Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Eesti pensionisüsteemi uuendamine

Riik uuendab pensionisüsteemi

Riikliku pensionikindlustuse eesmärk on tagada inimestele vanaduspõlveks piisav sissetulek. Riiklik pensionisüsteem on jagatud kaheks sambaks, et hajutada demograafiast ja majandusolukorrast tulenevaid riske. Mõlemat pensionisammast rahastatakse peamiselt sotsiaalmaksust. 

I samba pensioni suurusele seab piirid riigi rahaline suutlikkus, mis omakorda sõltub oluliselt tööealiste inimeste arvust ja nende makstud sotsiaalmaksust. 

II samba pensioni suurus sõltub sinna panustatud sissemaksetest ja neilt teenitud tootlusest.

Eestil on ka kolmas pensionisammas, mis on töötajate ja vahel ka tööandjate rahastatav erapension. III samba pensioni suurus sõltub sinna panustatud sissemakstest ja neilt teenitud tootlusest. III samba sissemaksetele rakendub maksusoodustus.

Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumiga analüüsib iga viie aasta tagant kogu pensionisüsteemi jätkusuutlikkust. Järgmine kõiki pensionisambaid hõlmav analüüs koos võimalike muudatusettepanekutega valmib 2022. aasta sügisel.

 

Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine

  • Sooduspensione makstakse vanaduspensionidega sarnaselt sotsiaalmaksust. Sooduspensionid võimaldavad aga pensionit saama hakata 5-10 aastat, osadel juhtudel ka 25 aastat enne üldist pensioniiga.
  • Praeguste seaduste järgi makstakse sooduspensione inimestele, kes on töötanud 10 kuni 12,5 aastat tervistkahjustavates või rasketes töötingimustes (nt metsa väljaveo autojuht, töödejuhataja, keevitaja) või 20-25 aastat kutsealadel, millega kaasneb erialase töövõime kaotus või vähenemine (nt lendur või baleriin).
  • Sooduspensionid pärinevad eelmisest sajandist ega arvesta tööturul, töötingimustes ning ka riigi sotsiaalkindlustusskeemides toimunud muutusi. Need pensionid alandavad nii pensioni määramise kui tööturult lahkumise keskmist vanust ning pärsivad tööturu paindlikkust. Nende pensionide maksmine on suur rahaline kohustus, mille hüvitamine toimub teiste pensionäride arvelt ja pikalt enne pensioniiga ka siis, kui inimese tervis pole töö tõttu kahjustunud ning töövõime langenud.
  • Sooduspensionid tekitavad illusiooni, et nendega saab hüvitada töötajale tööl tekkinud tervisekahjud. Tegelikult peavad töökohad ja -tingimused olema ohutud. Vähenenud töövõime korral maksab töövõimetoetust ning pakub rehabilitatsiooniteenuseid Eesti Töötukassa.
  • Lisaks pakub Töötukassa alates 2017. aastast ümber- ja täiendõpet. Nende meetmete väljatöötamisel on muuhulgas võetud arvesse sihtrühmana ka töötajaid, kes töötavad senini soodustust andval kutsealal.

Faktid: 

  • Sooduspensioni saab umbes 10% pensionäridest. 
  • 31 000 inimest saab soodustingimustel vanaduspensioni ja 2 500 inimest saab väljateenitud aastate pensioni.
  • Sooduspensioni täiendav kulu riigieelarvele oli 2020. aastal 43,6 miljonit eurot.

   Seaduse muutmise ettepanek: 

  • Sooduspensioniks vajalikku staaži saab 12,5-aastase ja väiksema staažinõude korral koguda 2030. aasta lõpuni, pikema staažinõude korral 2036. aasta lõpuni. Selliselt jääb 2021. aastast inimestel aega soodusstaaže koguda 9 või 15 aastat. Kõigile, kel sooduspensioni saamise tingimused täidetud, määratakse ja makstakse ka tulevikus sooduspensione.

   Kaasamine ja mis saab edasi? 

  • Sooduspensionite muutmise vajadust on korduvalt arutatud järgmiste partneritega: Transpordi- ja Teetöötajate AÜ, Eesti Energiatöötajate AÜ Liit, Keemikute AÜ, Raudteelaste AÜ, Eesti Metsatöötajate AÜ, Meremeeste Sõltumatu AÜ, Eesti Teatriliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit, Tööandjate Keskliit, MTÜ Kuldliiga, Eesti Pensionäride Ühenduste Keskliit, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium ning poliitilised erakonnad.
  • Sooduspensionite eelnõu on kavas Vabariigi Valitsusele esitada 2022. aasta I kvartalis.
 

Toitjakaotuspensioni muutmine 

Riik maksab vanema kaotanud lastele ning ülalpeetava kaotanud abikaasale ja vanematele toitjakaotuspensioni selleks, et aidata katta pere ülalpidamiseks vajalikke kulusid toitja kaotuse korral.

Toitjakaotuspensioni eesmärk on toetada perekonda, kus üks sissetuleku teenija sureb. Abivajavateks pereliikmeteks on ühelt poolt nii noored lapsed, kel puudub endal sissetulek aga teisest küljest lasub raskus ka üksinda last kasvataval vanemal. Toitjakaotuspension on mõeldud ka vanemaealistele, kes on abikaasa kaotuse järel jäänud üksi ja kelle enda pensioniõigused on oluliselt väiksemad, kui olid abikaasal.

Kahjuks on tänasel toitjakaotuspensioni süsteemil on mitmeid puudusi, mille tõttu ei pruugi toitjakaotuspension tagada piisavat sotsiaalset kaitset:  

  • Tänane toitjakaotuspensioni disain põhineb aegunud peremudelil, kus mees töötas ja tõi põhilise pere sissetuleku, naine hoolitses laste ja majapidamise eest ilma isikliku sissetulekuta ning inimesed olid eluaegses abielus. Tänapäeval luuakse tihti mitu peret, kasvatatakse erinevatest kooseludest sündinud lapsi ning kui ühe vanemaga midagi juhtub, puudutab see mitut perekonda. Samuti ei ole Eestis levinud mudel, mille kohaselt on naine kodune ja ainuke töise sissetuleku saaja on mees.


  • ​Vanemaealiste toitjakaotuspension ei ole leidnud laialdast kasutamist. Eestis meeste ja naiste vaheline pensionilõhe praktiliselt puudub. See näitab, et mehed ja naised on töötanud ja panustanud pensioni kogumisse suhteliselt võrdselt. Nn lesepension moodustab pool lahkunu vanaduspensionist ja seda makstakse vaid juhul, kui lesk oma vanaduspensionit ei kasuta. Lese vanaduspension on aga lõviosal juhtudest suurem, kui abikaasa vanaduspensionil põhinev toitjakaotuspension. 

Seetõttu analüüsib sotsiaalministeerium 2021. aastal toitjakaotuspensionite skeemi ja teeb 2022. aastal valitsusele ettepanekud nende muutmiseks. 

Viimati uuendatud: 18. november 2021