Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Erivajadusega laste tugisüsteemi reform

 

20. aprillil 2021 toetas Vabariigi Valitsus koalitsioonileppes toodud erivajadusega laste tugisüsteemi uuendamise ettepanekuid. Sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös käivitati erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.

 

 Erivajadusega laste tugisüsteemi reformi eesmärgid

 

  • Erivajadusega laste tugisüsteemi reformi esimene eesmärk on lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust. Praegu peab lapsevanem tegema lapsele toe saamiseks mitmeid taotlusi nii sotsiaal-, haridus- kui tervishoiuvaldkonnas ega pruugi abini õigeaegselt jõuda, sest info on killustunud eri valdkondade vahel.
  • Sotsiaalministeerium on teinud reformi eel mitmeid uuringuid ja on selge, et erivajadusega lapse mured mõjutavad kogu perekonda. Rohkem kui 30% puudega last hooldavatest vanematest ei käi tööl ja ligi pooltel juhtudel nimetati põhjuseks vajadust hoolitseda puudega lapse eest.
  • Reformi tegevuste käigus pööratakse tervikuna täiendavat tähelepanu laste abivajaduse varajasse märkamisse nii imiku- kui väikelapseeas, et lapsed jõuaksid õigeaegselt perearsti vaatevälja ning seeläbi on võimalik õigeaegselt märgata ka arengu mahajäämust.
  • Reformi käigus tuleb kahe aasta jooksul ära lahendada kolm kõige suuremat murekohta: teenuse saamisega seotud asjaajamine on liiga keeruline, toimuvad korduvad hindamised teenuste vajaduse osas, aga teenuste jaoks enam ressurssi ei jagu ning lapsele pakutav abi sõltub tihti mitte lapse abivajadusest, vaid puude raskusastme otsusest.
  • Teine suur valdkond, millega reform tegeleb on lastega töötavate spetsialistide puudusele leevenduste otsimine. Teenused on hetkel mitme valdkonna vahel killustunud ja lapsele tehakse abistamiseks mitu hindamist ja erinevat plaani. Reformi käigus ühendatakse dubleerivad hindamised, et kõik lapse vajadused kajastuksid ühes juhtumiplaanis ning perele tekib üks kontaktpunkt, kelle kaudu esmast nõu ja tuge saada. Keerulisemate olukordade lahendamiseks kaasatakse spetsialistide meeskond, kes suunab vajadusel pere täiendavatele teenustele ja aitab leida sobiva õppekorralduse.

Reformi käigus seotakse teenuste saamine hinnatud abivajaduse, mitte puude raskusastme olemasoluga. Samuti koondatakse Rajaleidja keskuste koolivälise nõustamismeeskonna, rehabilitatsioonimeeskonna ja sotsiaalkindlustusameti abivajaduse hindamisi ja otsuseid puudutavad funktsioonid.

Tegevuste elluviimiseks on edaspidi kavas erinevad seadusemuudatused ja IT-arendused, mitmete tegevuste rahastamine on planeeritud järgmisest struktuurvahendite perioodist. Reformi esimesed muudatused soovitakse rakendada lähema kahe aasta jooksul, pikemaajalised tegevused on kavandatud perioodi kuni 2027.

 

2021 Teenusedisaini tulemused

 

Erivajadustega laste tugisüsteemi tegevused viimase aasta jooksul

2021. aasta tegevused

ESF toel osutatavate puudega laste tugiteenuste (tugiisik, lapsehoid ja sotsiaaltransport) korraldus anti üle kohalikele omavalitsustele 2021 aasta jaanuaris. See toetab kohaliku omavalitsuse kui esmase kontaktpunkti loogikat, tekitab KOVidele terviklikuma ülevaate enda piirkonnas elavate laste abivajadusest ja võimaluse operatiivsemalt sekkuda. Loe lähemalt »​

2021 aastal lisati Tartu Ülikooli Geneetikakeskuse ettepanekul harvikhaiguste nimekirja veel 6 diagnoosi. Loe lähemalt »

2021. aastal valmistati ette muudatus, mille alusel võib puudega lapse toetust maksta edaspidi ka lapse enda arvelduskontole. Loe lähemalt »

20. aprillil 2021 toetas Vabariigi Valitsus koalitsioonileppes toodud erivajadusega laste tugisüsteemi uuendamise ettepanekuid. Loe lähemalt »

2021. aastal valmistati ette muudatus, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel saada andmeid laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet. Luuakse automaatse andmevahetus, et KOV lastekaitsetöötajal tekiks õigus potentsiaalselt abivajavaid peresid proaktiivselt abistada, ennetades seeläbi abivajaduse süvenemist. Jõustumine 2022 september. Loe lähemalt »

2021. aastal valmistati ette muudatus, mis võimaldab KOVidel riigieelarvest eraldatavat toetust (toetusfondi) kasutada senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Lisaks võimaldatakse KOVidel kasutada toetust seniste sotsiaalteenuste (lapsehoid, tugiisik, sotsiaaltransport) asemel sellise toe osutamiseks, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ja aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust. Jõustumine 2023 a. Loe lähemalt »

2020. aasta tegevused

2020. aastal loodi uus toetus neile harvikhaigusega lastele (4 diagnoosi), kel ei ole välja kujunenud puude raskusaste, kuid kes vajavad selle ennetamiseks eridieeti (toetus 161€ kuus). Loe lähemalt »
2020. aastal jõustus muutumatu või progresseeruva seisundi korral võimalus määrata raske või sügav puue kuni lapse tööealiseks saamiseni ehk kuni 16. eluaastani. Käesoleval aastal laiendame sellise võimaluse ka keskmise puudega lastele. Loe lähemalt »

Eriolukorra ajal (2020. aastal) loodi toimetulekuks toetuse erivajadusega laste vanematele, mille eesmärk oli tagada asendussissetulek neile erivajadusega last kasvatavatele vanematele, kellel on kehtiv töösuhe, ent kes peavad haridusasutuste sulgemise tõttu töölt ajutiselt eemale jääma. Toetuse saamise eeldus oli, et vanem on töötamise registri andmetel tasustamata puhkusel või on tema võlaõigusliku lepingu täitmine peatatud. Loe lähemalt »

Perehüvitiste seaduse muudatustega anti lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse, eestkostetava lapse toetuse ning üksikvanema lapse toetuse saamise õigus lastele, kes õpivad Astangul statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel. Lisaks laienes puudega õppuri õppetoetus neile lastele, kes õpivad ning puudega vanema toetuse saamise õigus neile vanematele, kelle lapsed Astangul. Loe lähemalt »                                                   

 

 

Viimati uuendatud: 15. november 2021