülal pidama ja tal on lapse seadusliku esindajana õigus ning kohustus nõuda lapsele elatist selleks kohustatud isikutelt. Eestkostel oleval lapsel on õigus kõikidele peretoetustele ning lisaks eestkostel oleva lapse toetusele.

Asendushooldusteenus

1.01.2018 muutus sotsiaalhoolekande seadus, millega seoses senised perekonnas hooldamine ja asenduskoduteenus kujundati ümber asendus- ning järelhooldusteenuseks, mida korraldavad kohalikud omavalitsused. Kohalikke omavalitsusi abistab muudatuste ellurakendamisel sotsiaalkindlustusamet.

Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

Asendushooldusteenust osutatakse pikaajalise ööpäevaringse teenusena lapsele, kelle vanem on surnud, vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eeskostja, vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud või kes on vanemast eraldatud. Asendushooldusteenust võib osutada ka lühiajaliselt vanema nõusolekul perioodiliselt või ajutiselt kuni 90 päeva.

Asendushooldusteenust osutatakse kolmel viisil – hooldusperes, perekodus ja asenduskodus. Lapse teenusele suunamisel tuleb eelistada hooldusperet ning erandina lapse olulisi huve arvestades perekodu- või asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja, kes peavad vastama sotsiaalhoolekande seaduses last vahetult kasvatavale isikule kehtestatud nõuetele. Kõigi asendushooldusteenuse osutamise viiside puhul peab lapse isiklike kulude katteks tegema kulutusi iga kuiselt keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas. Muud kulud lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse ja teenuseosutaja vahel.

Asendushooldusteenust rahastatakse teenust saava lapse eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või selle puudumisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest. Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muuhulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest. 

Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt asendus- ja järelhooldusel viibinud isikute arvule, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures korrutatakse järelhooldusel olevate isikute arv 1,0-ga, hooldusperes asendushooldusel olevate isikute arv 2,0-ga, asenduskodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,3-ga ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,4-ga. Täpsem info toetusfondi kaudu jagatavate vahendite kohta on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt.

Soovituslik juhis kohalikele omavalitsustele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks on leitav sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes

Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes on lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldusperes võib samal ajal olla kuni neli hooldatavat, sealhulgas hooldaja enda kuni 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud. Laste arvu suurendamine hooldusperes on lubatud vaid asendushooldusel olevate laste huvides, kui selle jaoks annavad loa perre paigutatud ja perre paigutatavate laste eestkostjad ning ka sotsiaalkindlustusamet on erandi kooskõlastanud.

Hoolduspereks saada soovija esitab avalduse sotsiaalkindlustusametile, kes teeb hoolduspere sobivuse hindamise ja ettevalmistamisega seotud toimingud – muuhulgas viib läbi pereuuringu ning suunab hoolduspereks saada soovija tervise arengu instituuti hoolduspere vanematele mõeldud PRIDE koolitusele. Sotsiaalkindlustusameti poolt hoolduspere vanemana sobivaks tunnistatud isiku andmed kantakse sotsiaalteenuste- ja toetuste registrisse, kus moodustub nimekiri hooldusperedest, kelle hulgast kohalikud omavalitsused saavad leida oma asendushooldusteenust vajavale lapsele sobiva perekonna. 

Hoolduspere vanemat toetatakse vähemalt ühe kahendiku ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast ühe lapse hooldamise kohta. 

Asendushooldusteenuse osutamine perekodus

Asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last. Laste arvu suurendamine peres on lubatud erandina vaid juhul kui paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, mille puhul on vaja tagada laste kooskasvamine. Erandi tegemisel arvestatakse, et see peab olema kõigi asendushooldusel olevate laste huvides ning laste arvu suurendamiseks peavad nõusoleku andma kõigi laste seaduslikud esindajad. Erand tuleb kooskõlastada sotsiaalkindlustusametiga.

Perekodus osutab perevanem teenust elades lühi- või pikaajaliselt teatud perioodil koos perekodus olevate lastega. Ühe perevanema poolt minimaalne teenuse osutamise aeg mitme perevanemaga peres on üldjuhul kümme ööpäeva ühes kalendrikuus ning katkematu teenuse osutamine viis ööpäeva. Ühe perevanemaga perekodu puhul elab perevanem koos lastega ööpäevaringselt ning kasutab 42-l päeval aastas kolmanda isiku abi.

Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus

Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last. Laste arvu suurendamine peres on lubatud erandina vaid juhul kui paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, mille puhul on vaja tagada laste kooskasvamine. Erandi tegemisel arvestatakse, et see peab olema kõigi asendushooldusel olevate laste huvides ning laste arvu suurendamiseks peavad nõusoleku andma kõigi laste seaduslikud esindajad. Erand tuleb kooskõlastada sotsiaalkindlustusametiga.

Asenduskodus hoolitsevad laste eest kasvatajad, kes töötavad töölepingu alusel. Seetõttu on asenduskodu peres rohkemal arvul laste eest hoolitsevaid inimesi ning nad vahetuvad graafiku alusel tihedamalt kui perekodus. 

Järelhooldusteenus

Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused. Järelhooldusteenusel viibiva isiku isiklike kulude katteks tuleb igakuiselt teha kulutusi keskmiselt 240 eurot ühes kuus ja vähemalt 2880 eurot ühes aastas. 

Kohaliku omavalitsuse üksus tagab järelhooldusteenuse asendushooldusteenusel viibivale täisealisele noorele, kes jätkab asendushooldusel alustatud õpinguid või pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes. Teenuse osutamise kohustus on kohalikul omavalitsusel kuni õpingute katkestamise või esmase nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui noore 25-aastaseks saamiseni.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada järelhooldusteenuse ka kuni 25-aastasele noorele, kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel, olenemata sellest, kas noor õpib või mitte. Iga noore olukorda hindab kohalik omavalitsus koos noorega individuaalselt.

Järelhooldusteenust rahastatakse teenust saava isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest. 

Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt asendus- ja järelhooldusel viibinud isikute arvule, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures korrutatakse järelhooldusel olevate isikute arv 1,0-ga, hooldusperes asendushooldusel olevate isikute arv 2,0-ga, asenduskodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,3-ga ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,4-ga. Täpsem info toetusfondi kaudu jagatavate vahendite kohta on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt.

Soovituslik juhis kohalikele omavalitsustele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks on leitav sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Rahvusvahelised dokumendid

Valitsusvälised organisatsioonid

Kasulikud materjalid

Viimati uuendatud 05.12.2022